Gnoosis ja juutlus. Vana Testamendi ja juudi motiivid gnostilises kirjanduses ja gnostitsismi päritolu küsimus. Gnoosis on religioosne liikumine, mis levis Rooma keisririigi esimestel sajanditel vahemeremaailmas, kuid tema religioonilooline päritolu ei ole kuni tänaseni selge. Gnoosise juuri on otsitud nii kristlusest, kreeka filosoofiast, kui ka erinevatest Lähis- ja Kesk-Ida religioonidest (muinasegiptuse-, babüloonia- ja pärsia usundist). Kuigi tänapäeval on ülekaalus teooriad, mille järgi gnostitsismi tekkimist on mõjutanud erinevad religioonid, ei peeta gnoosist lihtsalt üheks antiikaegse sünkretismi vormiks, vaid religioosseks liikumiseks (või koguni omaette religiooniks), millel on oma vaimne struktuur. Siiski on erinevate religioonide panus gnoosise tekkimisele olnud erinev. Eriti silmatorkavad on gnostilises kirjanduses motiivid, mis pärinevad juutlusest, kristlusest ja kreeka filosoofiast. See näib esmapilgul kinnitavat kirikuisade seisukohta, et gnoosises tuleb näha ühte kristlikku hereesiat, kuid juudi päritoluga ja kreeka filosoofiast pärinevad motiivid leiduvad ka gnostilistes tekstides, milles puuduvad igasugused kristluse mõjud. See tõsiasi, nagu ka fakt, et paljud gnostilised mütologeemid on juudi päritoluga, näib kinnitavat hoopis teooriat, mille järgi gnoosise juuri tuleb otsida juutlusest. Käesoleva töö autor ei püüa luua uut ja originaalset teooriat gnoosise päritolu kohta, vaid püüab selgitada välja, kas gnostilises kirjanduses leiduvad arvukad Vana Testamendi ja juudi päritoluga motiivid kinnitavad teooriat gnostitsismi juudi päritolust. Käesoleva töö autor annab esmalt põhjaliku ülevaate erinevatest teooriatest gnoosise päritolu kohta, käsitledes eriti põhjalikult teooriaid, mis otsivad selle liikumise juuri erinevatest juutluse religioossetest vooludest (apokalüptika, tarkusõpetus, varane juudi müstitsism jne). Seejärel käsitleb ta erinevaid Vana Testamendi ja juudi päritoluga motiive gnostilises kirjanduses ja kirikuisadel, heebrea ja aramea päritoluga sõnu ja sõnamänge koptikeelsetes gnostilistes tekstides ning küsimust mandalaste päritolust. Töö autor jõuab seisukohale, et teooriat gnoosise juudi päritolust kinnitab nii suur hulk kaalukaid tõsiasju, et seda teooriat võib pidada olemasolevatest teooriatest kõige tõelähedasemaks. Kõige tõsiseltvõetavam vastuargument sellele teooriale on autori arvates gnoosises leiduv terav poleemika mitmete juutluse põhiseisukohtadega (Jumala ainulisus, Toora kui Jumala Seadus), kuid seda on võimalik seletada ka argumendina selle kasuks, et gnoosise juuri tuleb otsida ringkondadest, mis olid küll teatud perioodil juutlusesse kuulunud, kuid seejärel juutlusest eemaldunud („hereetikud“, proselüütidest renegaadid). Nad lõid endale uue religioosse identiteedi, mis sageli vastandab end teravalt juutlusele, kuid sisaldab endas samal ajal jälgi sellest, et selle identiteedi loojatel ja kandjatel on olnud isiklik kontakt juudi religiooniga. Tõenäoliselt on selliseid inimesi olnud nii Palestiinas kui ka teistes Rooma idaprovintsides (Egiptuses, Väike-Aasias jm) ning ilmselt nende vahendusel tekkisid 1. sajandi lõpul või 2. sajandi algul pKr ka kristluse ja gnostitsmi kontaktid, mille tulemusena kujunes välja eraldi gnoosise haru – kristlik gnoosis. Gnosticism and Judaism. Old Testament and Jewish elements in Gnostic writings and the question of the origin of Gnosticism. Gnosticism is a religious movement that spread in the Mediterranean World during the first centuries of the Roman Empire, but its religious origin remains unclear to this today. The roots of Gnosticism have been sought in Christianity and Greek philosophy, but also various Near and Middle East religions (Ancient Egyptian, Babylonian and Persian religions). Although today, theories according to which the appearance of Gnosticism has been affected by various religions prevail, Gnosticism is not just considered a form of antique syncretism, but a religious movement (or even a religion of its own) with its own spiritual structure. Even so, the effects that different religions have had different on the appearance of Gnosticism are varied. Elements from Judaism, Christianity and Greek philosophy are especially conspicuous in Gnostic writings. At first glance, this seems to confirm the position of church fathers that one Christian heresy must be seen in Gnosticism, but the elements with a Jewish origin and arising from Greek philosophy are also found in the Gnostic texts that have no Christian effect whatsoever. This fact, just like the fact that many Gnostic mythologems are of Jewish origin, seems to confirm the theory according to which the roots of Gnosticism must be found in Judaism instead. The author of the present paper does not attempt to establish a new and original theory on the origin of Gnosticism, but attempts to find out whether the numerous elements originating from the Old Testament and Judaism confirm the theory of the Jewish origin of Gnosticism. First, the author of the present paper gives a comprehensive overview of various theories on the origin of Gnosticism, paying special attention to the theories that search for the roots of Gnosticism from the religious movements of Judaism (Apocalypticism, teachings of wisdom, Early Jewish Mysticism, etc.). After that, the author discusses various elements of the Old Testament and of Jewish origin in Gnostic writings and used by church fathers, words and wordplays of Hebrew and Aramaic origin in Coptic language Gnostic texts, and the issue of the origin of Mandaeans. The author of the paper reaches the conclusion that the theory of the Jewish origin of Gnosticism is confirmed by such a great amount of weighty facts that this theory can be regarded as the closest to the truth out of the existing theories. The most serious counterargument to this theory, in the author’s opinion, is the controversy with several main aspects of Judaism found in Gnosticism (only one God, Torah as the Law of God), but it is also possible to explain it as an argument in favour of finding the roots of Gnosticism from circles that had been Jewish in certain periods, but then had withdrawn from Judaism (“heretics,” proselyte renegades). They created a new religious identity for themselves, which often sharply opposed Judaism, but at the same time contained traces indicating that the creators and bearers of this identity had had personal contact with the Jewish religion. Such people have probably been found in both Palestine and other East Roman Provinces (Egypt, Asia Minor, etc.) and at their mediation, Christian and Gnostic contacts were established at the end of the 1st century or at the beginning of the 2nd century AD, as a result of which, a separate branch of Gnosticism appeared – Christian Gnosticism.