ArticlePDF Available

Akadeemilise teksti kirjutamise juhend: TNR 12, 1,5 ja valmis?

April 2024
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat Estonian Papers in Applied Linguistics 20:63-82

DOI:10.5128/ERYa20.04

Authors:

Liisa-Maria Komissarov

Helena Lemendik

University of Tartu

Eleriin Miilman

University of Tartu

Nele Novek

University of Tartu

Show all 9 authorsHide

Content uploaded by Ilona Tragel

Content may be subject to copyright.

doi:10.5128/ERYa20.04

akadeemiliSe tekSti kirjutamiSe

juhend: tnr 12, 1,5 ja valmiS?

Liisa-Maria Komissarov, Helena Lemendik, Eleriin Miilman,

Nele Novek, Betti Marie Peterson, Reena Roos,

Marri-Mariska Tammepõld, Nele Karolin Teiva, Ilona Tragel

Ülevaade. Tänapäeva hariduses on kirjutamisel keskne roll ja seetõttu

on oluline ka see, kuidas kirjutamist toetatakse ja juhendatakse. Artik-

lis anname ülevaate Eesti gümnaasiumide ja ülikoolide uurimis- ning

lõputööde juhenditest. Kogusime uurimiseks 60 juhendit ja analüüsi-

sime neid, et näha, mida juhendid tavapäraselt sisaldavad ning millist

abi need (üli)õpilasele kirjutamisprotsessi eri etappides pakuvad.

Analüüsist selgus, et juhendites moodustasid sisuteemad ((üli)õpilas-

tööde liigid; teema valik; kavandamine; allikate valik ja käsitlemine;

ülesehitus; keel ja stiil; eetilised põhimõtted) vaid 22% juhendite kogu-

mahust, ülejäänud 78% oli pühendatud vormistusele jm formaalsetele

aspektidele. Sisuteemadest käsitleti kõige sagedamini töö ülesehitust,

vähim räägiti töö kavandamisest. Rõhuasetused juhendites viitavad kir-

jutamise mõtestamisele Eesti haridussüsteemis üldisemalt: tähelepanu

pööratakse eelkõige lõpptulemusele ja selle nõuetekohasusele, samas

tulemuseni jõudmise protsess jäetakse sageli tagaplaanile.*

Võtmesõnad: tekstiloome, juhendamine, protsessikeskne kirjuta-

mine, uurimistöö, eesti keel

1. Sissejuhatus

Tänapäeva hariduses on kirjutamisel nii teadmiste loomisel kui ka kontrollimisel

keskne roll. Sealjuures nähakse kirjutamist enamasti mitte oskusena iseeneses, vaid

vahendina mingite kõrgema tasandi teadmiste saavutamiseks. Ometi ei ole kirjuta-

mine kaasasündinud anne, eriti kaugel sellest on akadeemiliste tekstide kirjutamine,

mis algab gümnaasiumis ning saab hiljemalt ülikoolis õppurite tööde standardiks.

Mingis žanris pädevaks kirjutajaks kasvamine nõuab teadlikku õppimist ja harju-

tamist ning sealjuures asjakohast tuge ja juhendamist. Kirjutamise mõtestamine

* Autorite uurimistööd toetas Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi Nikolai, Kadri ja Gerda Rõugu

toetusfondi projekt “Protsessikeskne tekstiloome gümnaasiumis ja ülikoolis: tõenduspõhine teadmus ja praktikad”.

Projekti raames koostatakse ka üliõpilastele akadeemilise teksti kirjutamise veebipõhist abimaterjali, kus muu hulgas

käsitletakse sügavuti kogu kirjutamisprotsessi: kavandamist, allikatega töötamist, mustandite kirjutamist ja töö

viimistlemist (kättesaadav aadressil http://www.teadustekst.ut.ee).

EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHINGU AASTARAAMAT 20, 63–82

üksnes meediumina toob sageli kaasa selle, et kirjutamisoskuse arendamisele ei

pöörata hariduses piisavalt tähelepanu.

Suhtumine kirjutamisesse koolis mõjutab ka kirjutamisoskuse väärtustamist

ühiskonnas laiemalt. Nii tekstide tähendus kui ka nende funktsioon lähtub ajaloo-

listest ja ühiskondlikest sättumustest. Sealjuures määravad ühiskonnas valdavad

arusaamad paljuski ka selle, millele üldsus tähelepanu pöörab ning millest on või-

malik rääkida. Haridusel on sealjuures täita kaks olulist rolli: ühelt poolt on haridus

vahend, mille kaudu üksikisik pääseb ligi ühiskonnas ringlevatele tõekspidamistele,

kuid samas on haridussüsteem ka poliitiline meede status quo säilitamiseks või

uute normaalsuste loomiseks (Foucault 2005 [1971]: 35).

Kontrastiivse retoorika seisukohalt mõjutavad (üli)õpilastekstide loomist

erinevad kultuuritasandid alates noorte- ja õpilaskultuurist kuni aine-, eriala- ja

rahvusliku kultuurini. Rõhutatakse, et kirjutamist uurides on oluline võtta arvesse

ka tekste ümbritsevaid ühiskondlikke tavasid, mille tingimustes tekst sünnib. (Con-

nor 2008: 306–308) Selleks et näha, missuguseid kirjutamispraktikaid praegune

haridussüsteem võimaldab ja toetab ning milliseid väldib või välistab, anname

artiklis (üli)õpilastööde juhendite näitel ülevaate (üli)õpilastele kättesaadavate

kirjutamisalaste abimaterjalide hetkeseisust Eestis. Kooli, instituudi, osakonna vm

struktuuriüksuse koostatud juhendid on peamisi materjale, millele (üli)õpilased

kirjutades toetuvad.

Mõistagi moodustavad juhendid ainult osa kirjalike tööde juhendamisest

(peale seminaride, kursuste, individuaaltöö juhendajaga jne), küll aga annavad

need ülevaate sellest, mida (üli)õpilase töölt oodatakse ning kuidas töö valmimise

protsessi ette kujutatakse. Samuti on juhendid institutsionaalsel tasandil regulee-

ritud ja n-ö tsentraalsemad – võrreldes nt gümnaasiumi valikainega “Uurimistöö

alused” või bakalaureuse- ja magistriseminaridega, mis võivad erineda olenevalt

iga üksiku õpetaja/õppejõu äranägemisest (kui õppeasutus vastavaid aineid üldse

pakub või õppija neid võtab). Lisaks meenutavad gümnaasiumide juhendid sageli

stiililt ja ülesehituselt uurimistööd ennast, mistõttu võib neid pidada ka eeskujuks

(nt vormistuse või allikate kasutamise kohta).

Kogusime ja analüüsisime 60 avalikult kättesaadavat gümnaasiumide uurimis-

ja praktiliste tööde (UPT) ning ülikoolide bakalaureuse- ja magistritööde juhendit,

et näha, mida juhendid tavapäraselt sisaldavad ning kuidas need kirjutamis protsessi

eri etappides (üli)õpilasi toetavad. Tulemusi interpreteerime nii selle taustal, mida

näitavad kirjutamise ja selle õpetamise kohta teadusuuringute tulemused, kui ka

laiemas ühiskondlikus kontekstis: mida näitab analüüsitud juhendite sisu kirjuta-

mise mõtestamise kohta Eesti haridussüsteemis.

Artikkel algab ülevaatega varasematest asjakohastest uurimustest juhendite

kohta nii hariduses kui ka muudes valdkondades. Materjali osas näitame, mis

põhimõtete alusel valisime uurimusse õppeasutused ja juhendid, ning meetodi

osas tutvustame, mida ja kuidas juhenditest otsisime. Analüüsi ja tulemuste osas

toome välja juhendite analüüsi märkimisväärseimad leiud nii kvantitatiivselt

(siinse uurimuse jaoks asjakohaste teemade esinemus ja proportsioonid) kui ka

kvalitatiivselt (sissevaade teemakäsitlustesse). Eraldi ülevaate anname allikatest,

millele toetuvad gümnaasiumide kirjalike tööde juhendid. Kokkuvõtvas aruteluosas

asetame tulemused ühiskondlikule taustale.

2. Varasemad uurimused

Kuigi lõputööde juhendeid varem uuritud ei ole, leidub uurimusi, kus vaatluse all

on nende juhendite vormiga sarnanevad muud tekstid. Näiteks on koolikeskkonnas

uuritud keskkooliõpilastele bioloogialaboris jagatud juhendeid, et leida, kuidas neis

käsitletud teemad edendavad uurimistööks vajalikke oskusi (Germann jt 1996).

Bioloogia alal on tähelepanu saanud ka ülikooliõpikud, millest otsiti fotosünteesi

käsitlevaid osi ja hinnati selle nähtusega seotud oluliste aspektide esindatust

(Sánchez, Morcillo Ortega 2022). Siinse teema ja nimetatud uurimuste vahel on

ühisjooni: ka neis on fookuses gümnaasiumis või ülikoolis õppijate toetamiseks

mõeldud materjalid ning analüüsis on esiplaanil uurijate valitud konkreetsemad

aspektid käsitletud teemades.

Siinse uurimuse materjali ja eesmärgiga sarnaseid uurimusi on tehtud kodu-

masinate kasutusjuhendite kui juhendavate tekstide sisu kohta. Näiteks otsisid

Beatriz Pozo Arcos jt (2022) juhenditest, kas seal on olemas masina iseseisva paran-

damise protsessi etapid, ning Qian Li jt (2020) võrdlesid Hiina ja Lääne kultuuri

mõju juhendite sisule. Ka meie otsime oma uurimuses juhenditest teatud etappe,

nimelt kirjutamisprotsessi omi, ning seostame tulemused laiema ühiskondliku

taustaga.

Enim ühisjooni leidub Karen Bennetti (2009) uurimusega, mis käsitleb akadee-

miliste tekstide kirjutamist, sh kitsamalt akadeemilist stiili. Uurimuses otsiti inglise

akadeemiliste tekstide tunnuseid akadeemilise stiili juhenditest. Bennetti otsitud

tunnused kattuvad siinse uurimuse omadega (vt 4.2): ta on käsitlenud näiteks töö

struktuuri ning tööd allikatega (refereerimist ja tsiteerimist). Põhierinevus on valimi

suurus: Bennetti uurimismaterjali kuulus 41 akadeemilist kirjutamist käsitlevat

paberraamatut sihtrühmast sõltumata (enim oli valimisse jõudnud bakalaureuse-

astmele mõeldud käsiraamatuid). Uurimuse tulemusena selgus, et ettekujutus

akadeemilisest diskursusest eri allikates üldjoontes ühtib, ent varieeruvust on

näiteks isikukasutuse nõuetes (mis isiku vormis peaks autor iseendale osutama).

Siinse uurimuse fookus on aga enam kvantitatiivsel aspektil, mida toetab juhendite

sisuliste sarnasuste ja erinevuste mõningane kvalitatiivne analüüs.

Eestis on UPT-sid analüüsitud mitmes ülikooli lõputöös. Need on keskendunud

kas kirjutajale (Kook 2022), aineõpetajale (Roostik 2015) või kirjutatud tekstidele

(Soomets 2016), kuid uurimistööde juhendeid pole lähemalt uuritud. Mainitud

tööde analüüsist leiab küll viiteid juhendi olemasolule, struktuurile ja selle tõhu-

susele (nt Soomets 2016: 7, Kook 2022: 44), aga juhend pole neis töödes fookuses.

Kõige üksikasjalikumalt on juhendite sisu avanud Mari Roostik (2015: 27–31), kes

on kirjeldanud lähemalt nelja Tartu gümnaasiumi UPT juhendeid 2014/15. õppe-

aastast, tutvustanud nende struktuuri ja eraldi välja toonud, mida neis kirjutatakse

teaduslikust keelekasutusest. Roostik kirjeldab juhendeid eraldiseisvalt neid kõrvu-

tamata, toob aga kokkuvõtlikult välja juhendite üldised puudujäägid: puudulikud

või olematud on neis juhendaja ja/või retsensendi rollide selgitused.

Eelnevast ilmneb, et UPT ja selle protsess on pakkunud huvi, kuid senini on

seda meile teadaolevalt käsitletud vaid kolmes magistritöös, mistõttu on uurimist

vaja jätkata. Siinne uurimus lisab teemale uue vaatenurga ning täiendab eelmainitud

UPT uurimuste tulemusi.

3. Materjal

Uurimismaterjali moodustavad Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides ning riigi- ja

munitsipaalgümnaasiumides uurimuse tegemise ajal, s.o 2022/23. õppeaastal

veebis avalikult saadaval olnud eestikeelsed (üli)õpilaste kirjalike (uurimis)tööde

juhendid (n = 60, perioodist 2011–2023), mis jaotuvad võrdselt ülikooli- ja güm-

naasiumitaseme vahel. Õppeasutuste valim (vt lisa) on osalt eesmärgipärane:

avalik-õiguslikud ülikoolid (n = 5)1 ja riigigümnaasiumid (n = 16)2 valisime kui

oma haridustasemel sarnaselt reguleeritud ja sellest tulenevalt eeldatavasti ühtlase

hariduskvaliteediga õppeasutused3. Valimi laiendamiseks tegime kõigi munitsipaal-

gümnaasiumide hulgast juhuvaliku (n = 14) nii, et kogu gümnaasiume puudutav

uurimismaterjal jaotuks üle Eesti ega koonduks suurematesse keskustesse. Juhen-

dite loend õppeasutuste kaupa on toodud lisas 1.

Ehkki gümnaasiumide ja ülikoolide juhendeid oli valimis võrdselt (mõle-

maid 30), erineb nende maht. Analüüsiks valitud gümnaasiumide juhendite

kogumaht on 1260 lehekülge. Kõige lühem juhend on 22 lehekülge, kõige pikem

92 lehekülge, mediaanpikkus on 39 lehekülge. Ülikoolijuhendeid on kokku

893 lehekülge. Kõige lühem juhend on kolm lehekülge, kõige pikem 72 lehekülge,

mediaanpikkus on 27,5 lehekülge. Seega on gümnaasiumide juhendid üldjuhul

pikemad kui ülikoolide omad.

Kui gümnaasiumides on tavapärane, et koolil on olemas üks kirjalike tööde

juhend, siis ülikoolides võib olla nii üle ülikooli kehtiv juhend (nii on näiteks Eesti

Muusika- ja Teatriakadeemias) kui ka eraldi juhendid allüksustel (näiteks Tallinna

Tehnikaülikooli Virumaa kolledžil) või erialadel (nt Eesti Maaülikooli loodusturismi

erialal). Lisaks võivad ülikoolide juhendid olla üldised, s.o koostatud kõrghariduse

kõigile astmetele ja erinevate kirjalike tööde jaoks (nt Tartu Ülikooli Narva kolledžis)

või olla mõeldud näiteks üksnes bakalaureusetöö (nt Tallinna Tehnikaülikooli loo-

dusteaduskonnas) või magistritöö kirjutajatele (nt Tallinna Ülikooli kunsti teraapiate

erialal) või ühiselt mõlema õppeastme lõputöödele (nt Tallinna Ülikooli Balti filmi,

meedia ja kunstide instituudis).

Tabel 1. Ülikoolide juhendite jaotus ülikooliti ja õppeastmeti

Õppeasutus BA

juhend

BA/MA

juhend

Üldine

juhend Kokku

Eesti Maaülikool 1 1 – 1 3

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia – – – 1 1

Tallina Tehnikaülikool 1 1 – 2 4

TTÜ Virumaa kolledž– – – 1 1

Tallina Ülikool 1 8 1 1 11

Tartu Ülikool 1 1 2 4 8

TÜ Narva kolledž– – – 1 1

TÜ Pärnu kolledž– – – 1 1

Kokku 4 11 3 12 30

1 Valimist puudub Eesti Kunstiakadeemia (EKA), kuna ülikooli veebilehel polnud ükski kirjalike tööde juhend

avalikult kättesaadav ning täpsemad lõputööd puudutavad juhised antakse üliõpilastele vastavas ainekaardis.

2 Valimist puuduvad Kohtla-Järve Gümnaasium, mille juhend oli pärit koolivõrgu ümberkorraldamise eelsest ajast,

ja Läänemaa Ühisgümnaasium, mille veebilehel ei olnud avalikult kättesaadavat juhendit.

3 Gümnaasiumivõrgu korrastamise programmi, s.o riigigümnaasiumide asutamise üks eesmärk on tagada võrdne

ligipääs kvaliteetsele gümnaasiumiharidusele kõigis Eesti piirkondades (vt Gümnaasiumivõrgu korrastamine

perioodil 2014–2020).

Seega on juhendite arv ülikoolides üsna erinev ning ka nende leidmine avalikelt

veebilehtedelt kohati raskendatud, mistõttu koosneb meie valim küll eri valdkon-

dade juhenditest, ent kõik ülikoolid ja erialad pole võrdselt esindatud, st valim pole

tasakaalustatud. Tabel 1 annab ülevaate uuritud ülikoolide juhendite jaotumisest

ülikoolide vahel ning õppeastmete lõikes.

4. Taust ja meetod

4.1. Taust: kirjutamisprotsessi etapid

Akadeemilistele tekstidele kehtib palju sisulisi nõudeid ja ootusi, nagu kindel

struktuur, stiil, allikatele toetumine jne (vt Hyland 2005: 66–67, Eesti kohta vt

Hint jt 2022). Teadmised nendest tavadest ja nõuetest aitavad kirjutajal koostada

žanrikohase ning seega lugeja ootustele vastava teksti. Lisaks teadmistele teksti

kohta on kirjutajal abi ka teadmistest tekstiloome protsessi kohta. Kirjutamisest

kui mitmeosalisest protsessist hakati mõtlema juba 1970. aastatel (vt Murray 1972).

Siiski ei ole see käsitusviis Eesti gümnaasiumide ja kõrgkoolide õppetöös kuigi

levinud või on jäänud sügavamalt mõtestamata. Samas aga toetaksid teadmised

kirjutamisprotsessist kirjutajat tema töös ning aitaksid kaasa kvaliteetsema teksti

valmimisele, seda tänu kirjutamisprotsessi eri funktsiooniga etappidele. Tavaliselt

on etappideks 1) kavandamine (lähteülesande mõtestamine, ideede kogumine ja

struktureerimine, allikatega töötamine), 2) mustandite kirjutamine (esialgsete

variantide kirjutamine ning nende muutmine ja täiendamine tagasiside põhjal) ja

3) viimistlemine (stiil, õigekeelsus, vormistus) (vt nt Prior, Thorne 2014). Etap-

pide kaupa kirjutamine toetab kirjutajat, juhendid aga on koht, kust info nende

etappide kohta võiks (üli)õpilasteni jõuda.

4.2. Andmekogumismeetod

Mitme analüüsitava juhendi sissejuhatuses on sõnastatud, et juhendi eesmärk

on olla abivahend nii lõputöö koostamisel kui ka selle vormistamisel (güm_050;

güm_053; güm_057; üli_006; üli_062 jt4), ühtlasi viitab sellele ka suurem osa

juhendite pealkirjadest (vt lisa). Jagasime seetõttu juhendite osad sisuteemasid

ja vormiteemasid käsitlevateks. Inspiratsiooni teemade jaotuseks ja uuritavate

teemade valikuks pakkusid juhendid ise sellega, mis teemad neis kajastatud olid.

Vormiteemasid – vormistust (nt maht, tekstitöötlus, kujundus, viitamisstiilid) ja

protseduurilisi küsimusi (nt tähtajad, kaitsmise kord, juhendaja ja (üli)õpilase rol-

lid) – käsitlevaid osi siinses artiklis ei analüüsita. Sisuteemade lõplikku valikusse

jäid järgmised sisu käsitlevad osad:

1) (üli)õpilastööde liigid (nt teoreetiline või empiiriline uurimus);

2) teema valik;

3) kavandamine;

4) allikate valik ja käsitlemine;

5) ülesehitus;

6) keel ja stiil;

7) eetilised põhimõtted.

4 Juhenditele viidatakse uurimuses koodidega, nt üli_006, güm_046. Lühendid üli ja güm näitavad seda, kas

tegemist on vastavalt ülikooli või gümnaasiumi juhendiga, ning arvud nende järel juhendi järjekorranumbrit

uurimuse korpuses.

4.3. Analüüsimeetod

Analüüsisime juhendeid kvantitatiivselt, et selgitada, 1) mitmes juhendis esinevad

sisuteemad, 2) kui suure osa juhendite mahust need teemad moodustavad.

Kvantitatiivseks analüüsiks koondasime MS Exceli tabelisse juhendite meta-

andmed: juhendi identifitseerimiskood, pealkiri, väljaandmisaasta ja keel ning

õppeasutuse nimetus, ülikoolide juhendite puhul lisaks kehtivustasand (võima-

likult madal üksus, nt valdkond, instituut, õppekava, eriala vm) ning juhendi liik

õppe astmeti (BA, BA/MA, MA, üldine). Analüüsiühikuks sai juhendi faili lehekülg.

(Juhendite Wordi või pdf-formaadis failid olid üldiselt vormindatud ühtmoodi,

mistõttu lehekülgedele mahtuva teksti maht püsis läbivalt sarnane ning asja-

kohaste lehekülgede osakaal kõigist juhendi faili lehekülgedest sobis mõõdikuks.)

Kokkuvõtte kogutud tunnustest koos nende väärtuste ja seletustega leiab juhendite

analüüsi skeemilt (vt tabel 2). Kvantitatiivset analüüsi on täiendatud kvalitatiiv-

selt, selleks et peale mahu selgitada, kuidas on sisuteemasid juhendites käsitletud.

Tulemusi tutvustades on lisatud näiteid juhenditest.

Tabel 2. Juhendite analüüsi skeem: juhendite tunnuste ja väärtuste tabel koos seletustega

Tunnus Väärtus Seletus

ID Unikaalne Juhendi identifitseerimiskood koos hüperlingiga juhendile

Pealkiri Unikaalne Juhendi pealkiri

Aasta Arvuline Juhendi väljaandmisaasta

Õppeasutus Vt lisa Gümnaasiumi/ülikooli täisnimi

Kehtivustasand Allüksuse vm

nimetus

Ülikooli allüksus, õppekava, eriala vm, kus juhend kehtib;

lahtrisse kirjutati kõige täpsem/madalam tasand

Liik BA, BA/MA,

MA, üldine

Ülikooli õppeaste, mille jaoks juhend on koostatud:

bakalaureuse-, nii bakalaureuse- kui ka magistri-, magistriõpe,

piiritlemata (s.o üldine)

Keel Eesti, eesti/

inglise Juhendi keel

Lehekülgede

arv Arvuline Juhendi lehekülgede koguarv, arvestatud Wordi või pdf-faili

lehekülgedena

Lehekülgede

arv (sisuteemad) Arvuline Sisuteemasid käsitlevate lehekülgede arv, arvestatud Wordi

või pdf-faili lehekülgedena

(Üli)õpilastööde

liigid Jah/ei Teave erinevate kirjalike (üli)õpilastööde kohta

Teema valik Jah/ei Töö teema valiku põhimõtted, juhtnöörid

Kavandamine Jah/ei Kirjaliku töö etapid, nende kavandamine

Allikate valik ja

käsitlemine Jah/ei Allikate valiku põhimõtted, töö allikatega, sh refereerimine,

tsiteerimine

Ülesehitus Jah/ei Töö (kohustuslikud) osad, nende sisu

Keel ja stiil Jah/ei Keele- ja stiilinõuded ning -soovitused

Eetilised

põhimõtted Jah/ei Teaduseetikasse puutuv, sh plagiaaditeema

5. Analüüs ja tulemused

5.1. Sisuteemade esindatus juhendites

Sisuteemade ja vormiteemade proportsioone analüüsides selgus, et esimesed on

juhendites vähemuses. Analüüsitud gümnaasiumide juhendites oli kokku 1260

lehekülge, millest sisuteemasid käsitleti 278,5 leheküljel. Ülikoolijuhendites olid

need arvud vastavalt 892,5 ja 192,5. Seega oli nii gümnaasiumide kui ka ülikoolide

juhendites sisuteemade maht vaid 22% kõigist juhendite lehekülgedest.

Joonis 1 annab ülevaate peamiste sisuteemade esindatusest juhendites kokku

ning joonis 2 gümnaasiumi ja ülikooli lõikes eraldi. Seejuures varieerus teemade

käsitluse põhjalikkus juhendites ühest lausest mitme leheküljeni, kuid siin oleme

arvestanud vaid seda, kas teemat on juhendis mainitud või mitte.

0 10 20 30 40 50 60

Eetilised põhimõtted

Keel ja stiil

Ülesehitus

Allikate valik ja käsitlemine

Kavandamine

Teema valik

Tööde liigid

0 10 20 30

Eetilised põhimõtted

Keel ja stiil

Ülesehitus

Allikate valik ja käsitlemine

Kavandamine

Teema valik

Tööde liigid

Ülikool Gümnaasium

Joonis 1. Sisuteemade käsitlus juhendites kokku

Joonis 2. Sisuteemade käsitlus juhendites haridustasemeti

Analüüsist selgus, et kõigis 60 juhendis vähemalt mainiti ülesehitust ehk seda,

millistest osadest peab töö koosnema. Kõige vähem tähelepanu sai kogu kirju-

tamisprotsessile põhja loov esimene etapp ehk kavandamine, mida käsitleti

14 juhendis 60-st (23%; protsessikeskse kirjutamise etappidest lähemalt vt eespool

4. osas ja Prior, Thorne 2014). See-eest käsitleti töö kirjutamise lõppetappi ehk

viimistlemisse kuuluvat keelekasutust ja stiili üle kolme korra rohkemates

juhendites, kokku 47 korral (78%). Samasse suurusjärku jääb allikate valiku ja

nende käsitlemise teema, millest kirjutati 48 juhendis (80%). Sarnaselt käsit-

leti teema valikut ja eetilisi põhimõtteid, esimest 38 (63%) ja teist 36 (60%)

juhendis. Ühtlasi tutvustati 32 juhendis (53%) (üli)õpilastööde liike.

Loetletud teemadest käsitleme allpool pikemalt ülesehituse, kavandamise ning

keele ja stiili kajastumist juhendites. Kaks esimest valisime seetõttu, et need olid

vastavalt kõige levinum ning kõige harvem teema. Samuti soovime lähivaatluse abil

osutada just töö kavandamise olulisusele kirjutamisprotsessis. Kirjutamisprotsessi

lõppfaasi kuuluva keele ja stiili teema kaasasime analüüsi, et saada ülevaade sellest,

kuidas keeleküsimustele juhendites lähenetakse, sest eeldasime, et neis lähenemis-

tes on suur varieeruvus ning erinevad rõhuasetused.

5.2. Ülesehitus

Töö ülesehitust on käsitletud kõigis 60 juhendis. Ülesehitusega seonduvaid lehekülgi

on kõigi juhendite peale kokku ligi 254, mis tähendab, et ülesehitusele pühendatud

leheküljed moodustavad üle poole (54%) kõigist sisuteemade lehekülgedest. Güm-

naasiumijuhendites tuleneb teema sajaprotsendiline esinemine ilmselt riiklikust

õppekavast, mis kohustab, et juhendis on lisaks viitamise ja vormiteemade nõuetele

fikseeritud töö struktuur.5 Tö ö ül ese hit ust sel git ataks e eri juh endites üsna eri nevalt.

Leidub juhendeid, kus töö nõutud osi üksnes loetletakse (1), kuid siiski kirjeldatakse

juhendites ka seda, millest nimetatud osad täpsemalt koosnema peaksid (2).

(1) Bakalaureusetöö hõlmab probleemi püstitust, uurimisküsimusi/ hüpoteesi,

teoreetilist raamistikku ja uurimiskirjanduse ülevaadet, andmete kogumi-

se ja analüüsi meetodeid ning tehnikaid, tulemuste analüüsi ja esitamist

ning järelduste tegemist. (üli_007)

(2) Sissejuhatusel on järgmised ülesanded: Teema valiku põhjendamine.

Põhjenduse parimaks viisiks on sisuline argumentatsioon, mitte kellegi

kolmanda arvamusele apelleerimine või teema valiku isiklikud motiivid.

Teema valiku põhjendusest tuleneb laialdasemat huvi pakkuv uurimis-

probleem, st miks on vaja antud uurimust läbi viia, miks see on aktuaalne.

(üli_042)

Mitmes ülikooli- ja ka gümnaasiumijuhendis on lähtutud IMRaD-struktuurist (ingl

Introduction, Methods, Results and Discussion), mis on ehk kõige tuntum origi-

naalsel uurimistööl põhineva teadusartikli ülesehituse mudel. IMRaD-struktuur

määratleb töö põhiosadeks sissejuhatuse, metoodika, tulemused ja järeldused või

arutelu (Dixit 2011). Mudeli tuntus ei tähenda aga selle ülekaalu, näiteks on varase-

mast uurimusest (Lemendik, Hint 2022) selgunud, et eestikeelsete eri valdkondade

5 Need nõuded on kehtinud alates 2011. aasta õppekavast, s.o kõikide valimis olevate juhendite koostamise ajal.

“Valikõppeaine toetamiseks koostab kool uurimistööde läbiviimise üksikasjaliku juhendi, mida kursuse raames

õpilastele tutvustatakse. Juhendis fikseeritakse uurimistöö struktuur, viitamise, vormistamise ja kaitsmise nõuded,

määratakse juhendaja ja retsensendi roll ning hindamise põhimõtted.” (GRÕK 2023)

magistritööde hulgas oli enim neid, mille struktuur erines märgatavalt IMRaD-ist

ning lähtus pigem valdkonna juhistest ja/või konkreetse uurimistöö sisust ning

uurimisviisist. Nii ei jaota ka siinse uurimuse materjalis kõik juhendid kirjalikke

töid selle mudeli järgi täpsustatud osadeks, vaid nimetavad metoodikat, tulemusi

ja arutelu kokku teemaarenduseks või põhiosaks. Ülikoolide juhendites võis mär-

gata ka jaotust teoreetiline osa ning empiiriline osa, mille vasted gümnaasiumide

juhendites olid referatiivne osa ja uurimuslik osa.

Ülesehituse osana on mitmes juhendis kajastatud ka kirjanduse ülevaade (teo-

reetiline/referatiivne osa), mis olenevalt valdkonnast võib olla kas sissejuhatuse

osa või eraldi peatükk. Samuti käsitlevad juhendid töö kokkuvõtet ja võõrkeelset

lühikokkuvõtet ehk resümeed. Mõnikord nimetatakse lisaks nõutud tehnilised

osad, nagu tiitelleht, autorideklaratsioon, lihtlitsents, sisukord, kasutatud allikate

loetelu, ning vajaduspõhiste või vabatahtlike osadena eessõna, tänusõnad, lühendite,

tabelite või graafikute loetelu ja lisad.

Niisiis on näha, et ülesehituse osa juhendites on üksikasjalik, suunates kirju-

tajat oma uurimistööd kindlal viisil osadeks jagama. Varieerumine juhendite vahel

puudutab eelkõige ülesehitusnõuete põhjalikkust ja terminoloogiat (teoreetiline vs.

referatiivne jms), on ka valdkondlikke erisusi.

5.3. Kavandamine

Kavandamine on eduka kirjutamisprotsessi alus (Murray 1972: 4). Siiski on

kavandamine sisuteema, millest nii gümnaasiumide kui ka ülikoolide juhendites

kõige vähem kirjutatakse: kavandamise etappi puudutasid 60 juhendist 14 (23%).

Sealjuures toetavad kavandamist eriti harva ülikoolide juhendid, kus räägiti sel-

lest üksnes viiel korral (17%). Kavandamise teemat käsitletakse gümnaasiumi- ja

ülikoolijuhendites kokku 14 leheküljel, mis moodustab 3% kõigist sisuteemadele

pühendatud lehekülgedest.

Nagu töö ülesehituse puhul, erinevad ka kavandamise käsitlused juhendites

pikkuse, seega ka põhjalikkuse poolest. Kui mõnes juhendis üksnes mainitakse,

et kavandamine (sh ajakava koostamine) on uurimistöö valmimise osa, siis teised

juhendid annavad ka konkreetseid suuniseid, kuidas tööle üksikasjalikku kavandit

koostada (3).

(3) Kava koostamiseks on kaks lähenemisviisi. 1. Kirjutatakse välja märk-

sõnad, mis antud teema raames tunduvad olulised ja huvipakkuvad,

need süstematiseeritakse. Selle töö käigus saab leitud pidepunktid seada

loogilisse järjekorda ning grupeerida sisuliselt lähedased märksõnad ala-

punktideks. Töö üldskeemi saab kirjutamise ajal lisada uusi punkte ning

välja jätta ebaolulisi või korduvaid osi. 2. Kõigepealt formuleeritakse töö

makrostruktuur – peatükkideks jaotus. Seejärel tuuakse välja käsitlemist

vajavad alapunktid. Reeglina tuleb esialgset kava töö käigus kohandada

vastavalt uutele ideedele ja materjalide (kirjanduse, andmete jm) kätte-

saadavusele ning kasutada olevatele ressurssidele. (güm_054)

Kuigi kavandamisprotsess üldiselt võib tunduda üsna universaalne, rõhutab ka

näide (3), et tegelikult on see siiski kirjutajati erinev. Unustada ei maksa ka juhendaja

rolli, kes (üli)õpilase kavandatule oma hinnangu annab, kavandamist suunab või

mõnel juhul (nt etteantud teema, allikate ja uurimisküsimuste korral) vähemalt

osa sellest enda peale võtab.

Kavandamine on kirjutamisprotsessi esimene etapp ja eduka lõpptulemuse

alus. See ärgitab kirjutajat iseseisvalt läbi mõtlema oma töö sisulist poolt, mistõttu

peaks kavandamist ka juhendites tähtsustama. Kuigi kavandamise teemat paljudes

analüüsitud juhendites ei käsitleta, on siiski hinnatav, et sellele vähemalt osades

juhendites tähelepanu on pööratud.

5.4. Keel ja stiil

Nagu eespool selgus, on juhendites sage teema akadeemilisele tekstile sobiva

keele ja stiili kasutamine. Töö keeleline lihvimine kuulub (koos vormistusega)

kirjutamisprotsessi viimasesse, viimistluse etappi. Keele ja stiiliga seotud osi lei-

dus 47 juhendis (78%, vt joonis 1), eriti levinud oli see gümnaasiumide juhendites

(27/30 ehk 90%, vt joonis 2). Mitu juhendit kirjeldavad üldiselt, milline võiks olla

akadeemiline keelekasutus. Tähelepanu pööratakse ebasobivale emotsionaalsu-

sele ja kantseliidi kasutamisele, hoiatatakse liigsõnalisuse ja kõnekeelsuse eest

(4–5). Töösse sobimatuid väljendeid kirjeldades tuuakse nende kohta ka värvikaid

näiteid (6).

(4) Töö kirjutamise keel on akadeemiline ja neutraalne. Argikeele kasuta-

mine, ajakirjanduslikud, populistlikud, käibe- ja poeetilised fraasid ning

kantseliitväljendid on akadeemilises tekstis sobimatud, kui tegemist ei

ole just vajaliku tsiteerimisega. Samuti tuleb vältida emotsioone ja palju-

sõnalisust (nt … uuringu tulemus oli lausa suurepärane; … hinnad tõusid

maru kiiresti; … küsitluses osalenute motivatsioon oli täitsa laes; Kui nüüd

hakata analüüsima…; Peaministri poolt öeldu oli….). (güm_077)

(5) Üliõpilastööde keelekasutus peab olema grammatiliselt ning ortograafi-

liselt korrektne ning vastama hea teaduskeele tunnustele. Ilukirjanduses

soovitatud sünonüümide ja metafooride kasutamine pole teadusstiilile

omane. Vältida tuleb emotsionaalseid väljendeid, umbmäärasust, kõne-

keelt ning slängi, paljusõnalisust, võõrsõnadega liialdamist ja käibefraase.

(üli_062)

(6) Konspektistiili ja slängi kasutamine, ajakirjanduslikud, populistlikud,

käibe ja ka poeetilised fraasid on töös sobimatud (nt väljendid nagu “kellel

on õnnestunud röntgeni järjekorras elama jääda, on meeldiv võimalus

surra operatsiooni enda järjekorras” ei ole kohased). (üli_042)

Samas pööratakse juhendites kohati ootamatult palju tähelepanu valitud spetsiifi-

listele teemadele. Nii on näiteks ühes gümnaasiumijuhendis (güm_063) eraldi osa

(kokku 1,5 lk), mis kirjeldab loetelude vormistamist, aga ka side- ja mõttekriipsu

kasutamist (0,5 lk). Keele ja stiiliga seotud teemade hulgas tõusevad juhendites

eriliselt esile juhtnöörid selle kohta, missuguses isikus peaks autor oma teksti

vormistama, s.o töö isikukasutus.

5.5. Isikukasutusest juhendites

Autori isiku väljendamine on üks neid akadeemilise teksti tahke, millega käivad

kaasas juurdunud tavad ja ootused (Tang, John 1999: 24). Teisalt soovivad kindlasti

ka kirjutajad saada teada, kuidas kuskil sobib või ei sobi väljenduda. Isikukasutuse

teemat käsitleti 27 gümnaasiumijuhendis 30-st (90%), ülikoolijuhendites aga

19 juhul 30-st (63%). Tuleb siiski märkida, et isikukasutusele ei pühendata juhen-

dites kuigi palju ruumi. Mõnikord on piisanud vaid ühest lausest (7), teinekord aga

on suunis pikem või varustatud mitmesuguste näidetega sobivatest fraasidest (8).

(7) Töö kirjutatakse mina vormis või umbisikulises tegumoes. (üli_037)

(8) Kasutatakse umbisikulist tegumoodi, sõnastades näiteks nii: “Käesolevas

töös antakse ülevaade…”, “Sedeldatud materjal on kogutud…”, “Näidetest

järeldub, et…”, “Joonis 1 andmed osutavad, et…”, “Küsitlusest selgub,

et…”. (güm_063)

Analüüsitust ilmnes, et erinevalt muude teemade käsitlustest ei ole juhendid isiku-

kasutuse nõuete ja soovituste suhtes sugugi ühel meelel (vrd ka Bennett 2009).

Joonistelt 3 ja 4 on näha, et enim lubatakse umbisikulist tegumoodi (gümnaasiu-

mides 25 ja ülikoolides 18 juhul), ning vaid üks juhend kritiseeris, et “selline väljen-

dusviis on keeruline ja kohati ka ebatäpne ega muuda uurimust teaduslikumaks”

(güm_046). Mina-vormi lubati 16 gümnaasiumi- ja 11 ülikoolijuhendis, meie-vormi

aga 11 gümnaasiumi- ja kolmes ülikoolijuhendis. Vähesel määral antakse juhendites

nõu kasutada muid ebaisikulisi väljendusviise (8) või sõna autor. Siiski tuuakse

teisal sõna autor kriitikana, et kirjutamine endast kolmandas isikus on ebaloomulik

ja võib tekkida häiriv sõnakordus (nt güm_046) või võib jääda mulje, et tegemist

on kellegi muu kui sama teksti autoriga (nt üli_010).

minavom meievom Auto misik uu impes

oovitatud Ei soovitata omi ei mainita

minavom meievom Auto misik uu impes

oovitatud Ei soovitata omi ei mainita

Joonis 3. Gümnaasiumide juhendites käsitletud isikukasutuse variandid

minavom meievom Auto misik uu impes

oovitatud Ei soovitata omi ei mainita

minavom meievom Auto misik uu impes

oovitatud Ei soovitata omi ei mainita

Joonis 4. Ülikoolide juhendites käsitletud isikukasutuse variandid

Ettekirjutuste piires on kirjutajatele antud siiski ka mõningane valikuvabadus:

rõhutatud öeldu soovituslikkust või loetletud lubatavaid väljendusvorme. Näiteks

kordub umbes kolmandikus gümnaasiumide juhendites ja ka mõnes ülikooli-

juhendis pea sõna-sõnalt sarnane lõik (vt ka osa 5.6), mis lubab otsustada kas

umbisikulise tegumoe, mina- või meie-vormi kasuks, seni kuni tehtud valiku juures

püsitakse kogu töö ulatuses.

Niisiis selgus juhendeid analüüsides, et ühelt poolt on isikukasutuse valiku-

variantide hulk piiratud ja tavatsetakse teha kindlaid ettekirjutusi, kuid samas

pakutakse juhenditi erinevaid eelistusi. Ettekirjutusi kas ei põhjendata või on argu-

mendiks akadeemilise teksti keeleline/stiililine neutraalsus (nt üli_009, üli_030,

üli_031), autori ’mina’ tagaplaanile jätmine (nt üli_042), mh põhjusel, et “järeldused

tulenevad andmete analüüsist, mitte autori isiklikest seisukohtadest” (güm_046).

Mõnikord viidatakse ka üldiselt teadusteksti või -keele tavadele. Isikukasutuse

ettekirjutuste põhjendamatule rangusele vastanduvad siiski viimase aja uurimis-

tulemused ja seisukohad (vt nt Reinsalu 2017, Kook 2020, Lemendik 2021), mis

muu hulgas juhivad tähelepanu mina-vormi levinud kasutamisele akadeemilistes

tekstides ja selle positiivsetele külgedele.

5.6. Kasutatud allikad gümnaasiumide juhendites

Juhendite sisu analüüsi kõrval uurisime ka seda, missugustele allikatele on siinse

valimi juhendites toetutud. Käsitleme seejuures ainult gümnaasiumide juhendeid,

sest ülikoolide juhendites polnud välistele allikatele toetutud või vähemalt ei olnud

sellekohaseid viiteid.

Täiesti ilma kasutatud allikateta juhendeid oli ka gümnaasiumides – kokku

13. Seega üle poole juhenditest (17) toetusid mingitele varasematele materjalidele.

Sageli viidati gümnaasiumi riiklikule õppekavale (GRÕK 2011, GRÕK 2021) või

põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele (PGS 2021) (viies juhendis) ning Riigi Teata-

jas (RT I, 13.10.2011, 13) avaldatud dokumendile “Õpilasuurimuse ja praktilise töö

ettevalmistamise ning hindamise tingimused ja kord” (üheksas juhendis). Need pole

aga sisulised abimaterjalid, vaid lihtsalt selgitavad UPT eesmärki ja üldnõudeid.

Kirjutamis- ja teadustöö alastele õpikutele ja käsiraamatutele oli viidatud

11 juhendis. Allikatest esinesid mitmel korral Ehala 2000, Aarma, Kalle 2005,

Hirsjärvi jt 2005, Roomets 2005, Vija jt 2008 ning Uuspõld 2011. Lisaks oli ühel

korral viidatud Eesti Teadusagentuuri õpilaste teadustööde riikliku konkursi abi-

materjalile (ETAG), samuti õpilaste teadusajakirja Akadeemiake vormistus- ja

viitamis juhendile. Enamasti ei olnud kasutatud tekstisisest viitamist, vaid juhendi

allikad olid toodud üksnes kirjanduse loetelus (nt güm_067, güm_073) ja/või oli

neid allikaid kasutatud viidete vormistamise näideteks. Neis juhendites, kus teksti-

sisesed viited olid olemas, kasutati allikaid näiteks refereerimise ja tsiteerimise

selgitamisel (nt güm_069, güm_046), UPT etappide (nt güm_069) või ülesehituse

kirjeldamisel ning teksti stiili käsitlemisel (mõlemad nt güm_046).

Lisaks neile allikatele olid peaaegu poolte (14) gümnaasiumijuhendite koos-

tajad toetunud ka teiste gümnaasiumide juhenditele. Näiteks oli kuues juhendis

viidatud Saaremaa ühisgümnaasiumi juhendile, rohkem kui üks kord oli allikana

kasutatud ka Hugo Treffneri gümnaasiumi, Tallinna Reaalkooli ja Võru gümnaa-

siumi juhendeid. Kaheksas juhendis aga oli viidatud ülikoolides kasutatavatele

materjalidele. Samuti esines valimis vähemalt kaks juhtumit, kus üks kool oli teise

kooli juhendist sõna-sõnalt lõikude kaupa teksti kasutanud, sealjuures viitamata

allikale või markeerimata mingil muul moel, et tegemist ei ole juhendi koostaja enda

tekstiga.

6. Kokkuvõttev arutelu

Tekstiloome ja tekstide funktsiooni mõtestamine lähtub ühiskonnas levinud tõeks-

pidamistest ja arusaamadest selle kohta, mis on õige ja vastuvõetav ja mis mitte.

Siin analüüsitud juhendid on üks osa vahenditest, mis määravad ja taastoodavad

kogukonna kirjutamispraktikaid. Kindlasti ei saa alahinnata muude kirjutamist

toetavate vahendite (seminarid, kursused, koostöö juhendajaga jne) rolli kirjuta-

misprotsessis, kuid siinse artikli eesmärk oli tutvustada just juhendites leiduvat:

milliseid teemasid juhendid sisaldavad ning kuidas need kirjutamisprotsessi

mõtestavad ja toetavad. Teiste toetavate vahendite kõrval võib juhendeid pidada

üheks mõjuvõimsaimaks diskursuse suunajaks, sest esiteks on need kirjutatud

lugeja suhtes võimupositsioonilt ning teiseks on nende sihtgrupp õpilased ja

üliõpilased, kes on alles oma akadeemilise kirjutajatee alguses. Seega ei näita

juhendite analüüs mitte ainult seda, missugused on ootused gümnaasiumis ja üli-

koolis valmivatele kirjalikele töödele, vaid ka laiemalt seda, milliseid tõekspidamisi

ja väärtushinnanguid kannavad järgmiste põlvkondade akadeemiliste tekstide

loojad.

Uuritud juhendite kogumahust moodustasid sisuteemad (sh keele- ja stiili-

küsimused) vaid 22%, ülejäänud 78% oli pühendatud vormistusele jm formaalsetele

aspektidele. Sellisest rõhuasetusest võib õppija teha järelduse, et lõpphinde või

teksti kvaliteedi määramisel on vormistusel olulisem roll kui teksti sisul. Sisuka ja

tervikliku töö kirjutamise ühte olulisemat, kavandamise etappi käsitleti seevastu

ainult 14 juhendis 60-st (23%). Niisiis selgitatakse juhendites (üli)õpilasele detail-

selt, missugune peab tema valmis tekst välja nägema, kuid ei selgitata peaaegu

üldse seda, kuidas ta peaks nii kaugele jõudma, et oleks tekst, mida vormistada.

Juhendite vormiline ülereguleeritus võib hakata piirama (üli)õpilase loovust

ja iseseisvust. Näiteks lõputöö struktuuri osad, mida kõik 60 juhendit käsitlesid,

on mõistagi vajalik teema, kuid tegelikult peaks struktuur tulenema töö sisust, ja

mitte sisu struktuurist. IMRaD-struktuur, millel põhinesid ka uuritud juhendites

eelistatud vormid, sobib küll hästi loodus- ja täppisteaduslike katsete kirjeldamiseks,

kuid humanitaarteadusliku töö samasse raamistikku mahutamine ei pruugi alati

mõttekas olla. Seega võib struktuuri ettemääramine mõjutada, missuguste teemade

ja käsitlusteni (üli)õpilasi suunatakse, selle asemel et lasta neil ise leida endale

huvipakkuv sisu ja asjakohane vorm. Samamoodi on põhjendamatult ranged (ning

tihti ka eri juhendites vastukäivad) ettekirjutused isikukasutusele: autorile öeldakse

nendega ette, mis positsiooni ta oma töö suhtes võtta tohib, ehkki tegelikkuses võib

ka see paljuski sõltuda töö spetsiifikast ning autori enda suhtest uurimismaterjaliga.

Kõnekas näide sellest, missugune roll õppijal endal uurimistöö protsessis olema

peaks, on väide, et mina-vorm on omal kohal vaid uurimistöö käigu kirjeldamisel

(güm_046) – seega nähakse autorit mingi protsessi läbiviijana, kellel ei tohiks olla

oma arvamust; ta võib olla tegev, aga mitte mõtlev.

Niisiis võime analüüsitud juhendite põhjal järeldada, et prevaleerib tulemus-

kesksus ja ületähtsustatakse vormilisi aspekte. Praegu Eesti gümnaasiumides ja

ülikoolides kasutusel olevad juhendid kirjeldavad eduka kirjutamisprotsessi jaoks

vajalikke etappe vähe, samas saavad neis palju tähelepanu nõuded, millele peab

vastama valmis töö (nagu kirjastiil Times New Roman suurusega 12 ja reavahe

1,5). Analüüsi tulemuste põhjal soovitame, et järgmised juhendid või juhendite

uued versioonid peaksid olema sisulisemad. Juhendid on praegu pigem käskija ja

keelaja rollis kui toetavad, selgitavad ja mõtlema kutsuvad teejuhid. Paratamatult

võib juhendite selline toon mõjutada nii valmivate tööde kvaliteeti kui ka noorte

huvi ja motivatsiooni mõtestatud uurimistööks ja tekstiloomeks. Haridussüsteemil

on siinjuures võim(alus) olemasolev diskursus säilitada või luua uus.

Lühendid

IMRaD Introduction, Methods, Results and Discussion

UPT uurimis- ja praktilised tööd

Viidatud kirjandus

Akadeemiliste tekstide kirjutamine. http://www.teadustekst.ut.ee (29.3.2024).

Arcos, Beatriz Pozo; Bakker, Conny; Balkenende, Ruud 2022. How user manuals support

the diagnosis of common faults in household appliances: An analysis of 150 manu-

als. – Circular Economy and Sustainability, 3, 535–555. https://doi.org/10.1007/

s43615-022-00195-5

Bennett, Karen 2009. English academic style manuals: A survey. – Journal of English for

Academic Purposes, 8 (1), 43–54. https://doi.org/10.1016/j.jeap.2008.12.003

Connor, Ulla 2008. Mapping multidimensional aspects of research: Reaching to intercultural

rhetoric. – Ulla Connor, Ed Nagelhout, William V. Rozycki (Eds.), Contrastive Rhetoric:

Reaching to Intercultural Rhetoric. Pragmatics & Beyond New Series, 169. Amsterdam–

Philadelphia: John Benjamins, 299–315. https://doi.org/10.1075/pbns.169.19con

Dixit, Abhinav 2011. The “IMRaD” format: A concise and clear way to present a scientific

study. – Indian Journal of Medical Specialities, 2 (2), 192–193.

Foucault, Michel 2005 [1971]. Diskursuse kord. Marek Tamm (Tlk.). Tallinn: Varrak.

Germann, Paul J.; Haskins, Sandra; Auls, Stephane 1996. Analysis of nine high

school biology laboratory manuals: Promoting scientific inquiry. – Jour-

nal of Research in Science Teaching, 33 (5), 475–499. https://doi.org/10.1002/

(SICI)1098-2736(199605)33:5%3C475::AID-TEA2%3E3.3.CO;2-W

GRÕK 2023 = Gümnaasiumi riiklik õppekava. Lisa 14 “Valikõppeaine “Uurimistöö alused””.

RT I, 08.03.2023, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/108032023006 (18.12.2023).

Gümnaasiumivõrgu korrastamine perioodil 2014-2020. Riigi Teataja, RT I, 22.05.2015, 7.

https://www.riigiteataja.ee/akt/125082023003 (25.9.2023).

Hint, Helen; Leijen, Djuddah A. J.; Jürine, Anni 2022. Eestikeelse akadeemilise teksti tun-

nustest. – Keel ja Kirjandus, 4, 327–353. https://doi.org/10.54013/kk772a3

Hyland, Ken 2005. Metadiscourse: Exploring Interaction in Writing. London–New York:

Continuum.

Kook, Kertu 2020. Mina-isik eesti kirjanduse eriala bakalaureusetöödes. BA. Tartu Ülikool.

https://dspace.ut.ee/handle/10062/67955

Kook, Kertu 2022. Uurimistöö kirjutamise protsess õpilaste vaatenurgast. MA. Tartu Ülikool.

http://hdl.handle.net/10062/82504

Lemendik, Helena 2021. Siinne töö uurib ehk kuivõrd ja kuidas näitab end eesti teadusteksti

autor. – Emakeele Seltsi aastaraamat, 67, 48–71. https://doi.org/10.3176/esa67.03

Lemendik, Helena; Hint, Helen 2022. Akadeemiline tekst ja IMRaD – kas lahutamatu

paar? – Oma Keel, 1, 38–43.

Li, Qian; de Jong, Menno D. T.; Karreman, Joyce 2020. Cultural differences between Chinese

and western user instructions: A content analysis of user manuals for household appli-

ances. – IEEE Transactions on Professional Communication, 63 (1), 3–20. https://

doi.org/10.1109/TPC.2019.2961010

Murray, Donald M. 1972. Teach writing as a process not product. – The Leaflet, 71 (3), 11–14.

Prior, Paul; Thorne, Steven L. 2014. Research paradigms: Beyond product, process, and

social activity. – Eva-Maria Jakobs, Daniel Perrin (Eds.), Handbook of Writing and

Text Production. The Mouton de Gruyter Handbooks of Applied Linguistics Series,

10. Berlin: Mouton de Gruyter, 31–54. https://doi.org/10.1515/9783110220674.31

Reinsalu, Riina 2017. Osutamine iseendale teadustekstis. Kas kunst vältida mina-vormi? –

Keel ja Kirjandus, 11, 829–845. https://doi.org/10.54013/kk720a2

Roostik, Mari 2015. Aineõpetaja arusaam juhendaja rollist õpilasuurimuse teadusliku stiili,

vormistuse, kompositsiooni ja õigekirja tagamisel. MA. Tartu Ülikool. https://dspace.

ut.ee/handle/10062/47037

Sánchez, Irene Angosto; Morcillo Ortega, Juan Gabriel 2022. Teaching vegetable nutrition:

From the problem to the proposal. – Journal of Biological Education, 56 (4), 417–431.

https://doi.org/10.1080/00219266.2020.1808514

Soomets, Keity 2016. Teaduslik stiil, keelekasutus ja viitamine gümnaasiumiõpilaste uuri-

mistöödes. MA. Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/53279

Tang, Ramona; John, Suganthi 1999. The ‘I’ in identity: Exploring writer identity in student

academic writing through the first person pronoun. – English for Specific Purposes,

18 (s1), 23–39. https://doi.org/10.1016/S0889-4906(99)00009-5

Juhendites kasutatud allikad

Aarma, August; Kalle, Eedo 2005. Teadustöö alused. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool.

Akadeemiakese vormistus- ja viitamisjuhend. Akadeemiakese veebileht. https://akadeemiake.

ee/wp-content/uploads/2016/02/Akadeemiakese_vormistus-_ja_viitamisjuhend.

pdf (25.9.2023).

Ehala, Martin 2000. Kirjutamise kunst: Tekstiõpetuse õpik. Tallinn: Künnimees.

GRÕK 2011 = Gümnaasiumi riiklik õppekava. Riigi Teataja, RT I, 14.01.2011, 2. https://www.

riigiteataja.ee/akt/114012011002 (25.9.2023).

GRÕK 2021 = Gümnaasiumi riiklik õppekava. Riigi Teataja, RT I, 23.04.2021, 11. https://

www.riigiteataja.ee/akt/123042021011 (25.9.2023).

Hirsjärvi, Sirkka; Remes, Pirkko; Sajavaara, Paula 2005. Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.

PGS 2021 = Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Riigi Teataja, RT I, 16.04.2021, 6. https://

www.riigiteataja.ee/akt/116042021006 (25.9.2023).

Roomets, Silvi 2005. Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Saku: Rebellis.

Uuspõld, Ellen 2011. Üliõpilastööde vormistamise juhend. Teine trükk. Tartu: Bookmill.

Vija, Maigi; Sõrmus, Kadri; Artma, Irene 2008. Uurimistöö kirjutajale. Tartu: Atlex.

ETAG = Õpilaste teadustööde riiklik konkurss: soovitusi edukaks osalemiseks. Eesti Teadus-

agentuuri veebileht. https://etag.ee/tegevused/konkursid/opilaste-teadustoode-

konkurss/nb-soovitusi-edukaks-osalemiseks/ (25.9.2023).

Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ning hindamise tingimused ja kord.

Riigi Teataja, RT I, 13.10.2011, 13. https://www.riigiteataja.ee/akt/103092013014

(25.9.2023).

Liisa-Maria Komissarov (Edinburghi Ülikool) huvitub kõigest keelega seotust,

viimasel ajal eriti ühendverbidest.