(PDF) Kagu-Eesti piiriala sotsiaal- majandusliku olukorra, siseturvalisuse, piirijulgeoleku ja kogukonna uuring Aruanne 2023 Märts

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja

kogukonna uuring

Aruanne

2023

Märts

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

Valmimist toetasid Kaitseministeerium ja

Siseministeerium

Tartus 2023. aastal

UURINGU AUTORID:

Eiki Berg

Veiko Sepp

Allan Allik

Helen Urmann

Kristel Vits

RAKE

RAKE on võrgustikutüüpi rakendusuuringute keskus.

Meie missioon on edendada teadmisel põhinevat

otsustamist Eesti ühiskonnas. Lisaks RAKE meeskonnale

kaasame kõrgeima kvaliteedi tagamiseks oma

uuringutesse valdkondlikke eksperte nii Tartu Ülikoolist

kui vajadusel ka väljastpoolt. RAKE võrgustikust leiab nii

sotsiaalteadlasi kui meditsiini-, loodus-, tehnika- ja

humanitaarteaduste valdkonna esindajaid.

KONTAKTANDMED:

Lossi 36-309, 51003, Tartu

+372 51 60 975

veiko.sepp@ut.ee

http://skytte.ut.ee/et/rake

ISBN: 978-9985-4-1367-8 (pdf)

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

5

Lühikokkuvõte

Sise- ja kaitseministeeriumi toel valminud Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute

keskuse (RAKE) uurimus võttis luubi alla seosed piiriturvalisuse ja kogukondliku elujõu vahel. Uurimus

viidi läbi viies Kagu-Eesti piirilõigus 2022. aasta augustis-septembris. See piirivöönd ise on 85 km

pikkune ja 2–3 km laiune hõredalt asustatud maismaariba.

Antud piirivööndile on iseloomulik suur väljaränne, laste ja noorte vähesus, „pruudipõud“ ning väga

suur 50–65-aastaste vanusegrupi üleesindatus. Üsna mitmetes külades on praeguseks inimasustus

kadunud, mõnedes teistes on kohalik elanikkond asendunud piiri tagant tulnutega. Optimistliku

stsenaariumi korral püsib 2035. aastal piirivööndi rahvastik 1880 inimese juures ning pessimistliku

stsenaariumi korral elab piirivööndis praegusega võrreldes 25% inimestest vähem. Eesti poolt

vaadatuna on haavatavamad need piirilõigud, kus puuduvad looduslikud takistused (veekogud,

metsa- ja soomassiivid) ja inimasustus ning kus maastikud on „avatud“ juurdepääsule väljastpoolt –

sinna ja sealt läbi viivad teed.

Siinsete inimeste sissetulekud on 27% alla Eesti keskmise. Tööealistest elanikest on kohati ainult

kolmandik tööga hõivatud. Mittetöötavad elanikud on reeglina töövõimetuspensioni saajad või

seotud varimajandusega või omavad töökohta välismaal. Iseloomulik on pendelränne piirivööndist

välja. Võtmeteenuste (haridus, arstiabi, ühistransport ja kaubandus) pakkumine on ebarahuldav.

Mobiilside on „auklik“ ning internet aeglane. Valdav osa kasutuses olevatest eluhoonetest on üle 60

aasta vanad, keskpärases seisundis ning ilma kaasaegsete mugavusteta.

Elu piirivööndis peab aga jätkuma. Selleks tuleb võimaldada seto kultuurilise järjepidevuse

edasikestmist. Vaja oleks tegeleda koha turundusega, mis meelitaks noori maale soodsamate

laenutingimustega, samuti paremate elu- ja töötingimuste loomisega. Esmajärjekorras peaks riik

toetama piirivalvureid, kaitseliitlasi, päästjaid jt. kogukonnale ja riigile olulisi aktiviste piiriäärsete

elukohtade rajamisel. Strateegiliste investeeringute suunamine elamufondi, parema eluhoonete

tehnovarustuse tagamine piirivööndis, nn piirivalvetalude loomine ning avalike teenuste tagamine

läbi piiriala koefitsientide rakenduse võimaldab säilitada kogukondliku elujõu ning läbi selle

panustada piiri turvalisusesse.

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

6

Executive summary

The research by The Centre for Applied Social Sciences (CASS) of the University of Tartu, which was

completed with the support of the Ministry of the Interior and Defence, took into consideration the

links between border security and communities’ vitality. The study was conducted in the border zone

of South-East Estonia in August-September 2022. This border zone itself is a sparsely populated land

strip 85 km long and 2–3 km wide.

This study aimed to map the socio-economic and cultural situation of the South-Eastern Estonian

border zone, the nature of settlement and land use in the border areas, technical infrastructure,

community relations and the values, needs and wishes of the inhabitants that are more important

from the point of view of internal security and border security, as well as the will to protect, to

formulate bottlenecks and formulate solution proposals based on them.

Both quantitative and qualitative methods were used in the research. To answer the research

questions, registry and spatial data (GIS – geographic information systems) analysis was combined

with fieldwork in border areas. In the course of the fieldwork, the population of the border zone of

South-East Estonia was interviewed and observations were made regarding the infrastructure of

households.

This border zone is characterised by high emigration, a small number of children and young people,

a ‘bride drought’

1

and a very large over-representation of the 50–65 age group. In quite a few

villages, the human population has now disappeared, while in some others the local population has

been replaced by foreigners across the border. In the optimistic scenario, the population of the

border zone will remain at 1,880 people in 2035 and in the pessimistic scenario 25% less people will

live in the border zone compared to today. From the point of view of the state of Estonia, those

sections of the border where there are no natural obstacles (water bodies, forest and swamps) and

no or few people living in and where the landscapes are open to access from across the border are

to be considered more vulnerable.

The incomes of the people living in the border zone is 27% below the Estonian average. In some

cases, only a third of working-age residents are employed. Non-working residents are, as a rule,

beneficiaries of a pension for incapacity for work or are related to the shadow economy or have jobs

abroad. The provision of key services (education, medical care, public transport and trade) is

unsatisfactory. Telecommunication in the border region has many coverage holes and the internet

is slow. The vast majority of residential buildings in use are over 60 years old, in a mediocre state

and without modern amenities.

However, life in the border zone must continue. To this end, it is necessary to allow the cultural

continuity of the Setos to continue. It would be necessary to deal with the marketing of the place,

which would attract young people to the rural region on more favourable loan terms, as well as

1

’Bride Drought’ – the situation where a region has significantly fewer 20- to 34-year-old women than

men of the same age group.

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

7

creating better living and working conditions. First and foremost, the state should support border

guards, members of the Estonian Defence League (home guard), rescuers and others activists

relevant to the community and the state in the construction of border residences. Targeting strategic

investments into the housing stock, ensuring the technical supply of better residential buildings in

the border zone, the creation of so-called border guard households and ensuring public services

through the application of border zone regional wage coefficients will enable the preservation of

community life and through it contribute to border security.

 
 
Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-
majandusliku olukorra, siseturvalisuse, 
piirijulgeoleku ja kogukonna uuring 

Sisukord 
 
LÜHIKOKKUVÕTE .............................................................................................................................. 5 
EXECUTIVE SUMMARY ..................................................................................................................... 6 
SISUKORD .......................................................................................................................................... 8 
JOONISTE LOEND ........................................................................................................................... 10 
TABELITE LOEND ............................................................................................................................. 13 
SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 15 
METOODIKA ............................................................................................................................. 18 
1. UURIMUSE TERRITORIAALNE ULATUS ........................................................................................... 18 
2. SEOSED POLIITIKAKUJUNDAMISEGA ............................................................................................ 19 
3. UURIMISKÜSIMUSED .................................................................................................................. 19 
4. REGISTRIANDMETE ANALÜÜS ...................................................................................................... 20 
5. VÄLITÖÖD ................................................................................................................................. 20 
REGISTRI- JA RUUMIANDMETE ANALÜÜS .............................................................................. 24 
1. ASUSTUS JA MAAKASUTUSE ISELOOM ............................................................................................. 24 
1.1. ASUSTUS- JA HOONESTUSTIHEDUS ............................................................................................................................. 24 
1.2. ASUSTUSE LAAD ............................................................................................................................................................ 26 
1.3. ASUSTATUD JA TÜHJAD VÄIKEKOHAD......................................................................................................................... 27 
1.4. ASUSTUSE PÜSIVUS – PÜSIELANIKUD JA AJUTISED ELANIKUD .................................................................................. 29 
1.5. MAA KÕLVIKUTE OSAKAAL JA STRUKTUUR ................................................................................................................. 34 
1.6. MAASTIKE AVATUS ........................................................................................................................................................ 37 
2. PIIRKONNA JA SELLE MAJAPIDAMISTE ELUJÕUD .............................................................................. 40 
2.1. LEIBKONNA SUURUS ..................................................................................................................................................... 40 
2.2. VANUSELINE STRUKTUUR ............................................................................................................................................. 44 
2.3. RAHVASTIKUARENGUD JA -PROGNOOS ..................................................................................................................... 49 
2.4. RAHVUSLIK KOOSSEIS ................................................................................................................................................... 52 
2.5. HARIDUSTASE ................................................................................................................................................................ 55 

 
 
Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-
majandusliku olukorra, siseturvalisuse, 
piirijulgeoleku ja kogukonna uuring 

2.6. SISSETULEKUD ............................................................................................................................................................... 56 
2.7. ETTEVÕTLIKKUS ............................................................................................................................................................. 58 
2.8. KINNISVARA VÄÄRTUS .................................................................................................................................................. 61 
2.9. KINNISVARA SEISUND ................................................................................................................................................... 63 
2.10. MUUD VARAD ............................................................................................................................................................. 66 
3. ELANIKE ELULAAD JA SUHTED ........................................................................................................ 67 
3.1. TÖÖ ISELOOM JA ASUKOHT, TÖÖALANE LIIKUVUS .................................................................................................... 67 
3.2. VÕTMETEENUSTE TARBIMISE ASUKOHAD JA AJAKULU .............................................................................................. 70 
VAATLUS- JA KÜSITLUSANDMETE ANALÜÜS: MAJAPIDAMISTE TARISTU ......................... 77 
1. TEEDE SEISUND ............................................................................................................................. 77 
2. LIIKUVUS (BUSSIÜHENDUSED) ........................................................................................................ 78 
3. SIDEÜHENDUSTE KVALITEET ........................................................................................................... 80 
4. ELEKTER ....................................................................................................................................... 80 
5. VEEVARUSTUS .............................................................................................................................. 81 
6. TOIDUVARU ................................................................................................................................. 81 
7. KODUNE KAPITAL ......................................................................................................................... 82 
KÜSITLUSANDMETE ANALÜÜS: VÄÄRTUSED, HOIAKUD JA KULTUURIRUUM .................... 85 
1. ELANIKE OHUTAJU JA MEELSUSEELISTUSED .................................................................................. 85 
2. ELANIKE MEEDIARUUM ............................................................................................................... 86 
3 SUHTED RIIGIGA ............................................................................................................................ 87 
4. ELANIKE TURVALISUSEGA SEOTUD VÄÄRTUSED JA HOIAKUD .......................................................... 88 
5. OSALUS VABATAHTLIKES KAITSE- JA SISEJULGEOLEKU ORGANISATSIOONIDES .................................... 95 
6. ELANIKE KAITSETAHE .................................................................................................................... 96 
7. ELANIKE KOGUKONDLIKUD VÄÄRTUSED .......................................................................................... 98 
8. MAJAPIDAMISTE TOIMIMISEGA SEOTUD VAJADUSED JA SOOVID .................................................. 100 
9. MAJAPIDAMISTE TURVALISUSE SEOTUD VAJADUSED JA SOOVID ................................................... 101 
10. KORRALDATUD SELTSIELU JA NAABRUSSUHTED ........................................................................... 102 
11. PIIRIÜLESTE SUHETE/LIIKUMISTE SISU JA TÄHTSUS ....................................................................... 103 
KOKKUVÕTE ........................................................................................................................... 103 
UURINGU  KESKSED  JÄRELDUSED,  VÄLJASELGITATUD  PROBLEEMID  JA 
LAHENDUSETTEPANEKUD ........................................................................................................... 107 
LISAD ....................................................................................................................................... 115 
LISA 1. KÜSITLUSANKEET ................................................................................................................... 115 
LISA 2. VAATLUSPROTOKOLL .............................................................................................................. 128 

 
 
Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-
majandusliku olukorra, siseturvalisuse, 
piirijulgeoleku ja kogukonna uuring 
10 
LISA 3. KAGU-EESTI PIIRIVÖÖNDI ASUSTUSÜKSUSTE RAHVASTIKU- JA HOONESTUSTIHEDUS..................... 131 
LISA 4. KAGU-EESTI PIIRIVÖÖNDI KÜLADE KINNISVARATEHINGUD OMANDAJATE RESIDENTSUSE KAUPA ... 133 
LISA 5. VENE PIIRIÄÄRSETE TEEDE LÄHISTEL ASUVAD KÜLAD .................................................................. 137 
 
Jooniste loend 
Joonis 1. Piirivöönd Võru maakonnas ning selle lõigud ...................................................................................... 18 
Joonis 2. Rahvastikutihedus Kagu-Eesti piirivööndi asustusüksustes ............................................................. 25 
Joonis 3. Eesti ajalooliste külade tüübid ..................................................................................................................... 26 
Joonis 4. Varede ja vundamentide osakaal Kagu-Eesti piirivööndi asustustusüksustes .......................... 28 
Joonis  5.  Kagu-Eesti  piirivööndi  elektrilevi  liitumispunktide  liigitumine  tarbimismustrite  järgi 
perioodil 2017-2021........................................................................................................................................................... 30 
Joonis 6. Elektrilevi liitumispunktide liigitumine tarbimismustrite järgi Kagu-Eesti piirivööndi lõikude 
kaupa ....................................................................................................................................................................................... 31 
Joonis 7. Puuduva elektritarbimisega liitumispunktide osakaal asustusüksuse kaupa ............................ 32 
Joonis 8. Hooajalises kasutuses olevate hoonete osakaal piirivööndi asustusüksustes .......................... 33 
Joonis 9. Maaomand Kagu-Eesti piirivööndis omandivormi järgi .................................................................... 34 
Joonis 10. Kõlvikute osakaalud piirivööndi maa-alast .......................................................................................... 35 
Joonis 11. Kõlvikute keskmine suurus Kagu-Eesti piirivööndis ja Eestis tervikuna .................................... 35 
Joonis 12. Maa kõlvikud Kagu-Eesti piirivööndis .................................................................................................... 36 
Joonis 13. Vaate ulatus küsitletud majapidamiste juurest piiri suunas meetrites ...................................... 37 
Joonis 14. Setomaa valla keskmine leibkonna suuruses võrdluses ................................................................. 40 
Joonis 15. Alla 18-aastaste lastega leibkondade osakaal .................................................................................... 40 
Joonis 16. Setomaa valla vastava suurusega leibkonda kuuluvate inimeste arv ja osakaal ................... 41 
Joonis 17. Kogu Eesti rahvastiku seisund leibkonnas vanuserühma järgi ..................................................... 42 
Joonis 18. Setomaa valla rahvastiku seisund leibkonnas vanuserühma järgi .............................................. 42 
Joonis 19. Setomaa valla rahvastiku jagunemine vastavalt seisundile leibkonnas .................................... 43 
Joonis 20. Leibkondade arv Setomaa vallas vastavalt leibkonna liikmete rahvusele ................................ 44 
Joonis 21. Piirivööndi elanike rahvastikupüramiid ................................................................................................. 45 
Joonis 22. Kagu-Eesti piirivööndi asustusüksuste rahvastikumuutused perioodil 2000–2021 ............. 48 
Joonis 23. Setomaa valla rändesaldo 2015–2021 ................................................................................................... 50 
Joonis  24.  Piirivööndi  rahvaarvu  muutus  perioodil    2022–2035  vastavalt  rahvastikuprognoosi 
stsenaariumitele ................................................................................................................................................................... 51 
Joonis  25.  Piirivööndi  2035.  aasta  rahvastiku  jagunemine  peamisteks  vanusrühmadeks 
rahvastikuprognoosi stsenaariumite järgi ................................................................................................................. 52 
Joonis 26. Piirivööndi elanikud rahvuse järgi 2000–2021, ................................................................................... 53 
Joonis 27. Mitte-eestlaste osakaal Kagu-Eesti piirivööndi asustusüksustes ................................................ 54 
Joonis 28. 2020. aasta palgatöötaja kuukeskmine brutotulu eurodes kantide lõikes. ............................. 57 
Joonis 29. Registreeritud töötute arv Setomaa vallas perioodil jaanuar 2019 – oktoober 2022 ......... 58 
Joonis 30. Ettevõtlusaktiivsus ehk ettevõtete arv 1000 elaniku kohta ............................................................ 59 

 
 
Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-
majandusliku olukorra, siseturvalisuse, 
piirijulgeoleku ja kogukonna uuring 
11 
Joonis 31. Setomaa valla ettevõtted sektorite kaupa............................................................................................ 59 
Joonis 32. Tavaeluruumid ehitusaja järgi ................................................................................................................... 64 
Joonis 33. Tavaeluruumide asustatus 2021. aasta rahvaloenduse andmetel ............................................... 65 
Joonis 34. Küsitletute töö laad ....................................................................................................................................... 67 
Joonis 35. Kagu-Eesti piirivööndi lõikudes tööle registreeritud töötajate arv ............................................ 68 
Joonis 36. Töörände vood Kagu-Eesti piirivööndis ................................................................................................ 69 
Joonis 37. Piirivööndist väljuva töörände sihtkohad maakondade kaupa .................................................... 69 
Joonis 38. Laste arv Setomaa valla koolieelsetes lasteasutustes õppeaastatel 17/18 – 20/21 ............. 70 
Joonis 39. Alushariduse võrgustik Kagu-Eesti piirivööndis ja ümbruses ....................................................... 71 
Joonis 40. Kagu-Eesti piirivööndis ja ümbruses paiknevad üldhariduskoolid ............................................. 72 
Joonis 41. Värska (punane), Vastseliina (must/hall) ja  Meremäe (kollane) 25 minuti isokroonid ehk 
samaväärse sõiduajaga läbitav maksimaalne distants .......................................................................................... 73 
Joonis 42. Uuringu käigus küsitletud piirivööndi elanike peamised esmatarbekaupade ostmise kohad
 .................................................................................................................................................................................................... 74 
Joonis 43. Kagu-Eesti piirivööndis ja lähiümbruses paiknevad toidupoed................................................... 75 
Joonis 44. Kagu-Eesti piirivööndi riiklike ja vabatahtlike päästekomandode ajatsoonid ........................ 76 
Joonis 45. Majapidamiste seisund vastavalt vaatlustel antud hinnangutele ................................................ 82 
Joonis 46. Koduse kapitali olemasolu hinnatuna vaatluste põhjal ................................................................... 83 
Joonis 47. ‘’Milline nendest järgnevatest kujutab maailma jaoks käesoleval ajal julgeolekuohtu’’ .... 85 
Joonis 48. Sõnapilv küsimustele ''kas tunnetate, et elu piirialal on eriline? Kui jah, siis milles see erilisus 
seisneb'' vastustest ............................................................................................................................................................. 98 
Joonis  49.  Piir  Kostkova  külas;  1:10000  –  asustatud;  fragmenteeritud  maastik;  piirvalve  teedega 
ääristatud; lähim kordon ca kaugusel 5 km ........................................................................................................... 137 
Joonis 50. Piir Lutepää külas (Saatse saabas); 1:10000 – metsane/suletud maastik; piirivalve teedega 
ääristatud; hõredalt asustatud; lähim kordon ca kaugusel 8 km ................................................................... 138 
Joonis  51.Piir  Sesniki  külas;    1:10000  –  fragmenteeritud  maastik;  hõredalt  asustatud;  piirivalve 
teedega ääristatud; lähim kordon ca kaugusel 6 km ......................................................................................... 139 
Joonis 52. Piir Perdaku ja Samarina külas; 1:20000 – asustatud; fragmenteeritud maastik; piirivalve 
teedega ääristatud; ametlik piiriületuskoht; lähim kordon ca kaugusel 5 km .......................................... 139 
Joonis 53. Piir Litvina ja Pattina külas; 1:10000 – asustatud; hooajaline elanikkond; fragmenteeritud 
maastik; piirivalve teedega ääristatud; lähim kordon ca kaugusel 4 km .................................................... 140 
Joonis  54.  Piir  Voropi  ja  Rääptsova  külas;  1:20000  –  metsane/  suletud  maastik;  Väga  hõredalt 
asustatud;  Kõrge  mitte-eestlaste  osakaal  Vaartsis  ja  Voropis;    Piusa  jägi  loodusliku  takistusena; 
ääristatud piirivalve teedega; ametlik piiripunkt; lähim kordon ca kaugusel 14 km .............................. 141 
Joonis  55.  Piir  Võmmorski  külas;  1:10000  –  väga  hõredalt  asustatud/mahajäetud  hooned; 
suletud/metsane maastik; osaliselt ääristatud piirivalve teedega; küsitlejate kokkupuude piirivalvega; 
kõrge mitte-eestlaste osakaal; lähim kordon ca kaugusel 2 km .................................................................... 141 
Joonis 56. Piir Triginä külas; 1:10000 – avatud maastik; mahajäetud ja hooajalises kasutuses hooned; 
ääristatud piirivalve teedega;  küsitlejate kokkupuude piirivalvega; lähim kordon ca  kaugusel  5  km
 ................................................................................................................................................................................................. 142 
Joonis 57.Piir Tiirhanna külas; 1:10000 – asustatud; avatud maastik; ääristatud piirivalve teedega; piiri 
väljaehitustööd toimumas augustis 2022; lähim kordon ca kaugusel 9 km ............................................. 143 

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

12

Joonis 58. Piir Vinski külas; 1:10000 – asustatud; avatud maastik; ääristatud piirivalve teedega; piiri

väljaehitamine küsitlejate augustis 2022; lähim kordon ca kaugusel 12 km ............................................ 144

Joonis 59. Piir Marinova ja Tiklasõ külas; 1:10000 – fragmenteeritud maastik; mahajäetud/hooajalises

kasutuses hooned; osaliselt piirivalve teedega ääristatud; Kõrge mitte-eestlaste osakaal; lähim

kordon ca kaugusel 14 km ........................................................................................................................................... 145

Joonis 60. Piir Sirgova ja Kiislova külas; 1:20000 – fragmenteeritud maastik; hõre asustus/mahajäetud

või hooajalises kasutuses; osaliselt piirivalve teedega ääristatud; lähim kordon ca kaugusel 15 km

................................................................................................................................................................................................. 146

Joonis 61. Piir Tserebi külas; 1:20000 – fragmenteeritud maastik; hõredalt asustatud; osaliselt

piirivalve teedega ääristatud; lähim kordon ca kaugusel 4 km ...................................................................... 147

Joonis 62. Piir Luhamaa piiripunkti ümbruses; 1:20000 – fragmenteeritud metsane maastik; hõredalt

asustatud; ääristatud piirivalve teedega; Kõrge mitte-eestlaste osakaal; lähim kordon ca kaugusel 1

km .......................................................................................................................................................................................... 148

Joonis 63. Piir Toodsi külas; 1:10000 – soine ja metsane maastik; hõredalt asustatud; osaliselt piirivalve

teedega ääristatud; lähim kordon ca kaugusel 6 km ......................................................................................... 149

Joonis 64. Piir Kiviora külas; 1:20000 metsane/suletud maastik; ääristatud piirivalve

teedega/väljaehitud piiri osa; Pedetsi jõgi loodusliku takistusena; väga hõredalt asustatud;

mahajäetud hooned; lähim kordon ca kaugusel 12 km .................................................................................... 150

Joonis 65. Piir Parmu külas; 1:20000 – suletud/metsane maastik; ääristatud piirivalve

teedega/väljaehitatud piiri osa; Pedetsi jõgi loodusliku takistusena; mahajäetud või hooajalises

kasutuses hooned; puuduv püsiasustus; lähim kordon ca kaugusel 20 km .............................................. 151

 
 
Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-
majandusliku olukorra, siseturvalisuse, 
piirijulgeoleku ja kogukonna uuring 
13 
Tabelite loend 
Tabel 1. Uuringus kasutatud andmekogud ............................................................................................................... 21 
Tabel 2. Piirivööndi lõikude asustus- ja hoonestustihedus ................................................................................. 24 
Tabel 3. Piirivööndi lõikude asustustüübide hinnatuna vaatluste põhjal ...................................................... 27 
Tabel 4. Piirivööndi ehitiste jagunemine hoone tüübi järgi (EHR-i andmetel) ............................................ 27 
Tabel 5. Varede ja vundamenti osakaal piirivööndi lõikude ehitistest ........................................................... 29 
Tabel 6. Vene piiriäärsete teede lähistel asuvad külad ......................................................................................... 38 
Tabel 7. Rahvastikumuutus Kagu-Eesti piirivööndi lõikudes perioodil 2000–2021 ................................... 45 
Tabel 8. Kagu-Eesti piirivööndi  elanike vanusegruppide osakaalude muutus  2000-2021  võrdluses 
teiste Eesti piirkondadega ............................................................................................................................................... 46 
Tabel  9.  Sünnid,  surmad  ja  iive  haldusreformi  eelsest  Meremäe,  Mikitamäe  ja  Värska  valdadest 
aastatel 2008–2016 ning Setomaa vallas 2017–2021............................................................................................ 51 
Tabel 10. Piirivööndi lõikude rahvuslik koosseis ..................................................................................................... 53 
Tabel 11. Mitte-eestlaste osakaalu muutus piirivööndi lõikude rahvastikus perioodil 2000–2021 .... 55 
Tabel 12. Piirkondlikud rahvastiku haridustasemete koosseisud ..................................................................... 55 
Tabel 13. Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu piirkondade ja Võrumaa valdade lõikes ..................... 56 
Tabel 14. Kagu-Eesti piirivööndis tegutsevad 25 suurimat tööandjat ............................................................ 60 
Tabel  15.  Tehingud  omandajate  residentsuse  kaupa  piirivööndi  lõikude  kaupa  ajavahemikul 
1.01.2017 kuni 31.10.2022, .............................................................................................................................................. 62 
Tabel 16. Metsamaa hinnastatistika 2020-2022 ...................................................................................................... 62 
Tabel 17. Haritava maa hinnastatistika 2020-2022 ................................................................................................ 62 
Tabel 18. Elamute hinnastatistika 2020-2022 ........................................................................................................... 63 
Tabel 19. Tavaeluruumid ehitusaja järgi ..................................................................................................................... 63 
Tabel 20. Välitööde käigus piirivööndis küsitletud inimeste eluhoonete hinnanguline seisund ......... 65 
Tabel  21.  Setomaa  valla  asustatud  tavaeluruumide  tehnovarustatus  vastavalt  2021.  aasta 
rahvaloenduse andmetele ............................................................................................................................................... 66 
Tabel 22. Kagu-Eesti piirivööndis elavate  registreeritud töötajate hulk  ja osakaal piirivööndi lõigu 
elanikkonnast ning tööealistest ..................................................................................................................................... 68 
Tabel 23. Kagu-Eesti piirivööndisse jäävate avalikus kasutuses olevate teed liigi kaupa ....................... 77 
Tabel 24. Sissesõiduteedele eelnevate avalike teede seisund ........................................................................... 78 
Tabel 25. Sissesõidutee seisund .................................................................................................................................... 78 
Tabel 26. Bussipeatuste arv ja sisenemiste arv perioodil jaanuar–august 2022 ......................................... 78 
Tabel 27. Kagu-Eesti piirivööndis küsitletud elanike peamised tööle liikumise viisid .............................. 79 
Tabel 28. Kagu-Eesti piirivööndi elanike laste koolis ja lasteaias käimise viisid ......................................... 79 
Tabel 29. Küsitletud piirivööndi elanike peamine tarbevee allikas .................................................................. 81 
Tabel 30. Piirivööndi elanike kokkupuute sagedus piirivalvega ........................................................................ 87 
Tabel 31. Kokkupuute mõju turvatunde loomises ................................................................................................. 87 
Tabel 32. Küsitletute teadlikkus ebaseaduslikkest piirületustest ...................................................................... 89 
Tabel 33. Ebaseaduslikest piiriületustest teatamine .............................................................................................. 89 
Tabel 34. ''Mis tagab teie arvates Eesti riigi julgeoleku?'' ................................................................................... 90 

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

14

Tabel 35. Tunnetuslik muutus piiriäärses elus ......................................................................................................... 91

Tabel 36. Kogukondliku omavastutuse muutus ...................................................................................................... 92

Tabel 37. Vabatahtlike turvalisust suurendavate tegevuste muutus ............................................................... 93

Tabel 38. Suhtumise muutus NATOsse....................................................................................................................... 93

Tabel 39. Suhtumise muutus Euroopa Liitu .............................................................................................................. 93

Tabel 40. Suhtumine Eesti kaitsevõimesse ................................................................................................................ 94

Tabel 41. Suhtumine relvastatud vastupanusse ...................................................................................................... 94

Tabel 42. Suhtumine Eestist põgenemisse sõjaohu korral .................................................................................. 95

Tabel 43. Valmisolek oma võimete ja oskuste kohaselt osalema kaitsetegevuses.................................... 95

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

15

1. Sissejuhatus

Käesoleva uuringuga kaardistatakse Kagu-Eesti piirivööndi sotsiaalmajanduslikku ja kultuurilist

olukorda, piirialade asustuse ja maakasutuse iseloomu, tehnilist taristut, kogukondlikud suhteid ning

siseturvalisuse ja piirijulgeoleku seisukohast olulisimad elanike väärtuseid, vajadusi ja soove ning

kaitsetahet.

Kaardistatud andmestiku analüüsi tulemusel sõnastatakse soovitused piirialade kogukondade

kaasamiseks, toetamiseks ja võimestamiseks Eesti julgeoleku hüvanguks. Uuringu tulemusi saab

kasutada lähtealusena Eesti piirialade riikliku (julgeoleku)poliitika välja kujundamiseks.

Uurimisettepaneku probleemipüstitus ja empiiriline fookus lähtub riiklikest arengudokumentidest –

Eesti julgeolekupoliitika alused ning Siseturvalisuse arengukava 2020–2030.

Eesti julgeolekupoliitika aluste

2

ptk 3.7. Elukeskkonna kindlus all rõhutatakse, et „Kindel ja ettearvatav

elukeskkond suurendab inimeste turvatunnet, loob paremad tingimused ühiskonna ja üksikisiku

arenguks, parandab riigi usaldusväärsust. See vähendab ühiskonna ja üksikisikute haavatavust,

kasvatab valmisolekut panustada riigi arengusse, tugevdab kaitsetahet“. Ühiskonna kerksuse ja

sidususe alapunktis 3.8. kinnitatakse, et „Riigi julgeolek on mõjutatud majanduslikust, sotsiaalsest ja

keskkonna turvalisusest kogu Eestis. Elu peab olema elamisväärne ja turvaline kõikjal Eestis. Tuleb

vältida või ennetada ebasoodsaid rahvastikuprotsesse ning suurte sotsiaalmajanduslike, julgeoleku-

ja turvariskide liigset koondumist mingitesse piirkondadesse“.

Soodsate arengute tagamiseks lubab riik, et „korraldab vajaliku infrastruktuuri väljaarendamise,

toetab kohalike omavalitsuste suutlikkuse parandamist, edendab kodanikualgatust ja vabatahtlikku

tegevust, kindlustab turvalisuse, hariduse, tervishoiu ja muude avalike teenuste kvaliteedi ja

kättesaadavuse“. Oluliseks julgeolekuteguriks peetakse ka ühiskonna väärtushinnanguid ja

ühiskonda panustamise valmisolekut. Üldistanuna leitakse strateegias (3.3 Turvalisus ja

põhiseadusliku korra kaitse), et „Turvalisust tugevdab kogukondlikult sidus ühiskond ja kogukonna

eri toimijate senisest ulatuslikum kaasamine, toetamine ja võimestamine“. Kaugemas tulevikus (3.9.)

nähakse olulise riskina riigi demograafilist seisundit, rahvaarvu vähenemist, vananemist ja

koondumist üksikutesse keskustesse, millisega toimetulekuks soovitatakse „töötada välja teaduslikul

eritelul põhinevad meetmed“.

Siseturvalisuse arengukava 2020–2030

3

piirihalduse tegevussuunas (3.4.) keskendutakse küsimusele

„Kuidas arendada integreeritud piirihaldust, et tulla toime püsiva ebaseadusliku sisserände,

salakaubaveo, suureneva piiriliikluse ning piiriülese kuritegevuse survega“? põhiliselt tehniliste

vahenditega. Arengukava alaosas „Tark ja innovaatiline siseturvalisus“ (4.5) kavandatakse nutikate

lahenduste raames siiski ka „käitumisteaduslikult nutikate uuenduste katsetamist“ ning soovitud

olukorrana nähakse seda, et siseturvalisuse poliitikakujundamine on teadus- ja tõenduspõhine.

2

Kaitseministeerium. (2017). Eesti julgeolekupoliitika alused

3

Siseministeerium. (2018). Siseturvalisuse arengukava 2020-2030

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

16

Sarnaselt Eesti julgeolekupoliitika aluste strateegiadokumendiga nähakse Siseturvalisuse

arengukavas tugevat seost ja vastastikkust positiivset mõju regionaalarenguga:

„Siseturvalisuse võrgustiku ja taristu rajamisel arvestatakse eri piirkondade vajadusega siseturvalisust

tagavate teenuste järele, võttes aluseks lähimuspõhimõtte. Siseturvalisuse arengukava alaeesmärgid

aitavad kaasa kogukonna senisest laialdasemale ja mitmesuunalisele kaasamisele (vertikaalne

koostöö) ja kogukondade võrgustamisele (horisontaalne koostöö). Arengukavas on olulisel kohal

riigi ja kogukonna koostöö, mille kaudu selgitatakse välja kohapealsed probleemid siseturvalisuse

valdkonnas, leitakse koos kogukonna esindajatega neile lahendus ja tehakse need teoks. See avaldab

positiivset mõju avalike teenuste kvaliteedile ja elanike oskustele oma turvalisust suurendada. Samuti

aitab see lähenemine leevendada hajaasustuse ja linnastumisega kaasnevaid ohte, arvestada

piirkondlike eripäradega ja tagada paremini inimeste turvalisust“.

Piirialade asustuse seos julgeolekuga on olnud ka avaliku debati teema Eestis. Näiteks on Erkki Koort

ja Eiki Berg arutanud Kuku Raadios (08.12.2020)

4

kriitilise hulga asustuse ja inimeste kohalolu

vajadustest piiräärsetel aladel, et tagada „naabrivalve“ piirialal ja seeläbi maandada ebaseadusliku

piiriületuse riske. Kolumnist Maarja Vaino (ERR 11.03.2022)

5

on leidnud, et kui elu Eestis koondub

paari suuremasse keskusesse, on see riigile ja rahvale julgeolekuohuks – kui suured maa-alad on täis

tühjust, ei ole neid just raske vallutada; kui suurem osa inimesi elab linnades, on nende äralõikamine

muust maailmast lihtsam. Ebaühtlase regionaalarengu ja ääremaade tühjenemise ning

julgeolekuriskide seostele on tähelepanu juhtinud oma kirjutistes ka regionaalarengu ekspert Garri

Raagmaa.

Eesti kestlikkus riigina on üksüheselt seotud riigi suutlikkusega hallata piiri, piiriüleseid tegevusi ja

piiriäärset elu. Globaalsete ja regionaalsete sõjaliste konfliktide, aga ka kliimamuutuste radikaalsete

mõjude tõttu migratsioonivoogudele (lõuna-põhja suunalise rände kasv), toob paratamatult kaasa

ebaseaduslike piiriületuste katsete kasvu, mille takistamine ja ohjamine nõuab lisaks tehnilistele ja

füüsilistele meetmetele ka komplekssemaid ühiskondlikke lahendusi, aga vahest ka sõjalise piirivalve

taastamist ja piiriäärsete alade taasasustamist.

Eestis usutakse tehisruumi ja tehnoloogiliste uuenduste eelistesse reaalajas ja ruumis toimetavate

inimeste ees. Selline äärmusesse kaldumine piirab neid tegevusi, mis ei tasu ennast ära või mida

õnnestub edukalt digitaalselt ümber korraldada. „Tujurikkujast“ pärinev riigibuss on õõvastav näide,

kuidas avalike teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust üritatakse parandada olukorras, kus “riiki”

tegelikult kohapeal pole. Vaja oleks aga inimkesksemat lähenemist, laialdasemaid ressursse ja

ühtlaselt organiseeritud ruumi, mis ühelt poolt kinnistab inimesi (loob elamisvõimalusi), teisalt pakub

avalikke hüvesid, k.a turvatunnet (mis omakorda tugevdavad riikluse ideed).

Tagasivaates on oluline täheldada territooriumikasutuse muutusi, mis on põhjustanud asustuse

hõrenemist. Tehnoloogiline areng põllumajanduses vähendas vajadust töökäte järele. Vabanenud

tööjõud andis tõuke linnastumisele. Linnastumise tagajärjel maa tühjenes ja maakasutus teisenes.

Kui 1927. aastal moodustas metsamaa Eesti pindalast 21%, siis 2016. aastal oli metsamaa all 51%

territooriumist. 90 aastat tagasi oli ligi 60% aktiivsest rahvastikust hõivatud põllumajanduses, praegu

4

Kuku raadio. (2020). Fookuses 2020-12-08

5

Vikerraadio. (2022) Päevakommentaar. Maarja Vaino

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

17

kõigest 4%. Ka siis, kui metsastumine ei ole suurenenud põllumaa, vaid looduslike karjamaade arvel,

on põhjust näha selles seost maaelu võimalikkusega. 2011. aastal oli Eestis 22 808 km2 territooriumi

– 52% Eesti maismaast –, kus ei elanud mitte ühtegi inimest.

Eesti demograafiline raskuskese on tugevasti kaldu loodesse. Suur-Tallinnas ehk Harjumaal, mis

moodustab umbes 10% Eesti pindalast, elab 4333 ruutkilomeetril 610 000 inimest (140 in/km2), samal

ajal kui ülejäänud Eesti territooriumile paigutub 54% rahvast (17 in/km2) – pindala ja rahvastiku suhe

on 1,95. Suurtes riikides, kus territooriumi organiseerimine on märksa raskem ülesanne, on see

suhtarv näiteks Hiina puhul 2,45 (Hiina nn metsik lääs võtab enda alla 71% territooriumist ja 29%

rahvastikust), Venemaal 3,4 (Siberi alad vastavalt 75% ja 22%), Brasiilial 5,0 (Amazonia vastavalt 45%

ja 9%).

Sündimus Eestis ei ületa praegu suremust ka kõige peresõbralikuma poliitika korral. Sisseränne on

range kontrolli all, samas puuduvad arvestatavad hoovad, mille abil pidurdada väljarännet.

Rahvaarvu kahanemist on kompenseeritud uute tehnoloogiatega, aga see ei peata maapiirkondade

tühjenemist. Sest inimene liigub ikka sinna, kus elu on elamisväärsem. Linnast maale kolivad

uuskütid-korilased ja pärandkultuuri elushoidjad loovad kogukondi, millel on ülejäänud,

tehnoloogiliselt ülekoormatud Eestiga vähe pistmist. Teisalt ei pruugi nad sulanduda põliste

maaelanikega, sest ühtesid kannustab elustiil, teisi vajadus ellu jääda.

Riigi toimimist on üritatud parandada haldusterritoriaalse reformiga. Ent suurem tulubaas, parem

juhtimiskompetents ja avalike teenuste kvaliteet ei tee vahemaid olematuks. Seda võib teha

lairibainternet, aga arstiabi ja kooliharidust saab usutavasti anda kõige paremini ikkagi vahetus

kontaktis. Ka inimeste julgeolekut ja turvalisust tagab paremini päris patrull, mitte kaamerad ja

liikumisandurid. Seega ei pruugi teenuse kvaliteet olla määravam kui aeg, mis kulub kiirabil

abivajajani jõudmiseks või piiripatrullil “pahalase” kinninabimiseks. Eriti siis kui teemaks piiriturvalisus

seotuna kogukonna elujõuga. Sedapuhku siis 136 km pikkusel maismaapiiril Venemaaga.

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

18

2. Metoodika

2.1. Uurimuse territoriaalne ulatus

Uurimus hõlmas endas Kagu-Eesti Setomaa, Rõuge ja Võru valla territooriumi alad, mis jäävad

18.12.2021 kehtestatud piirivööndisse

6

. Tööala jagunes viide piirilõiku: 1) Lüübnitsa ja Sosna

7

poolsaare piirkond (Beresjest Värskani) 2) Värska alevik 3) Saatse piirkond (Värskast Koidulani) 4)

Meremäe piirkond (Koidulast Miikseni), 5) Luhamaa piirkond (Saardest Sakudini) ning ulatus u 2–3

km sügavusele Eesti-Vene piirist. See piiriala ise on u 85 km pikk ning selles asub umbes 1000

eluhoonet, millest kõik ei ole asustatud.

Joonis 1. Piirivöönd Võru maakonnas ning selle lõigud

6

Vabariigi Valitsus. 2021. Piirivööndi kehtestamine ja selle laiuse määramine

7

Registri- ja ruumiandmete analüüsis on Lüübnitsa ja Sosna piirkondi käsitletud kahe erineva piirkonnana.

Küsitlusandmetes on Lüübnitsa ja Sosna lõiku käsitletud koos.

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

19

2.2. Seosed poliitikakujundamisega

Lähtudes ühiskondlikus debatis tõstatunud ohutundest ja vajadustest ning riiklikes strateegiates

sõnastatud probleemidest ja üldlahendustest sõnastati uurimusele rakenduslik poliitikakujundamist

edendav küsimus:

• Kuidas piirialade kogukondi paremini kaasata, toetada ja võimestada Eesti julgeoleku tagamisel?

2.3. Uurimisküsimused

Eeltoodud probleemiseadet aitasid omakorda avada viis küsimuste blokki:

1. Milline on asustuse ja maakasutuse iseloom Kagu-Eesti piirialadel (asustus- ja hoonestustihedus;

asustuse laad – üksiktalud, kobarkülad; asustuse püsivus – püsielanikud ja ajutised elanikud;

asustatud ja tühjad väikekohad; põllu-, metsa- jm maa osakaal ja struktuur, kõlvikute mastaabid;

avatud ja suletud maastike vaheldumine)? Kuidas see mõjutab kogukonna toimimist, sh

julgeoleku tagamisse panustamisel?

2. Milline on piirialade majapidamiste elujõud (leibkonna suurus, vanuseline struktuur, rahvuslik

koosseis, haridustase, sissetulekud, kinnisvara seisund, muud varad)? Kuidas see mõjutab

kogukonna toimimist, sh julgeoleku tagamisse panustamisel?

3. Milline on piirialade elanike elulaad ja suhtlusmustrid (töö iseloom ja asukoht, tööalane liikuvus;

võtmeteenuste tarbimise asukohad ja ajakulu; korraldatud seltsielu ja naabrussuhted, sh

piiriülesed suhted; osalus vabatahtlikes kaitse- ja sisejulgeoleku organisatsioonides; piiriüleste

liikumiste sisu ja tähtsus)? Kuidas see mõjutab kogukonna toimimist, sh julgeoleku tagamisse

panustamisel?

4. Millises seisus on piirialade majapidamiste tehniline ja liikuvustaristu (teede seisund ja hooldus);

liikuvus (bussiühendused); internetiühenduste kvaliteet; elektrivõimsused ja teenuskindlus;

võimalused väiketootjana liituda elektrivõrkudega? Milliseid liikumisviise elanikud kasutavad,

millised on probleemid? Kuidas see mõjutab kogukonna toimimist, sh julgeoleku tagamisse

panustamisel?

5. Millised on piirialade elanike kogukondlikud väärtused, meelsus, majapidamiste turvalisuse ja

toimimisega seotud vajadused ja soovid? Kuidas see mõjutab kogukonna toimimist, sh julgeoleku

tagamisse panustamisel?

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

20

2.4. Registriandmete analüüs

Uurimisküsimustele vastamiseks kombineeriti registriandmetel põhinev kvantitatiivne ja

ruumiandmete (GIS – geoinfosüsteemi) andmeanalüüs välitöödega piirialadel.

Ruumiandmete analüüsis lähtuti järgmistest metoodilistest toimingutest:

• Maa-ametist küsiti piirivööndi joone kaardikiht ja genereeriti sellest puhver.

• Katastriandmetest filtreeriti välja kinnistud, mis jäid Võru maakonnas ametlikult kinnitatud

piirivööndisse.

• Maa-ameti hoonete kaardikihist filtreeriti välja hoonestus (nii eluhooned kui ka kõrvalhooned),

mis asuvad piirivööndis.

• Maa-ameti topoloogilise andmekogu baasil filtreeriti vastavatest kaardikihtidest välja kõlvikud,

mis asuvad piirivööndis.

• Statistikaameti kaardirakenduses teostati ruumipäringud kasutades selleks piirivööndi puhvri

kaardikihti (majandusüksused, rahvastik rahvaloenduste aastatel, rahvaarv 5-aastaste

vanuserühmade kaupa asustusüksuse järgi; ränne; sünnid, surmad; hinnanguline rahvaarv

päevase asukoha järgi; sissetulek, sotisaaltoetused, majandusüksused).

• Statistikaametis teostati Elektrilevi andmete päring piirivööndis paiknevate hoonete

energiatarbimise kohta vastavalt aadressiandmetele.

• Rahvastikuregistris ja statistikaametis teostati päring piirivööndi elanike kohta vastavalt

vanusele/sünniaastale ja soole, et nende baasil kuvada rahvastikuprognoos aastani 2035

Spectrum demographicsi abil.

• Maa-ametis teostati päring piirkonna katastriüksuste/asustusüksuste nimistu alusel tuvastamaks

omandisuhted vööndis.

• Kaardistati piirkonna avalikud ja erateenused tuvastamaks nende kättesaadavust.

Asjakohaste riiklike ja kohalike andmekogudena hõlmati järgnevat – rahvastikuregister, töötamise

register, äriregister, maa-ameti geoportaal, PRIA andmekogud, EHIS, taristuettevõtete muud

andmekogud ning kohalikud andmekogud, mis kirjeldavad kohalike teenuste tarbimist piirielanike

poolt.

2.5. Välitööd

Välitööd piirialadel toimusid 2022. aasta kahel viimasel augusti nädalal. Need sisaldasid nii vaatlusi

kui ka formaliseeritud ankeetküsitlust ja poolstruktureeritud intervjuusid piirialade asustatud

majapidamiste esindajatega. Vaatluste, ankeetküsitluse ja intervjuudega kinnitati ning täpsustati

registriandmete põhist kaardistust (uurimisküsimused 1–4). Samuti koguti eelkõige kvalitatiivset

laadi andmeid piirialade elanikkonna väärtustest ja hoiakutest. Aga ka vajadustest ja soovidest seoses

igapäevaeluga ning nende eeldatava rolliga piirijulgeolekusse panustamisel. Vaatluste läbiviimiseks

koostati vaatlusprotokoll ning ankeet- ja intervjuuküsimuste esitamiseks ühine kava (vt lisast).

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

21

Arvestades väikekohtade ja majapidamiste suurt arvu (u 500) piirialal peeti otstarbekaks küsitleda

üksnes valikut kõigist piirialade majapidamistest. Valimi suuruseks osutus kokku 102

majapidamist. Valimi moodustamisel piirilõigu siseselt lähtuti juhuslikkuse (välitööde piirilõigu

sisese alguspunkti mõttes) ning lumepallivalimi (alguspunktist edasi liigutakse majapidamisest

majapidamisse intervjuude käigus saadud soovitustest, maastikul leitavates suunistest nagu näiteks

tee- ja taluviidad või eravalduse sildid, ning samuti kartograafilise eelanalüüsi tulemustest lähtuvalt

– kus võiks kõige tõenäolisemalt asustatud majapidamisi leida) põhimõtetest. Seejuures püüti kõigist

piirivööndi küladest küsitleda vähemalt 10% elanikkonnast. Suuremat rõhku pöörati

hajaasustusega asulate küsitlemisele, vähem küsitleti tiheasustusalade, Värska ja Meremäe elanikke.

Valimisse kuuluvates majapidamistes viidi läbi kombineeritud intervjuu-ankeetküsitlus ning

täideti vaatlusprotokoll. Keskmiselt kulus ühe intervjuu läbiviimisele 35–40 minutit, millele lisandus

aeg mis kulus sõitmisele ja järgmise küsitletava leidmiseks. Välitöid teostati 2 nädala jooksul, 15.–26.

augustil 2022. Välitööde käigus sõideti mööda piirivööndi külasid enamus päevadel 2 autoga ning

intervjuud viidi läbi kahekesi, kus üks inimene viis läbi intervjuu ning teine täitis vaatlusprotokolli.

Ühe ekipaaži kohta suudeti teostada tavapäraselt 6–8 intervjuud päevas. Pealmiseks piiravaks

faktoriks oli seejuures küsitletavate leidmine. Välitööde käigus hakkasid küsitletute vastused

korduma teise küsitlemise nädala jooksul ning uut infot välitööde viimaste päevade jooksul

küsitlused oluliselt ei andnud. Selle põhjal võib eeldada, et saavutati küllastumus.

Alljärgnevas tabelis on näidatud, kuidas registriandmete analüüsi teemad ja andmed, intervjuu- ja

ankeetküsitluse küsimused ning vaatlusprotokolli teemad seoti uurimisküsimustega – milliseid

andmekogumise meetodeid millistele uurimisküsimustele vastamisel kasutati.

Tabel 1. Uuringus kasutatud andmekogud

Uurimisküsimus

Teema

Registriandmete analüüs:

andmekogu, andmed

Intervjuu-ankeet:

küsimuse teema

Vaatlus:

vaatlusprotokolli objekt

1. asustuse ja

maakasutuse

iseloom

asustus- ja

hoonestustihedus

Maa-ameti geoportaal;

Rahvaloendus

asustuse laad -

üksiktalud, kobarkülad

Maa-ameti geoportaal

Nähtavus- ja

kuulamisulatuses

naabermajapidamiste

arv

asustuse püsivus –

püsielanikud ja ajutised

elanikud

Elering AS elektritarbimise

andmed: Hoone

aadressiobjekt, hoone

kasutusotstarbe ID,

täisaadress, asula nimi,

eluruumide arv kokku,

mõõtepunktide arv, hoone

aastane elektritarbimine

kokku, ilma lepinguta ja 0-

100W tarbivate kinnistute arv

püsiv või hooajaline

kasutus

asustatud ja tühjad

väikekohad

põllu-, metsa- jm maa

osakaal ja struktuur,

kõlvikute mastaabid;

Maa-ameti geoportaal; PRIA

põllumassiivide register

maastike avatus

Geofabrik/OpenStreetMap

(Pihkva oblasti teede

kaardikiht)

Nähtavus- ja

kuulamisulatuses

naabermajapidamiste

arv; vaate ulatus piiriala

suunas

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

22

2. piirkonna ja selle

majapidamiste

elujõud

leibkonna suurus

Rahvaloendus

Majapidamises elavate

tööealiste ja töötavate

pensionäride arv;

pensionäride arv; laste

ja noorte arv (kuni 18

a.)

Vaatlushetkel kohal

olnud isikute arv

vanuseline struktuur

Rahvaloendus

tuleviku

rahvastikuarengud

Rahvastikukoosseis aastal

2035 arvutatuna tänaste

rahvastikutrendide ja

koosseisu varal kasutades

rahvastikuprognooside

koostamise tarkvara Anvir

Health Spectrum 6.19

avatud küsimus:

tulevikukavatsuste osas

rahvuslik koosseis

Rahvaloendus

vastaja keeleoskus

haridustase

Rahvaloendus

sissetulekud

EMTA

ettevõtlikkus

Äriregister/Rahvastikuregister:

piirivööndis registreeritud

ettevõtted;

töö laad

kinnisvara väärtus

Maa-ameti hinnastatistika:

eluhoonetega hoonestatud

elamumaa tehingud hoone

liigi järgi

kinnisvara seisund

hoonete seisund;

hooldatuse olukord

muud varad

PRIA põllumassiivide

andmekogu

Tehnika olemasolu õues

kodune kapital

õueala heakord;

hooldatud viljapuude

ja/või põõsaste

olemasolu;

köögiviljapeenarde

olemasolu õuealal;

lilleklumpide olemasolu

õuealal; kasutatava

piknikulaua olemasolu;

sauna olemasolu:

3. elanike elulaad ja

suhted

töö iseloom ja asukoht,

tööalane liikuvus

Töötamise

register/Rahvastikuregister:

elu- ja töökohtade maatriks

(asulate kaupa)

töö laad; tööl käimise

viis;

kaugtöövõimalused

võtmeteenuste

(haridus, toidukaubad)

tarbimise asukohad ja

ajakulu

Haridussilm

koolis/lasteaias käimise

viis;

korraldatud seltsielu ja

naabrussuhted

suhted naabritega;

osalus seltside/ringide

töös; suhtlus

külavanemaga

suhted riigiga

läbikäimine

piirivalvega;

läbikäimine politseiga

osalus (vabatahtlikes)

kaitse- ja sisejulgeoleku

organisatsioonides

osalus siseturvalisuse

vabatahtlikus

tegevuses

piiriüleste

suhete/liikumiste sisu ja

tähtsus

suhtlus piirtaguste

sugulastega; suhtlus

piirtaguste

kolleegidega; osalus

piiriülestes üritustes;

piirülesuse eesmärgid

ja vormid

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

23

4. majapidamiste

taristu

teede seisund ja

hooldus;

Teeregister

Sissesõiduteele eelneva

avaliku tee seisund;

Sissesõidutee seisund

liikuvus

(bussiühendused);

Kagu-Eesti ÜTK andmed

sideühenduste

kvaliteet;

mobiiliside kvaliteet;

internetiühenduste

kvaliteet; vaadatavad

TV kanalid; kuulatavad

raadiokanalid;

probleemid

TV antenni, SAT-TV

taldriku olemasolu

elekter

elektrivõimsuse

piisavus; katkestuste

pikkus; iseseisev elektri

tootmise võimekus;

probleemid

veevarustus

veevarustuse liik;

probleemid

salvkaevu olemasolu

õuealal

5. väärtused,

hoiakud ja

kultuuriruum

elanike kogukondlikud

väärtused

suhtumine

haldusreformi

elanike turvalisusega

seotud väärtused ja

hoiakud

teadlikkus piiriületuse

juhtudest ja

salakaubast; valmisolek

seoses illegaalsete

piiriületajatega;

suhtumine

kogukondlikusse

turvalisusesse

Värava olemasolu

sissesõiduteel;

eravalduse ja/ või

hoiatusmärgi olemasolu

sissesõiduteel; värava

olemasolu õuealale

sisenedes; õueala

tarastatus; valvekoera

olemasolu

elanike geopoliitilised ja

meelsus-eelistused

suhtumine EL ja

NATOsse; suhtumine

Venamaaga

läbikäimisesse;

hoiakute muutus

seoses Vene-Ukraina

konfliktiga [läbiv

mitmes küsimuses]

lipumasti ja Eesti

lipuvärvides viiru

olemasolu; muudes

värvides viir või lipp;

äärmussümboolika

olemasolu õuealal

elanike meediaruum

enim vaadatavad,

kuulatavad kanalid;

võimalus

vaadata/kuulata

Venemaa kanaleid;

ajalehe tellimine

majapidamiste

toimimisega seotud

vajadused ja soovid

teenuste, taristu ja

liikuvusega seotud

probleemid ning

abivajadus riigilt ja

kohalikult

omavalitsuselt (KOV)

majapidamiste

turvalisuse seotud

vajadused ja soovid

abiootus piirivalvelt ja

politseilt

Piirialade olukorra kaardistuse ning kaardistatud andmete analüüsi alusel koostati soovitused ja

ettepanekud piirialade kogukondade paremaks kaasamiseks, toetamiseks ja võimestamiseks Eesti

julgeoleku tagamisel. Tulemuste valideerimiseks ja tõlgendamiseks viidi läbi aruteluseminar, kuhu

kutsuti Setomaa valla (vallavolikogu, vallavalitsus, kogukonnaliidrid) esindajad.

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

24

3. Registri- ja ruumiandmete analüüs

3.1. Asustus ja maakasutuse iseloom

3.1.1. Asustus- ja hoonestustihedus

Kagu-Eesti piirivööndi asustust iseloomustab madal asustus- ja hoonestustihedus. Piirivööndi

rahvastikutihedus on 7,8 inimest ruutkilomeetri kohta. Eesti maalistes asustuspiirkondades on

asustustihedus keskmiselt 9,3 inimest ruutkilomeetri kohta. Kagu-Eesti piirivööndisse jääb vaid kaks

tiheasustusala, mis keskmist tõstavad. Need on Värska alevik ja Meremäe küla.

Tinglikult võib öelda, et Kagu-Eesti maismaapiiri osa, mis jätab välja Lüübnitsa piirkonna,

iseloomustab põhja-lõuna suunaliselt kahanev rahvastiku- ja hoonestustihedus. Kõrgeim

rahvastikutihedus piirivööndi maalises asustuses esineb Sosna piirkonnas Värska ümber. Madalaim

rahvastikutihedus seevastu Luhamaal.

Tabel 2. Piirivööndi lõikude asustus- ja hoonestustihedus

Piirivööndi

lõik

Rahvastikutihedus

(Elanikke/km2)

Hoonestustihedus

(hooneid/km2)

Elu ja ühiskondlike

hoonete tihedus

(hooneid/km2)

Lüübnitsa

7,27

21,58

6,58

Sosna

12,09

21,93

6,20

Värska

89,71

79,09

26,22

Saatse

8,28

25,58

6,37

Meremäe

7,24

28,50

5,49

Luhamaa

2,95

14,96

2,56

Kokku

7,75

25,08

5,45

Kagu-Eesti piirivööndisse jääb ka olulisel määral püsiasustuseta ning mahajäetud külasid. Tõsi,

mõnedes nendes võib olla ka uusi üksikuid püsiasukaid, kes ei ole end valda sisse registreerinud.

2021. aasta rahvaloenduse andmetel puudusid püsielanikud Meremäe piirkonnas Koidula, Kiiova,

Tessova, Triginä, Tepia, Holdi, Tuulova, Paloveere, Kastamara, Kuigõ ja Vaaksaarõ külas.

Meremäe piirkonnas esineb suurem kontsentratsioon püsielaniketa külasid Meremäe külast endast

idas ja lõunas riigipiiri vastas.

Luhamaa piirkonnas on püsiasustuseta küladeks Koorla, Kossa, Parmu, Muraski ja Sakudi küla,

mis asuvad enamuses kümne kilomeetri ulatuses riigipiiride kolmikpunktist kuni Määsi külani

Luhamaa piiripunkti lähistel.

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

25

Joonis 2. Rahvastikutihedus Kagu-Eesti piirivööndi asustusüksustes

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

26

3.1.2. Asustuse laad

Kagu-Eesti piirivööndis on esindatud kõik Eesti ajaloolised külatüübid. Peamiselt esineb sumb-,

tänav- ja hajakülasid.

Joonis 3. Eesti ajalooliste külade tüübid

8

Tänavküla puhul on iseloomulikuks tihedalt üksteise kõrval asuvad hooned. Seda külatüüpi leidub

Eestis põhiliselt venekeelse elanikkonnaga aladel. Tänavküla struktuuri esineb piirivööndis ka

ajaloolise Seto elanikkonnaga külade puhul. Peamiselt esineb tänavkülasid piirivööndis Lüübnitsa

piirkonnas, kuid selle näiteks on ka Saabolda, Tiirhanna, Uusvada, Vedernika ja Verhulitsa külad.

Sumbküla puhul on hooned koondunud korrapäratult üksteise kõrvale kobarasse. Õuealade kõrvalt

või vahelt kulgeb loogeldes külatänav. Suuremas sumbkülas hargneb külatänav mitmes suunas,

moodustades ristumiskohtadel väikesi väljakuid. Neil kõigil on ühtne, põldudest eralduv hoonestatud

külaala, kuhu on koondunud enamiku või kõigi talude õued.

9

Sumbkülades esineb enim külaplatse,

mis soodustavad kogukondlike tegevuste organiseerimisi.

Hajaküla on külatüüp, mille puhul hooned paiknevad maastikul hajusalt, jättes nende vahele põllud,

metsad ja rohumaad. Hajakülal puudub ühtne hoonestatud küla-ala, taluõued on üksikult või

väikeste rühmadena laiali.

10

Hajaküla struktuuri esineb peamiselt Luhamaa lõigus, ent esineb ka

näiteks Sosna ja Meremäe lõigu hõredamalt asustatud külade puhul.

8

Sapas, Justus (2017) Eesti küla 1970–2011 aasta rahvaloendustes

9

Skepast & Puhkim (2022) Setomaa valla üldplaneering

10

Ibid.

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

27

Tabel 3. Piirivööndi lõikude asustustüübide hinnatuna vaatluste põhjal

Nähtavusulatuses

naabermajapidamiste

arv:

Lüübnitsa

Sosna

Saatse

Meremäe

Luhamaa

Kokku

0

1

4

3

17

9

34

1

2

3

4

13

2

1

2

10

1

24

3

2

3

8

2

23

4

1

4

Kokku

5

12

25

39

16

97

Puuduvate naabrite %

20,00%

33,33%

12,00%

43,59%

56,25%

35,05%

Asustuse tüüp:

Tänavkülad

Sumb- ja

hajakülad

Sumbkülad

Sumb- ja

hajakülad

Hajakülad

3.1.3. Asustatud ja tühjad väikekohad

Kagu-Eesti piirivööndit iseloomustab kõrge hulk varesid ja vundamente, mis on märgiks antud

piirkonna endisest suuremast elanikkonnast, samuti suuremast talude ning majapidamiste arvust.

2022. aasta ehitusregistri andmete kohaselt moodustavad vared ja vundamendid kokku 16,7% kogu

piirivööndi ehitistest. Kõrge varede ja vundamentide osakaal on teisalt ka märgiks tühjadest

väikekohtadest.

Tabel 4. Piirivööndi ehitiste jagunemine hoone tüübi järgi (EHR-i andmetel)

Ehitise tüüp

Hoonete arv

Osakaal

Kõrval- või tootmishoone

3251

60,42%

Elu- või ühiskondlik hoone

1229

22,84%

Vare

479

8,90%

Vundament

421

7,82%

Ehitatav hoone

1

0,02%

Kokku

5381

100%

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

28

Joonis 4. Varede ja vundamentide osakaal Kagu-Eesti piirivööndi asustustusüksustes

Piirkondade lõikes on kõrgeim osakaal varesid ja vundamente lõunapoolseimas piirivööndis ning

märkimisväärselt kõrge on mahajäetud väikekohtade hulk Luhamaa piirivööndi lõigus. Kõrgete

varede ja vundamentide osakaaluga külad kattuvad tugevalt puuduvate püsielanikega küladega ehk

tegu on küladega, mis on juba pikemalt mahajäetud.

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

29

Tabel 5. Varede ja vundamenti osakaal piirivööndi lõikude ehitistest

Piirivööndi lõik

Varede ja vundamentide osakaal

Lüübnitsa

7,74%

Sosna

13,11%

Värska

2,19%

Saatse

16,85%

Meremäe

23,90%

Luhamaa

41,43%

Üle 60%-lise varede ja vundamentide osakaaludega külad asuvad peamiselt lõunapoolses Luhamaa

piirivööndi lõigus, Meremäest idas ja lõunas ning Rääptsova-Koidula kandis. Kui Luhamaa piirivööndi

lõik on traditsiooniliselt olnud hõredalt asustatud ning tiheda metsaga ääristatud ala, siis Meremäe

piirivööndi külade tühjenemine seondub paljuski kollektiivse põllumajandusega ning nõukogude-

aegsete kortermajade ehitamisega Meremäe külla.

3.1.4. Asustuse püsivus – püsielanikud ja ajutised

elanikud

Küsitletute piirivööndi elanikud on keskmiselt kolinud oma tänasesse koju 1987. aastal ehk 35 aastat

tagasi. 76% küsitletutest ütlesid, et nad on oma kodu saanud perekonna kaudu. 22% küsitletutest on

oma majapidamise omandanud ostmise kaudu. Ostmise kaudu omandajad on piirkonda kolinud

keskmiselt 2008. aastal.

Asustuse püsivust ja hooajalisust on käesolevas uuringus hinnatud detailsemalt elektrilevi andmete

alusel tarbimismustrite põhjal tarbimiskohti klassifitseerides. Tarbimiskohtade

11

puhul on tegu

ehitistega, kus on võimalik elektrit tarbida. Antud ehitiste puhul võib eeldada, et nad on sedavõrd

kasutuskõlblikud, et neis pole veel täielikult elektrist loobutud ning liitumispunkti pole ära kaotatud.

Vastavalt tarbimise intensiivsusele ja hooajalisetele mustritele on hooned klassifitseeritud nelja

rühma vastavalt Statistikaameti ja Eurostati metoodikale

12

. Nimetatud neli gruppi on tööstushooned,

püsielukohad, hooajalises kasutuses olevad eluhooned ja tühjad eluhooned. Asulate puhul, kus on

alla 5 tarbimiskoha säilinud ei väljastatud andmeid Statistikaameti poolt andmekaitse tõttu. Valdavas

11

‘’Tarbimiskoht – turuosalise elektripaigaldise liitumispunkt või kogum liitumispunkte, mis on turuosalise

elektripaigaldise kaudu omavahel elektriliselt ühendatud’’ - Elektrituruseadus

12

Eurostat (2020) Implementation of smart meter data in the production of official statistics. Vacant

dwellings

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

30

osas on alla 5 tarbimiskohaga külade puhul tegu selliste kohtadega, kus puudub nii rahvaloenduse

andmetel püsielanikkond ning kus esineb ka kõrge varede osakaal.

2021. aasta seisuga oli 42% tarbimiskohtadest kasutuses püsielukohtadena, 33% tühjad eluhooned,

14% hooajalises kasutuses olevad eluhooned ning 10% tööstushooneid. Piirkondade lõikes esineb

enim tühjasid eluhooneid Saatse ja Meremäe piirkonnas. Kõrgeimad osakaalud tühjadest

eluhoonetest esinevad Saatse lõigus Vaartsi ja Kundruse külas, Meremäe lõigus Tobrova,

Võmmorski ja Väike-Serga külas ning Luhamaa lõigus Kiviora ja Lütä külas. Neis külades on üle

50% tarbimiskohtadest sedavõrd madala elektritarbimisega, et neid hooneid saab klassifitseerida

tühjadeks eluhooneteks.

COVID-19 pandeemia poolt enimmõjutatud aastad 2020 ja 2021 näitavad elektrilevi andmetes

tühjade eluhoonete vähenemist ca 6 protsendipunkti võrra ning püsielukohtade kasvu võrreldes

pandeemiaeelse perioodiga. Ehkki ka rahvusvaheliselt tuvastati maapiirkondade rahvastiku

suurenemist COVID-19 pandeemia ajal, siis on seni teadmata, kas tegemist oli vaid ajutise

vastulinnastumise nähtusega ning mis osakaal pandeemia ajal maapiirkonda rännanutest jääb

püsielanikeks. Inimesed, kes muutsid oma elukohta eelistasid asukohti teenuste osutamise läheduses

ja mitte niivõrd kaugeid külasid, kus puuduvad teenused, taristu ning hea internetiühendus.

13

Joonis 5. Kagu-Eesti piirivööndi elektrilevi liitumispunktide liigitumine tarbimismustrite järgi perioodil 2017-

2021

13

Miguel González-Leonardo, Francisco Rowe, Alberto Fresolone-Caparrósa. 2022. Rural revival? The rise

in internal migration to rural areas during the COVID-19 pandemic. Who moved and Where?

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

31

Hooajalist kasutust leiavad protsentuaalselt enam Saatse, Lüübnitsa ja Luhamaa hooned. 33% või

enam protsenti hoonetest on hooajalises kasutuses Merekülä, Saarde, Veretinä, Voropi, Jaanimäe ja

Määsi külas. Kõrgema hooajalise kasutusega külad ei paikne kobaratena koos vaid pigem juhuslikult.

Piirivööndis puuduvad möödunud sajandil väljakujunenud suvilapiirkonnad. Hooajalises kasutuses

olevad hooned kuuluvad valdavalt inimestele, kelle juured on piirkonnas, ent kes on tänaseks kolinud

töö leidmise eesmärgil või muul põhjusel mujale. Hooajaline kasutus võib olla vaheetapiks nii hoone

tühjaks jätmise suunas kui ka püsielanike sissekolimise suunas. Eluhoone mahajätmise võivad tingida

töökohtade puudus piirkonnas, pikad distantsid töökoha, teenuste ja elukoha vahel ning eluhoone

kehv seisund ja tehnilise taristu puudulikkus, mis raskendavad seal aastaringset elamist. Hooajalises

kasutuses oleva hoone püsielukohaks muutmine võib olla tingitud kaugtöö võimaluste paranemisest,

inimeste soovist elada rahulikumas ja looduskaunimas asukohas, inimeste soovist endale

pensionipõlveks kodu luua või madalama sissetulekuga inimeste soovist eramaja omada

14

.

Joonis 6. Elektrilevi liitumispunktide liigitumine tarbimismustrite järgi Kagu-Eesti piirivööndi lõikude kaupa

14

Kristi Anniste. 2007. Eeslinnastumine Tallinna tagamaa suvilapiirkondadesse

10%

5%

14%

7%

10%

15%

48% 50% 50%

37%

40%

35%

16% 14%

8%

19%

12%

18%

26%

30%

28%

38% 38%

33%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

1. Lüübnitsa 2. Sosna 3. Värska 4. Saatse 5. Meremäe 6. Luhamaa

Tööstushooned % Püsielukohad % Hooajalises kasutuses olevad eluhooned % Tühjad eluhooned %

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

32

Joonis 7. Puuduva elektritarbimisega liitumispunktide osakaal asustusüksuse kaupa

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

33

Joonis 8. Hooajalises kasutuses olevate hoonete osakaal piirivööndi asustusüksustes

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

34

3.1.5. Maa kõlvikute osakaal ja struktuur

Kagu-Eesti piirivööndist 62% kuulub eraomandisse ning 36% riigiomandisse. Vaid 0,6% maast kuulub

munitsipaalomandisse. Riigi omandist olevad maad on valdavalt maatulundusmaad riigimetsade

näol. 11% riigiomandis olevatest maadest on kaitsealused maad ning 5% riigikaitsemaad, mis

hõlmavad endas vahetut riigipiiri sisemaal kulgevat piiririba.

Joonis 9. Maaomand Kagu-Eesti piirivööndis omandivormi järgi

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

35

Kagu-Eesti piirivöönd hõlmab endas tervenisti 282km2 maad, millest 58% on kaetud puittaimestikuga

ehk metsade ja metsanoorendikega kaetud alad. Veekogud katavad piirivööndist vaid ca 1%.

Seejuures pole piirivööndi sisse arvestatud Pihkva ja Lämmi järve osa vööndist.

Joonis 10. Kõlvikute osakaalud piirivööndi maa-alast

Kagu-Eesti piirivööndi ehk rohelise piiri kõlvikute keskmine suurus on nii haritava maa, metsade kui

ka märgalade puhul väiksem kui seda on Eestis tervikuna. Väiksem kõlvikute suurus tähendab

maastiku suuremat mitmekülgsust ja fragmenteeritust kui ka väiksemat hulka suuri looduslikke

takistusi, mis kergendaks piiri turvamist.

Joonis 11. Kõlvikute keskmine suurus Kagu-Eesti piirivööndis ja Eestis tervikuna

1%

2%

10%

12%

17%

58%

Veekogud

Transpordimaa ja muu

Lage ja hoonestatud ala

Märgala

Haritav maa

Puittaimestik

Kõlvikute osakaalud piirivööndi maa-alast

Veekogud Transpordimaa ja muu Lage ja hoonestatud ala Märgala Haritav maa Puittaimestik

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

Haritav maa Puittaimestik märgala lage

Kõlvikute keskimine suurus, ha

Kagu-Eesti piirivöönd Eesti

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

36

Joonis 12. Maa kõlvikud Kagu-Eesti piirivööndis

Suurimad metsamassiivid jäävad Saatse piirivööndi lõiku ning lõunapoolsesse Luhamaa lõiku. Kõige

suuremad põllumassiivid paiknevad Meremäe lõigus. Üheks oluliseimaks looduslikuks takistuseks

Peipsi järve kõrval on Sosna piirkonna soomassiivid. Kõrgeim maastiku fragmenteeritus esineb

Luhamaa piiripunkti ümbruses ning Meremäe külast lõunast ning idas.

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

37

Copernicuse CORINE Land Coveri kaartide põhjal võib väita, et valdavad maastikumuutused

piirivööndis on seotud lageraietega. Perioodidel 2006–2012

15

, 2012–2018

16

ei ole piirivööndis

kasutusest väljalangenud põllumajanduslikus kasutuses maid. Maastikumuutused nimetatud

perioodidel on olnud tingitud metsamajandusest, mille tulemusel on piirivööndis suurenenud maade

osakaal, mis on klassifitseeritud kui üleminekulised metsaalad mineraalmaal ehk metsa noorendikud.

3.1.6. Maastike avatus

Maastike avatus on üks olulisemaid tegureid piiri valvamise juures. Parim maastik piiri valvamiseks

see, mis pakub head nähtavust ja piirile lähenemise takistusi, näiteks mäed, sood või tiheda metsaga

alad. Teisalt on oluline, et maastik oleks piisavalt hõlpsasti läbitav piirivalvele, et valvurid saaksid

liikuda kiiresti ja efektiivselt. Parim maastik piiri valvamiseks on selline mille juurde pääseb piirivalvur

kergesti, kus on hea nähtavus, ent mida on raske läbida tulles teiselt poolt piiri. Kohalik kogukond

saab toimida piirivalvele tugivõrgustikuna, millest tulenevalt on oluline ka see, kas ja kuidas maastik

soosib, et kohalikud elanikud saaksid märgata võimalikke ebaseaduslikke piiriületajaid.

Joonis 13. Vaate ulatus küsitletud majapidamiste juurest piiri suunas meetrites

15

Keskkonnaagentuur. 2012. Corine maakattekaart

16

Copernicus. 2022. CORINE Land Cover

0

2

4

6

8

10

12

14

16

20 25 30 50 100 200 300 500 800 1000 1500 2000 3000

Sagedus

Vaate ulatus piiri suunas meetrites

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

38

Küsitletud majapidamiste juurest hinnatuna jääb vaateulatus piiri suunas enamuses vahemikku 100–

300 meetrit. Vaade piiri suunas on avatud, kas mööda teed, üle põllu või üle veekogu. Kõige lühemad

vaateulatused, mida välitööde käigus nähti, olid tingitud majapidamise enda piiritlemisest

kõrghaljastuse ja taradega. Keskmised ehk 100–300-meetrise vaateulatusega majapidamiste puhul

oli tegu enamasti sumbküladega, kus vaade piiri suunas oli avatud üle põllu. 500 meetrit või kaugem

vaateulatus oli tingitud enamasti vaatest üle mõne järve või jõeoru.

Tabel 6. Vene piiriäärsete teede lähistel asuvad külad

Küla

Asustus

Maastik

Piirivalve teed

Lähim kordon

Kostkova

asustatud

fragmenteeritud

teedega ääristatud

5 km

Lutepää (Saatse

saabas)

hõredalt asustatud

metsane/suletud

teedega ääristatud

8 km

Sesniki

hõredalt asustatud

fragmenteeritud

teedega ääristatud

6 km

Perdaku ja Samarina

asustatud

fragmenteeritud

teedega ääristatud

5 km

Litvina ja Pattina

asustatud, hooajaline

elanikkond

fragmenteeritud

teedega ääristatud

4 km

Voropi ja Rääptsova

väga hõredalt asustatud

metsane/suletud, Piusa

jõgi loodusliku takistusena

piirivalve teedega ääristatud

14 km (Koidula

piiripunktist 6

- 9 km)

Võmmorski

väga hõredalt asustatud,

mahajäetud hooned, kõrge

mitte-eestlaste osakaal

metsane/suletud

osaliselt ääristatud piirivalve

teedega

2 km

Triginä

väga hõredalt asustatud,

mahajäetud ja hooajalises

kasutuses hooned,

avatud maastik

piirivalve teedega ääristatud

5 km

Tiirhanna

asustatud

avatud maastik

piirivalve teedega ääristatud

9 km

Vinski

asustatud

avatud maastik

piirivalve teedega ääristatud

12 km

Marinova ja Tiklasõ

väga hõredalt asustatud,

mahajäetud hooned, kõrge

mitte-eestlaste osakaal

fragmenteeritud

osaliselt ääristatud

piirivalve teedega

14 km

Sirgova ja Kiislova

hõredalt asustatud/

mahajäetud või hooajalises

kasutuses hooned

fragmenteeritud

osaliselt ääristatud piirivalve

teedega

15 km

Tserebi

hõredalt asustatud

fragmenteeritud

osaliselt ääristatud piirivalve

teedega

4 km

Mokra ja Lütä

hõredalt asustatud

fragmenteeritud

piirivalve teedega ääristatud

1 km

Toodsi

hõredalt asustatud

soine ja metsane maastik

osaliselt ääristatud piirivalve

teedega

6 km

Kiviora

väga hõredalt asustatud,

mahajäetud hooned

metsane/suletud maastik

piirivalve teedega ääristatud,

väljaehitatud piiri osa

12 km

Parmu

väga hõredalt asustatud,

mahajäetud hooned

suletud/metsane maastik,

Pedetsi jõgi loodusliku

takistusena

piirivalve teedega ääristatud,

väljaehitatud piiri osa

20 km

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

39

Käesoleva uuringu lisas 5 on ortofotodega väljatoodud 17 piiriäärset küla, kus Venemaal paiknevad

teed ulatuvad vahetult piirini. Kõige kriitilisemad on antud aspektist külad, mis asuvad

kordonitest kaugel, kus on hõre või puuduv asustus ning mis on maastiku poolest

fragmenteeritud nagu näiteks Marinova ja Tiklasõ küla puhul.

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

40

3.2. Piirkonna ja selle majapidamiste

elujõud

3.2.1. Leibkonna suurus

Leibkondade suuruse ja struktuuri hindamiseks on võetud aluseks rahvaloenduse andmed Setomaa

kohta. Setomaa vallast valdav osa jääb piirivööndisse ning Kagu-Eesti piirivööndisse jäävatest 99

külast ja ühest alevikust vaid kaks kuulub Võru valla ning viis Rõuge valla alla.

Joonis 14. Setomaa valla keskmine leibkonna suuruses võrdluses

Joonis 15. Alla 18-aastaste lastega leibkondade osakaal

2,35

2,31

2,63

2,33

2,23

2,09

0,00 0,50 1,00 1,50 2,00 2,50 3,00

KOGU EESTI

LINNALINE ASUSTUSPIIRKOND

VÄIKELINNALINE ASUSTUSPIIRKOND

MAALINE ASUSTUSPIIRKOND

VÕRU MAAKOND

SETOMAA VALD

Leibkonna keskmine suurus

28%

27%

38%

25%

22%

17%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40%

KOGU EESTI

LINNALINE ASUSTUSPIIRKOND

VÄIKELINNALINE ASUSTUSPIIRKOND

MAALINE ASUSTUSPIIRKOND

VÕRU MAAKOND

SETOMAA VALD

Alla 18-aastaste lastega leibkondade osakaal

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

41

Setomaa vallas elas 2021. aasta seisuga 1333 leibkonda. Leibkonna keskmiseks suuruseks on 2,1

inimest ning alla 18. aastaste lastega leibkondi oli kokku 226. Keskmise leibkonna suuruse osas jääb

Setomaa alla nii Eesti keskmisele kui ka Võru maakonna keskmisele.

Setomaa valla rahvastikku iseloomustab kõrgem keskmine vanus ja suurem 50+ vanusegrupp. See

peegeldub ka leibkondade struktuuris, kus alla 18-aastaseid lapsi on vaid 17% juhtudest. Võrreldes

ülejäänud Eestiga on siin proportsionaalselt suurem ühe- ja kaheliikmeliste leibkondade arv. Eestis

on 16% üheliikmelisi leibkondi, Setomaal 22%; kaheliikmelisi leibkondi on Eestis 23%, Setomaal 26%.

Kolme ja neljaliikmeliste leibkondade osakaal on Eestis keskmiselt vastavalt 18% ja 21%.

Joonis 16. Setomaa valla vastava suurusega leibkonda kuuluvate inimeste arv ja osakaal

22%;

612

26%;

738

16%;

450 14%;

380 12%;

326

5%;

150 4%;

98 1%; 35

0

100

200

300

400

500

600

700

800

1 liikmega 2 liikmega 3 liikmega 4 liikmega 5 liikmega 6 liikmega 7 liikmega 8 liikmega

Vastava suurusega tavaleibkonda kuuluvate

inimeste arv ja osakaal

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

42

Joonis 17. Kogu Eesti rahvastiku seisund leibkonnas vanuserühma järgi

17

Joonis 18. Setomaa valla rahvastiku seisund leibkonnas vanuserühma järgi

17

Statistikaamet, 2022. Rahvaloendus 2021. Leibkonnad ja perekonnad

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Setomaa: Seisund leibkonnas vanuserühma järgi

Partner abielus Partner vabaabielus

Üksikvanem Laps

Elab üksinda (Tuum-)Pereväline leibkonnaliige

Elab mitte-pereleibkonnas

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

43

Kogu Eesti ja Setomaa leibkondadesse kuuluvate isikute vanusrühmaline võrdlus toob esile Setomaa

laste pikemaajalise kooselu vanematega ning suurema põlvkonnaüleste leibkondade osatähtsuse

Setomaal.

Joonis 19. Setomaa valla rahvastiku jagunemine vastavalt seisundile leibkonnas

18

Setomaa valla leibkondadest on märkimisväärne osa ehk 6% eri rahvusest leibkonnad. Kui eestlaste

tavaleibkondade suurus on keskmiselt 2,1, siis sellest oluliselt väiksemad on vene leibkonnad

keskmiselt 1,5 liikmega ning suuremad eri rahvusest leibkonnad, mis on keskmiselt 3,3 liikmega.

18

’’Elab üksinda’’ ja üheliikeliste tavaleibkondade osakaal erinevad tulenevalt asjaolust, et

tavaleibkondadesse ei arvestata tuumpereväliseid inimesi. Mõlemal juhul on üksi elavate inimeste

absoluutarv sama ehk 612

Partner abielus

20%

Partner vabaabielus

10%

Üksikvanem

4%

Laps

20%

Elab üksinda

17%

(Tuum-)Pereväline

leibkonnaliige

23%

Elab mitte-

pereleibkonnas

6%

Setomaa valla rahvastiku jagunemine vastavalt seisundile leibkonnas

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

44

Joonis 20. Leibkondade arv Setomaa vallas vastavalt leibkonna liikmete rahvusele

3.2.2. Vanuseline struktuur

Kagu-Eesti piirivööndis esineb üks tugevamaid rahvastiku vähenemise ja vananemise trende kogu

Eesti riigis. Piirkonnas on madal noorte osakaal. Rahvastikupüramiidi alusel (joonis 21) on täheldatav,

et piirkonnas esineb ka noorte naiste suurem väljaränne, mistõttu esineb ka niinimetatud

“pruudipõua“ situatsioon. Piirkonnas on umbes 2 korda vähem naisi vanuses 25–35 kui samas

vanuses mehi. Piirivööndi vanusstruktuuri iseloomustab väga suur 50–65-aastaste vanusegrupi

üleesindatus. Balansist väljas vanusstruktuur ja sooline tasakaal rahvastikus tähendavad, et piirkonna

rahvastiku loomulik taastevõime on kehv.

eestlased

82%

venelased

11%

eri rahvusest

leibkonnad

6%

muud rahvused

1%

Leibkondade arv Setomaa vallas vastavalt leibkonna liikmete rahvusele

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

45

Joonis 21. Piirivööndi elanike rahvastikupüramiid

2021. aasta rahvaloenduse andmetel elas kogu Kagu-Eesti piirivööndis 31% vähem inimesi võrreldes

2000. aasta rahvaloendusega. Piirkondlikus lõikes on toimunud võrreldes sajandivahetusega suurim

rahvastiku kahanemine Luhamaa kandis, kus elab kolmandiku võrra vähem inimesi kui veel 20

aastat tagasi. Aeglaseim rahvastiku kahenemine on olnud Sosna piirkonnas.

Tabel 7. Rahvastikumuutus Kagu-Eesti piirivööndi lõikudes perioodil 2000–2021

Piirivööndi lõik

2000. aasta

rahvastik

2016. aasta

rahvastik

2021. aasta

rahvastik

Muutus 2000-

2021

Muutuse

%

Sosna ja

Lüübnitsa

520

440

400

-120

-23%

Värska

570

510

410

-160

-28%

Saatse

330

240

230

-100

-30%

Meremäe

790

690

620

-170

-22%

Luhamaa

290

220

190

-100

-34%

Kagu-Eesti

piirivöönd

tervikuna

2500

2100

1850

-650

-26%

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

46

Võrreldes 20 aasta taguse ajaga on piirkonnas vähenenud peamiselt noorte osakaal. Kui veel 2000.

aastal esines tasakaal alaealiste ja pensioniealiste vahel, siis 2021. aastaks oli 10% võrra kasvanud

pensioniealiste osakaal rahvastikus ning langenud alaealiste osakaal 9% võrra. Antud trend, et

piirkonnas kasvab vanemaealiste osakaal jätkub vähemalt kuni järgmised 15 aastat tulenevalt

asjaolust, et piirkonna elanikest kõige olulisema osa moodustavad vanemas tööeas inimesed, kes

jõuavad lähima 15 aasta jooksul pensionikka. Kagu-Eesti piirivöönd on oma rahvastiku osas üks kõige

kiirema vähenemise ja vananemisega piirkondi Eestis.

Tabel 8. Kagu-Eesti piirivööndi elanike vanusegruppide osakaalude muutus 2000-2021 võrdluses teiste Eesti

piirkondadega

Kagu-Eesti piirivöönd

2000

2011

2021

2000-2021 muutus

protsendipunktides

Vanusegrupp 0-17 (% piirivööndis)

22%

15%

13%

-9%

Vanusegrupp 18-64 (% piirivööndis)

53%

60%

63%

10%

Vanusegrupp 65 ja vanemad (% piirivööndis)

25%

24%

-1%

Rahvastiku vähenemine (protsentides)

-26%

Kogu Eesti

2000

2011

2021

2000-2021 muutus

protsendipunktides

0-17 %

23%

18%

19%

-3%

18-64 %

62%

64%

60%

-2%

65 ja vanemad %

15%

18%

20%

5%

Rahvastiku vähenemine (protsentides)

-3%

Linnaline asustuspiirkond

2000

2011

2021

2000-2021 muutus

protsendipunktides

0-17 %

21%

17%

19%

-2%

18-64 %

65%

66%

61%

-4%

65 ja vanemad %

13%

14%

16%

3%

Rahvastiku vähenemine (protsentides)

-2%

Väikelinnaline asustuspiirkond

2000

2011

2021

2000-2021 muutus

protsendipunktides

0-17 %

26%

23%

25%

-1%

18-64 %

62%

63%

59%

-2%

65 ja vanemad %

13%

14%

16%

3%

Rahvastiku kasv (protsentides)

43%

Maaline asustuspiirkond

2000

2011

2021

2000-2021 muutus

protsendipunktides

0-17 %

25%

19%

-6%

18-64 %

58%

61%

59%

1%

65 ja vanemad %

17%

20%

22%

5%

Rahvastiku vähenemine (protsentides)

-14%

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

47

Lõuna-Eesti linnaline asustuspiirkond

2000

2011

2021

2000-2021 muutus

protsendipunktides

0-17 %

22%

18%

20%

-2%

18-64 %

63%

65%

60%

-3%

65 ja vanemad %

15%

17%

20%

5%

Rahvastiku vähenemine (protsentides)

-10%

Lõuna-Eesti maaline asustuspiirkond

2000

2011

2021

2000-2021 muutus

protsendipunktides

0-17 %

25%

19%

-7%

18-64 %

57%

60%

59%

2%

65 ja vanemad %

18%

21%

23%

5%

Rahvastiku vähenemine (protsentides)

-18%

VÕRU MAAKOND

2000

2011

2021

2000-2021 muutus

protsendipunktides

0-17 %

25%

18%

17%

-7%

18-64 %

57%

60%

3%

65 ja vanemad %

19%

21%

23%

4%

Rahvastiku vähenemine (protsentides)

-21%

Võru maakond: linnaline asustuspiirkond

2000

2011

2021

2000-2021 muutus

protsendipunktides

0-17 %

24%

19%

18%

-6%

18-64 %

60%

61%

58%

-2%

65 ja vanemad %

16%

20%

23%

8%

Rahvastiku vähenemine (protsentides)

-20%

Võru maakond: maaline asustuspiirkond

2000

2011

2021

2000-2021 muutus

protsendipunktides

0-17 %

25%

18%

17%

-8%

18-64 %

55%

60%

5%

65 ja vanemad %

21%

22%

23%

2%

Rahvastiku vähenemine (protsentides)

-22%

Võrreldes 2000. aastaga on rahvastik kasvanud vaid mõnedes üksikutes külades, mis ei paikne

piirivööndis kindla mustri alusel. Sellisteks küladeks on Toodsi, Maaslova, Popovitsa, Teterüvä,

Tiirhanna, Ermakova, Vinski, Lutepää, Saatse ja Laossina. Kõige tugevama rahvastiku

vähenemisega on seevastu olnud Luhamaa lõunapoolsed külad ning Meremäe küla ümbrus.

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

48

Joonis 22. Kagu-Eesti piirivööndi asustusüksuste rahvastikumuutused perioodil 2000–2021

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

49

3.2.3. Rahvastikuarengud ja -prognoos

Enamjaolt on rahvastikupronoosid koostatud arvestades kolme võimalikku arenguteed:

baasstsenaarium, optimistlik ja pessimistlik.

Baasstsenaarium – prognoosi stsenaarium, mis arvestab rahvastiku suletuna ning ilma rändeta ning

mille puhul eeldatakse loomuliku iibe püsimisega tänasel tasemel.

Optimistlik stsenaarium – prognoosi stsenaarium, mille puhul on võetud eelduseks optimistlikud

loomuliku iibe ning rände näitajad.

Pessimistlik stsenaarium – prognoosi stsenaarium, mille puhul on võetud eelduseks pessimistlikud

loomuliku iibe ning rände näitajad.

Iibe- ja rändenäitajate puhul lähtuti sellest, et kogu piirivööndi demograafilised näitajad jäid

proportsionaalselt samaväärseteks kogu Setomaa valla rahvastikuprotsessidest. Prognoosi baas- ehk

lähteaastaks on 2022. aasta. Prognoosi koostamisel on kasutatud vanusnihke meetodid ning selleks

vajalikku tarkvara Spectrum 6.19. Vanusnihke meetodil tehtud prognooside puhul tuuakse välja

rahvastiku moodustavate aastakäikude suuruse samm-sammuline teisendumine ühest

kalendriaastast teise. Igal aasta lisatakse uus sünniaastakäik vastavalt sünnituseas naiste põlvkonna

suurusele ning käesoleva perioodi sünnituskäitumisele ehk mis vanuses ja mitu last otsustatakse

saada. Vanemate aastakäikude suurust arvestatakse vastavalt keskmisele oodatavale elueale.

Rahvaarvu muutumise teguriteks on ränne ja loomulik iive. Loomulik iive näitab aasta jooksul

sündinute ja surnute arvu vahet. Rände puhul on tegemist elukohavahetusega, mis välisrände puhul

ületab riigipiire ning siserände puhul leiab aset riigisiseselt asustusüksuste vahel. Setomaa vallas oli

perioodil 2015–2021 rändesaldo negatiivne. Vaid 2017. aastal oli rändesaldo positiivne, mis tulenes

antud aastal esinenud välisrändest piirkonda. Fookusgrupi intervjuus piirkonna võtmeisikutega toodi

välja, et tegu on tõenäoliselt vene uussisserändajatega, kelle huviks on saada läbi kinnisvara omamise

Eestis kergemini Schengeni viisat.

Perioodil 2015–2021 oli Setomaa valla rändesaldo 32 inimese võrra miinuses. Antud prognoosi puhul

on võetud pessimistliku väljarände stsenaarium eelduseks, et piirivööndist kolib ära iga-aastaselt 18

inimest. Optimistliku stsenaariumi puhul on eelduseks, et piirkonda kolib keskmiselt iga aasta 16,5

inimest juurde.

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

50

Joonis 23. Setomaa valla rändesaldo 2015–2021

Rahvaarvu muutumise teguriteks on rände kõrval ka loomulik iive. Loomulik iive näitab aasta jooksul

sündinute ja surnute arvu vahet. Positiivse loomuliku iibe puhul valitseb sündide ülekaal, negatiivse

iibe puhul surmade ülekaal. Setomaa vallas ning haldusreformi eelsetes üksustes oli iive perioodil

2010–2021 läbivalt negatiivne jäädes vahemikku -11 kuni -63.

-10 -10 -25

-44 -56

-6

-40

-22

54

-9

-11

-16

-2

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

Setomaa valla rändesaldo 2015-2021

Siseränne Välisränne

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

51

Tabel 9. Sünnid, surmad ja iive haldusreformi eelsest Meremäe, Mikitamäe ja Värska valdadest aastatel 2008–

2016 ning Setomaa vallas 2017–2021

19

Joonis 24. Piirivööndi rahvaarvu muutus perioodil 2022–2035 vastavalt rahvastikuprognoosi stsenaariumitele

Kõigi prognoosi stsenaariumite kohaselt rahvaarv piirkonnas väheneb ning nende puhul erineb vaid

vähenemise kiirus. Piirkonna rahvastikku kahanemist suudaks pidurdada ning stabiliseerida vaid

optimistliku stsenaariumi sisseränne 16,5 inimese võrra aastas. Optimistliku stsenaariumi korral

püsiks piirivööndi rahvastik 1880 inimese juures (-4%), baasstsenaariumi korral langeks see 1692

peale (-14%) ning pessimistliku stsenaariumi korral elaks aastaks 2035 piirivööndis vaid 1486 inimest

(-25%).

Baasstsenaariumi, mis arvestab rahvastiku suletuna ehk ilma rändeta näitab piirkonna rahvastiku

jätkusuutlikkust ehk sisemist taastevõimet. Baasstsenaariumi juures prognoositakse ainult sündimuse

ja suremusega seotuid rahvastikuarenguid. Baasstsenaariumist tulenevalt on võimalik prognoosida,

19

Setomaa valla arengukava 2022-2031

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

2000

2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035

Piirivööndi rahvaarvu muutus perioodil 2022-2035

vastavalt rahvastikuprognoosi stsenaariumitele

baas pessimistlik optimistlik

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

52

et piirivööndi rahvastik vananeb olulisel määral veelgi. 2035. aastaks kahaneb tööealine elanikkond

piirivööndis ca kolmandiku ehk 37% võrra võrreldes 2022. aastaga. Baasstsenaariumi kohaselt kasvab

pensioniealiste hulk 44% võrreldes tänasega.

Piirivööndi oluliseks väljakutseks tulevikus saab olema vähenev tulubaas, millega tuleb arvestada

pikemaajaliste investeeringute teostamisel. Kõigi stsenaariumite korral kasvab pensioniealiste

osakaal piirivööndis ja sellest tulenevalt ka surve sotsiaalsüsteemile. Tänaste trendide jätkudes

puudutab tõenäoliselt rahvastiku vähenemine ja väljaränne tugevamalt Meremäe ja Luhamaa

piirivööndi lõike.

Joonis 25. Piirivööndi 2035. aasta rahvastiku jagunemine peamisteks vanusrühmadeks rahvastikuprognoosi

stsenaariumite järgi

Erinevate rahvastikuprognooside rände komponendi mõju avaldub tööealiste rühma suuruse näol

tulenevalt asjaolust, et reeglina omavad tööealised võimalust ja soovi oma elukohta muuta. Sellest

tulenevalt mõjutab ränne piirivööndisse ning sealt ära olulisel määral, milliseks kujuneb piirivööndi

tööealine elanikkond. Vähemal määral mõjutab ränne kuni neljateist aastaste hulka ning minimaalselt

pensioniealiste hulka. Välisrände ebakonstantsuse tõttu ei ole võimalik hetkel prognoosida täielikult

muukeelsete kasvu, ent muukeelse elanikkonna osakaalu kasv võib olla mõjutatud tulevikus

eestikeelse elanikkonna suuremast väljarändest.

3.2.4. Rahvuslik koosseis

Kagu-Eesti piirivööndile on omane kõrgem muust rahvusest elanike osakaal võrreldes ülejäänud

Võru maakonnaga. 2021. aasta seisuga elas Võru maakonnas 94,9% eestlasi, seevastu kogu Setomaa

vallas 86,6% eestlasi ning piirivööndis 83% eestlasi. Piirivööndis on võrreldes 2000. aastaga

vähenenud nii eestlaste arv kui ka osakaal rahvastikust. Selle põhjuseks on peamiselt eestlaste

13%;

218

49%;

829

38%;

645

11%;

167

46%;

680 43%;

639

14%;

265

51%;

967

35%;

651

0

200

400

600

800

1000

1200

0-14 15-64 65+ 0-14 15-64 65+ 0-14 15-64 65+

baas pessimistlik optimistlik

Piirivööndi 2035. aasta rahvastiku jagunemine peamisteks

vanusrühmadeks rahvastikuprognoosi stsenaariumite järgi

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

53

negatiivne iive ja negatiivne rändesaldo Kagu-Eesti piirivööndis. Teisalt on põhjuseks muulaste

väiksem väljaränne ja suurem sisseränne alates 2011. aastast.

Joonis 26. Piirivööndi elanikud rahvuse järgi 2000–2021

20

,

21

Kõrgeimad mitte-eestlaste osakaalud piirkonnas on Lüübnitsa ja Meremäe piirkonnas, mis tuleneb

suures jaos ajalooliste vene külade olemasolust neis piirkondades. Ajaloolisteks vene küladeks on

nimetatud Beresje, Lüübnitsa, Tiklasõ ja Tuulova küla. Kõigist piiriäärsetest mitte-eestlastest on

üle 75% asukohaga Savimäe, Kriiva, Kusnetsova, Lütä, Marinova, Teterüvä, Tiklasõ, Toodsi,

Vaartsi, Voropi, Lüübnitsa, Võmmorski ja Beresje külas. Peamiselt paiknevad need külad neljas

kobaras koos: Beresje, Lüübnitsa ja Võõpsu kant; Koidula piiripunkti ümbrus; Marinova ja Tiklasõ kant

Meremäest idas; Lütä ja Kriiva kant Luhamaa piiripunktist lõunas. Suurem mitte-eestlaste osakaal

piiripunktide ümbruses võib olla tingitud soovist hõlpsamini ja tihedamini piiri ületada.

Tabel 10. Piirivööndi lõikude rahvuslik koosseis

Piirivööndi

lõik

Rahvaarv

2021

Eestlaste arv 2021

Mitte-eestlased arv

2021

Mitte-

eestlaste

osakaal

Lüübnitsa

291

201

90

30,93%

Sosna

166

152

14

8,43%

Värska

414

372

42

10,14%

Saatse

240

200

40

16,67%

20

Statistikaamet. 2022. Rahvaloendus

21

Käesolevas uuringus on setosid käsitletud kui eestlaste etnilist rühma sarnaselt üleriigilistele

rahvaloendustele. Rahvaloenduse andmetes ei eristata setosid erineva rahvusena. 2021. aasta

rahvaloenduse andmetel valdab seto murret 79% Setomaa elanikest.

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

54

Meremäe

576

466

110

19,10%

Luhamaa

209

182

27

12,92%

Kokku

1896

1573

323

17,04%

Joonis 27. Mitte-eestlaste osakaal Kagu-Eesti piirivööndi asustusüksustes

Võrreldes 2000. aasta rahvaloendusega on mitte-eestlaste osakaal enim kasvanud Saatse piirkonnas.

See on osaliselt seletatav Saatse hooldekodu kaudu, mille teenindavaks tööjõuks on tänaseks

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

55

peamiselt mitte-eestlased. Teisalt on Saatse lõigus, Koidula piiripunkti lähistel, Vaartsi ja Voropi

külast võrreldes 2000. aastaga lahkunud eestlased ning asemele kolinud mitte-eestlased. Meremäe

lõigus on kas täielikult või enamuses asendunud eestlastest elanikkond mitte-eestlastega

Teterüvä ja Kusnetsova külas ning Luhamaal Lütä ja Savimäe külades.

Tabel 11. Mitte-eestlaste osakaalu muutus piirivööndi lõikude rahvastikus perioodil 2000–2021

Piirivööndi

lõik

Mitte-eestlaste

osakaal 2000

Mitte-eestlaste

osakaal 2011

Mitte-eestlaste

osakaal 2021

Muutus

protsendipunktides

2000–2021

Lüübnitsa

31,79%

35,83%

30,93%

-0,86%

Sosna

3,33%

5,70%

8,43%

+5,10%

Värska

4,76%

4,48%

10,14%

+5,38%

Saatse

4,45%

9,50%

16,67%

+12,22%

Meremäe

13,59%

13,56%

19,10%

+5,51%

Luhamaa

11,86%

8,57%

12,92%

+1,06%

Kokku

12,79%

12,82%

17,04%

+4,25%

3.2.5. Haridustase

Piirkonna haridustasemete jaotus kui majandusliku elujõu näitaja on Setomaa vallas võrreldav kogu

Eesti maaliste piirkondade ning kogu Võru maakonna maalise piirkonna elanikkonnaga. Selle otsene

põhjus on kõrghariduse omandamisega seotud noorte kolimine ning kõrgharidust eeldavate

töökohtade olemasolu piirkonnas. Setomaal ja piirivööndil kui peamiselt primaarsektori töökohti

omaval piirkonnal esineb vähem kõrgharidust eeldavaid töökohti. Piirivööndis elavate kõrgharitud

elanikud teevad suures osa kaugtööd või pendeldavad regulaarselt suuremasse keskusesse,

Värskasse või Võrru.

Tabel 12. Piirkondlikud rahvastiku haridustasemete koosseisud

Põhi-

haridus

või

madala

m %

Keskharidus

või

kutseharidus

keskhariduse

baasil %

Kõrgharidus

või

keskeriharidus

keskhariduse

baasil %

Keskeri-

haridus

keskhariduse

baasil %

Bakalaureus

või sellega

võrdsustatud,

rakendus-

kõrgharidus %

Magister või

sellega

võrdsustatud

%

Doktor või

sellega

võrdsustatud

%

Haridus-

tase

teadmat

a %

Kogu Eesti

14,3%

30,8%

26,6%

6,0%

6,5%

13,6%

0,6%

1,6%

Linnaline

asustus-

piirkond

10,9%

28,7%

29,4%

6,5%

7,0%

15,2%

0,8%

1,6%

Maaline

asustus-

piirkond

22,4%

36,3%

19,8%

5,1%

9,4%

0,3%

1,6%

Võru

maakond:

linnaline

asustus-

piirkond

16,5%

38,0%

21,9%

6,2%

5,6%

9,9%

0,1%

1,7%

Võru

maakond:

maaline

asustus-

piirkond

22,5%

40,3%

17,6%

4,3%

4,8%

8,3%

0,2%

2,0%

Setomaa

vald

22,6%

38,7%

18,1%

4,8%

5,1%

7,9%

0,2%

2,5%

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

56

3.2.6. Sissetulekud

Ehkki sissetulekud piirivööndis jäävad alla Eesti keskmisele, siis ei ilmne selget geograafilist

seaduspärasust, et Kagu-Eesti piirivööndi elanike sissetulekud oleksid suurema ääremaalisuse tõttu

märkimisväärselt madalamad kui teistes võrreldavates Eesti maapiirkondades. Setomaa inimeste

sissetulekud jäävad siiski 2021. aasta seisuga 298€ ehk 27% alla Eesti keskmise, mida kergitab

valdavalt Põhja-Eesti. Teisalt on ka palgakasvu tempo olnud Setomaal 6% võrra aeglasem möödunud

viie aasta jooksul kui kogu riigi peale kokku.

Tabel 13. Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu piirkondade ja Võrumaa valdade lõikes

Piirkond

2017

2018

2019

2020

2021

Muutuse %

2017-2021

Kogu Eesti

1 155 €

1 234 €

1 317 €

1 383 €

1 475 €

28%

Põhja-Eesti

1 283 €

1 375 €

1 469 €

1 545 €

1 652 €

29%

Kesk-Eesti

1 060 €

1 129 €

1 200 €

1 255 €

1 326 €

25%

Kirde-Eesti

947 €

996 €

1 054 €

1 090 €

1 146 €

21%

Lääne-Eesti

1 044 €

1 114 €

1 178 €

1 224 €

1 294 €

24%

Lõuna-Eesti

1 074 €

1 148 €

1 227 €

1 292 €

1 378 €

28%

VÕRU MAAKOND

995 €

1 055 €

1 109 €

1 164 €

1 227 €

23%

..Antsla vald

961 €

1 014 €

1 088 €

1 157 €

1 228 €

28%

..Rõuge vald

1 034 €

1 084 €

1 147 €

1 192 €

1 261 €

22%

..Setomaa vald

961 €

1 011 €

1 050 €

1 108 €

1 177 €

22%

..Võru vald

1 008 €

1 071 €

1 124 €

1 174 €

1 239 €

23%

..Võru linn

986 €

1 054 €

1 101 €

1 159 €

1 214 €

23%

Probleemkohaks Setomaa ja piirivööndi sissetulekute hindamisel on varimajanduse olemasolu, mille

mahtu, osakaalu ja tähtustust kohalikus majanduses on keeruline hinnata. Varimajanduse osakaalu

ja maakondliku jaotuse kohta puuduvad ka hiljutised uuringud. 2016. aasta uuringu kohaselt esineb

Võru maakonnas Eesti kõrgeim varimajanduse osakaal, ulatudes 40,8%

22

.

Piirkondade

23

lõikes vaadelduna olid 2020. aastal madalaimad brutosissetulekud piirivööndi

lõikudest Meremäel vastavalt Obinitsa kandis 1073€ ning Meremäe kandis 1107€. Keskmisest

madalamad olid ka Lüübitsa ja Sosna lõigus paiknevate Värska (1173€), Mikitamäe (1023€)

sissetulekud. Setomaa keskmisest kõrgemate sissetulekutega olid Saatse kant (1262€) ning

piirivööndi Luhamaa lõigus paiknevad Viitka (1282€), Luhamaa (1231€) ja Misso (1208€).

22

Postimees. 2016. Varimajandus lõi Eestis õitsele, Võru tõusis halli äri pealinnaks

23

’’Kant on asustussüsteemi esmane funktsionaalselt terviklik või ühtne osa, mille moodustab

asustusüksus või asustusüksuste grupp. Suuruse poolest paigutub kant küla ja omavalitsusüksuse

vahepeale’’ – Statistikaamet 2019

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

57

Joonis 28. 2020. aasta palgatöötaja kuukeskmine brutotulu eurodes kantide lõikes.

24

Statistikaamet: ’’Kant on asustussüsteemi esmane funktsionaalselt terviklik või ühtne osa, mille

moodustab asustusüksus või asustusüksuste grupp. Suuruse poolest paigutub kant küla ja

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

58

Joonis 29. Registreeritud töötute arv Setomaa vallas perioodil jaanuar 2019 – oktoober 2022

Registreeritud töötute arv Setomaa vallas tõusis olulisel määral 2020. aastal COVID-19 piirangute

kehtestamise järel ning on selle järgselt püsinud varasemast kõrgemal tasemel. Siiski jääb

registreeritud töötuse määr Setomaal alla 5% tööealisest elanikkonnas, mis on madalam kui Võru

maakonna (7,3%) ja Eesti keskmine töötuse määr (7,5%)

25

.

3.2.7. Ettevõtlikkus

Setomaa valla ettevõtlusaktiivsus ehk ettevõtete arv 1000 elaniku kohta on viimase kümnendi jooksul

olnud aeglases kasvutrendis. Ettevõtlusaktiivus Setomaal on stabiilselt ületanud Võru maakonna

keskmist. Kogu Eesti ettevõtlusaktiivus on perioodil 2013–2021 siiski Setomaaga võrreldes kiiremini

kasvanud. Aeglasem ettevõtlusaktiivsus piirkonnas võib olla tingitud kasvavast keskmisest vanusest

ning kahanenud tööealiste arvust piirkonnas.

omavalitsusüksuse vahepeale.’’ Kaardi alusandme pärinevad Statistikaameti kaardirakendusest ja

aluskaardi kihid Maa-ametist

25

Töötukassa 2022. Päevane statistika

0

20

40

60

80

100

120

140

160

01.01.2019 01.01.2020 01.01.2021 01.01.2022

Registreeritud töötute arv Setomaa vallas

perioodil jaanuar 2019 - oktoober 2022

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

59

Joonis 30. Ettevõtlusaktiivsus ehk ettevõtete arv 1000 elaniku kohta

26

Joonis 31. Setomaa valla ettevõtted sektorite kaupa

Sektorite lõikes on valdav osa Setomaa ettevõtetest seotud primaarsektoriga ehk põllu- ja

metsamajandusega. 44% kogu 308-st Setomaa ettevõttest on seotud kas põllu- või

26

Setomaa valla arengukava 2022-2031

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

60

metsamajandusega (joonis 26). Valdav osa Setomaa ettevõtetest on alla 10 töötajaga, vaid 7

ettevõtet annab tööd rohkem kui kümnele inimesele.

Kagu-Eesti piirivööndi suurimateks tööandjateks on Värska sanatoorium AS, Setomaa vallavalitsus ja

Värska Originaal AS (tabel 12). Piirivööndi 25 suurima tööandja seas on 9 Valitsus- ja riigiasutust ning

16 äriühingut. Suurimate tööandjate statistikas ei kajastu Politsei- ja Piirivalveamet, mis on teiste seas

oluline piirkondlik tööandja, ent kelle töötajad ei kajastu EMTA statistikas piirivööndis töötavate

inimestena.

Tabel 14. Kagu-Eesti piirivööndis tegutsevad 25 suurimat tööandjat

27

Nimi

Liik

EMTAK tegevusvaldkond

Käive 2021 I kvartalis; €

Töötajaid

Värska

sanatoorium, AS

Äriühing

tervishoid ja

sotsiaalhoolekanne

711 939,84 €

100

Setomaa

vallavalitsus

Valitsus- ja

riigiasutus

avalik haldus ja riigikaitse;

kohustuslik sotsiaalkindlustus

-

83;28

Värska originaal AS

Äriühing

töötlev tööstus

2 665 276,92 €

73

Värska

Gümnaasium

Valitsus- ja

riigiasutus

haridus

-

36

Setomaa

muuseumid

Valitsus- ja

riigiasutus

kunst, meelelahutus ja vaba

aeg

28 272,90 €

32

Meremäe kool

Valitsus- ja

riigiasutus

haridus

-

28

Värska

südamekodu OÜ

Äriühing

tervishoid ja

sotsiaalhoolekanne

-

24

Värska laht, OÜ

Äriühing

töötlev tööstus

914 855,12 €

20

Värska vara, OÜ

Äriühing

majutus ja toitlustus

209 818,29 €

20

Setomaa

noorsootöö keskus

Valitsus- ja

riigiasutus

haridus

-

18

Värska lasteaed

Valitsus- ja

riigiasutus

haridus

-

15

Verska mineraalvee

oü

Äriühing

töötlev tööstus

183 438,45 €

10

27

EMTA, Statistika ja avaandmed. 2022

28

EMTA andmetes esineb siin eeldatavasti anomaalia, mille tulemusel on kajastatud Setomaa

vallavalitsuse allasutuste (näiteks Värska Gümnaasium) töökohti eraldi asutuste töötajatena kui ka

Setomaa vallavalitsuse töötajatena. Setomaa valla arengukava kohaselt on Setomaa vallavalitsuses 33,65

teenistus- ja töökohta.

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

61

Oü Setomaa haldus

Äriühing

ehitus

176 216,14 €

10

Setomaa

muusikakool

Valitsus- ja

riigiasutus

haridus

-

10

Vip-mööbel, oü

Äriühing

töötlev tööstus

73 857,66 €

8

Lõuna-Antsu talu

OÜ

Äriühing

põllumajandus,

metsamajandus ja kalapüük

214 407,28 €

8

Woola OÜ

Äriühing

töötlev tööstus

26 221,33 €

8

Megapallet oü

Äriühing

töötlev tööstus

7 480,00 €

7

Setomaa

kultuurikeskus

Valitsus- ja

riigiasutus

kunst, meelelahutus ja vaba

aeg

-

7

Seto line reisid OÜ

Äriühing

veondus ja laondus

15 519,09 €

6

Värska puit, OÜ

Äriühing

töötlev tööstus

47 993,41 €

5

Hevetrans, oü

Äriühing

veondus ja laondus

53 650,00 €

5

Virluks, oü

Äriühing

veondus ja laondus

67 184,52 €

5

Setomaa

vallaraamatukogu

Valitsus- ja

riigiasutus

kunst, meelelahutus ja vaba

aeg

-

5

Põhjala Agro OÜ

Äriühing

põllumajandus,

metsamajandus ja kalapüük

40 491,36 €

4

3.2.8. Kinnisvara väärtus

Perioodil jaanuar 2017 kuni oktoober 2022 teostati Kagu-Eesti piirivööndi külades kokku 1634

kinnisvara tehingut. Teostatud tehingute puhul 5% juhtudest oli omandajaks välisresident.

Piirivööndidest eristub selgelt Meremäe lõik, kus 13% tehingutest olid teostatud

välisresidendist kinnisvara omandajaga (vaata tabel 12). Meremäe lõigus Lepä, Palandõ, Pliia,

Sulbi, Väiko-Serga, Kusnetsova, Maaslova, Merekülä, Serga ja Triginä küladest olid möödunud 5 aasta

jooksul toimunud kinnisvara tehingute puhul omandajateks vaid välisresidendid (vaata lisa 4).

Sarnaselt olid Luhamaa lõigus Tserebi, Kossa, Parmu ja Määsi külas viimase 5 aasta jooksul kinnisvara

omandajaks vaid välisresidendid.

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

62

Tabel 15. Tehingud omandajate residentsuse kaupa piirivööndi lõikude kaupa ajavahemikul 1.01.2017 kuni

31.10.2022

29

,

30

Piirivööndi lõik

Eesti Vabariik

Ülejäänud

residendid

Kokku

% välis-

residentidest

omandajad

Lüübnitsa

242

5

247

2,02%

Sosna

103

3

106

2,83%

Värska

97

1

98

1,02%

Saatse

540

4

544

0,74%

Meremäe

386

59

445

13,26%

Luhamaa

182

12

194

6,19%

Kokku

1550

84

1634

5,14%

Perioodil jaanuar 2020 kuni oktoober 2022 teostati 83 metsamaa tehingut mediaanhinnaga

4 763€/ha, mis ületab Eesti keskmist. Haritava maa hind piirkonnas jäi samal perioodil Setomaal alla

Eesti ja Lõuna-Eesti keskmise.

Tabel 16. Metsamaa hinnastatistika 2020-2022

Pindala

(ha)

Pinnaühiku hind(eur /ha)

Arv

Keskmine

Mediaan

Eesti

7 280

8,6

4 204,24 €

Lõuna-Eesti

1 814

7,8

5 069,05 €

Setomaa vald

83

6,2

4 762,74 €

Tabel 17. Haritava maa hinnastatistika 2020-2022

Pindala

(ha)

Pinnaühiku hind (eur /ha)

Arv

Keskmine

Mediaan

Eesti

4 102

11,10

3 770,57 €

Lõuna-Eesti

1 502

11,10

4 307,58 €

Setomaa vald

42

5,1

3 482,68 €

29

Maa-amet, tehingute andmebaas. 2022

30

Maa-amet: ’’Residentsuse andmete aluseks on füüsilise isiku puhul alaline elukohariik, juriidilise isiku

puhul registreerimisriik. Residentsust puudutavatel aruannetel näidatakse residentidega seotud statistikat

ehk seda, millises mahus on vastava riigi residente tehingutes osalenud. Ülejäänud residendid sisaldab riike,

mille puhul residente oli alla 5.’’ Tulenevalt asjaolust, et piirivööndi külade mitte-Eesti residentidest

omandajaid on külade lõikes valdavalt alla viie, mis klassifitseerib nad ’’ülejäänud residendid’’

kategooriasse. Metsamaa, haritava maa ja elamumaa statistika puhul on seetõttu siinkohal lähtutud

ülevaate andmiseks Setomaa mediaanväärtustest.

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

63

Perioodil 2020–2022 oktoober Setomaal müüdud elamud on keskmiselt pea poole väiksemad kui

Eestis keskmiselt olnud ning müüdud poole väiksema hinna eest ruutmeetri kohta võrreldes Lõuna-

Eesti keskmisega ning vaid kolmandiku eest kogu Eesti keskmisega võrreldes. Selle põhjuseks on

eeldatavasti kahanevast rahvastikust tulenev madal nõudlus piirkonna kinnisvara vastu. Väga vähe

on neist uusehitised ning valdavalt on müügis vana kinnisvara. Sarnaselt elamutele on ka Setomaal

müüdavate korterite hinnad tulenevalt madalast nõudlusest väga madala ruutmeetri hinnaga jäädes

mediaanhinnalt alla 66€/m2.

Tabel 18. Elamute hinnastatistika 2020-2022

Pindala (m2)

Pinnaühiku hind (eur /m2)

Arv

Keskmine

Mediaan

Eesti

7 977

148,70

670,77 €

Lõuna-Eesti

2 691

139,40

446,34 €

Setomaa vald

70

78,50

215,58 €

3.2.9. Kinnisvara seisund

Valdav osa Setomaal paiknevatest eluhoonetest ja seega ka eluruumidest on vanemad kui 60 aastat.

Taasiseseisvuse perioodil on kogu Eestis ehitatud 21% tavaeluruumidest

31

, Võru maakonnas vaid 6%

ning Setomaa vallas vaid 4%.

Tabel 19. Tavaeluruumid ehitusaja järgi

Kogu Eesti

Võru maakond

Setomaa vald

Tavaeluruumid

ehitusaja järgi

2021.

absoluutarv

%

2021.

absoluutarv

%

2021.

absoluutarv

%

Enne 1919

41265

6%

3077

14%

304

14%

1919-1945

69885

10%

4698

22%

676

30%

1946-1960

75491

10%

2218

10%

373

17%

1961-1970

116192

16%

3533

16%

321

14%

1971-1980

135884

19%

3120

14%

191

8%

1981-1990

136564

19%

3697

17%

286

13%

31

Statistikaameti definitsiooni järgi: ’’Tavaeluruumid on oma ehituselt eraldatud ja iseseisvad ruumid

kindlas asukohas, mis on ette nähtud inimestele alaliseks elamiseks ning on vaatluskuupäeva seisuga kas

kasutusel alalise elukohana, vabad või ette nähtud hooajaliseks või teiseseks kasutuseks.’’

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

64

1991-2000

56160

8%

775

4%

55

2%

2001-2005

17760

2%

141

1%

11

0%

2006-2010

28310

4%

169

1%

12

1%

2011-2015

12869

2%

80

0%

8

0%

2016-2018

16063

2%

94

0%

6

0%

2019 või hiljem

20245

3%

93

0%

6

0%

Kokku

726688

21695

2249

Joonis 32. Tavaeluruumid ehitusaja järgi

Tavaeluruumid oma ehitusaja järgi erinevad piirkondlikult tugevalt. Suurim osa Setomaa

eluruumidest on ehitatud II maailmasõja eelse Eesti Vabariigi ajal. Suurem osa kogu Eestis ehitud

tavaeluruumidest on ehitatud 1970-ndatel ja 1980-ndatel. Hoonete vanadusest ning vähematest

mugavustest ja piirkonna vähenenud elanikkonnast tingituna on võrreldes kogu Eestiga pea kaks

korda rohkem ka neid eluruume, mis on asustamata.

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

Kogu Eesti Võru maakond Setomaa vald

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

65

Joonis 33. Tavaeluruumide asustatus 2021. aasta rahvaloenduse andmetel

Tulenevalt asjaolust, et välitööde käigus anti eluhoonete seisundi hinnang vaid neile hoonetele, kus

leiti inimesi küsitlemiseks, siis võib eeldada, et need on valdavalt ka need eluhooned, mis on

asustatud ja aktiivsemas kasutuses. Keskmisest madalamad hinnangud anti Saatse ja Luhamaa

piirkonna eluhoonetele ning kõrgemad hinnangud anti Sosna ja Lüübnitsa ning Meremäe piirkonna

eluhoonetele. Kogu Kagu-Eesti piirivööndi väga heas seisundis ehk äsja ehitatud või renoveeritud

hooneteks vaid 22,4% kogu vaadeldud hoonetest.

Tabel 20. Välitööde käigus piirivööndis küsitletud inimeste eluhoonete hinnanguline seisund

Eluhoone seisund:

väga hea (äsja ehitaud

või renoveeritud), hea,

rahuldav, halb

Reasildid

1.Sosna ja

Lüübnitsa

2. Saatse

3. Meremäe

4. Luhamaa

Kokku

väga hea

5

4

11

2

22

hea

8

10

20

9

47

rahuldav

4

9

8

3

24

halb

0

2

1

2

5

Kokku

17

25

40

16

98

Tulenevalt piirkonna elamufondi vanadusest ning väga hõredast haja-asustusest ning valdavas osas

eramutest on ka Setomaa valla tavaeluruumide tehnovarustus võrdlemisi madalal tasemel. Teisalt

tähendab mõneti vähem kaasaegsete kütte- ja veesüsteemide kasutamine suuremat sõltumatust ja

paremat toimetulekut iseseisvaks toimetulekuks kriisiolukorras.

76% 69% 58%

24% 31% 42%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Kogu Eesti Võru maakond Setomaa vald

Tavaeluruumide asustatus 2021. aasta rahvaloenduse

andmetel

Asustatud tavaeluruum Asustamata tavaeluruum

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

66

Tabel 21. Setomaa valla asustatud tavaeluruumide tehnovarustatus vastavalt 2021. aasta rahvaloenduse

andmetele

Asustatud tavaeluruum

1322

Tehnovarustus:

Asustatud

tavaeluruumidest

%

Kogu

riik, %

Veevarustussüsteemiga

780

59%

93%

Veevarustussüsteemita

527

40%

Veevarustussüsteemi olemasolu teadmata

15

1%

Pesemisvõimalusega

1028

78%

93%

Pesemisvõimaluseta

178

13%

Pesemisvõimaluse olemasolu teadmata

116

9%

Tualettruumiga

645

49%

91%

Tualettruumita

663

50%

Tualettruumi olemasolu teadmata

14

1%

Keskküttega

330

25%

68%

Keskkütteta

979

74%

Keskkütte olemasolu teadmata

13

1%

3.2.10. Muud varad

PRIA andmetel

32

on Setomaa vallas kokku haritavat maad 7935 hektari jagu. 80% haritavast maast

on kasutusel põllukultuuride kasvatamiseks ning vaid 13-15% kasutatakse püsirohumaadena.

Setomaa põllumajanduses domineerib teraviljakasvatus. Olulisemate kultuuridena kasvatatakse

kaera (haritavast maast 13%), talinisu (11%), põldhernest (8%), otra (7%), punast ristikut (7%), talirapsi

(6%), tatart (5%). Teiste kultuuride osakaal kogu haritavast maast jääb alla 1,5%. Madalast

püsirohumaade osatähtsusest ja söödakultuuride kasvatamise hulgast tulenevalt võib öelda, et

loomakasvatus on Setomaal pigem teisejärguline.

PRIA pindalatoetuse saajate hulk Setomaal 2021. aastal

33

oli kokku 224 juriidilist ja füüsilist isikut.

Seejuures saavad 10 suurimat toetuse saajat 52% kogu Setomaale minevatest põllumajanduse

otsetoetustest. Suurimad põllumajanduse pindala otsetoetuse saajad 2021. aastal Setomaa vallas

olid: Põlgaste talu OÜ (9% Setomaale läinud põllumajanduse otsetoetustest), OÜ Maitma (8%), Lat

Agro OÜ (6%), Lõuna-Antsu Talu OÜ (6%), Alex-Agro OÜ (5%), OÜ Varnelia (5%), Piusa

Põllumajanduse OÜ (4%), FIE Toomas Toobre (4%), Niitsiku Agro OÜ (3%) ja Mahepai OÜ (3%).

Põllumajandustoetuste kontsentreerumise põhjal võib eeldada, et Setomaal on põllumajandusmaad

enamuses kas müüdud või rendile antud nimetatud suurematele põllumajandusettevõtetele.

32

PRIA. Veebikaart. 2022

33

PRIA. Toetuse saajad. 2022

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

67

Küsitluste käigus mainiti isikliku toiduvaru osas tihti enda kasvatatavaid kartuleid ja muid juur- ja

köögivilju. Vaatluse käigus nähtud 14 traktorit olid ka enamuses väiketraktorid. Sestap võib öelda, et

väiketalupidamine piirkonnas on peamiselt omatarbimisele suunatud.

3.3. Elanike elulaad ja suhted

3.3.1. Töö iseloom ja asukoht, tööalane liikuvus

Küsitletud elanikest kolmandik olid ülalpeetavad ning kümnendik töötud. Tulenevalt sellest, et

küsitlused viidi läbi päevasel ajal, võib esineda vähesel määral tööl käivate inimeste alaesindatus

küsitlusandmetes. Viiendik küsitletutest olid kontoritöö tegijad ning 12% ütles, et saavad kasutada

kaugtöö võimalusi. Valdavalt tehakse kaugtööd neljal või viiel päeval nädalas.

Joonis 34. Küsitletute töö laad

Vastavalt Statistikaameti poolt koondatud töötamise registri andmetele on 2022. aasta seisuga 668

töötajat, kelle ametlik elukoht asub Kagu-Eesti piirivööndis. Vaadelduna piirivööndi lõikude kaupa

ilmneb, et vaid umbes kolmandik Saatse ja Meremäe piirivööndi tööealistest omavad ametlikku

töökohta. Tulenevalt asjaolust, et registreeritud töötus jääb Setomaal alla 5%, siis tõenäoliselt on

suur hulk mitte-töötavatest elanikest pikaajalised töötud või töövõimetuspensioni saajad või seotud

varimajandusega

34

või omavad töökohta välismaal. Varimajanduse elementideks loetakse

tavapäraselt varjatud tööjõudu, salakaubandust, ümbrikupalka ja maksupettust

35

.

34

Varimajandus - mittelegaalne majandus, teisesmajanduse seadusega keelatud osa, mille tunnus on

mitteametlikult liikuv raha ja mille peaeesmärk on tulude varjamine.

35

Statistikaamet. 2015. Kui suur on Eesti varimajandus?

2%; 2

10%; 9

11%; 10

19%; 17

22%; 20

35%; 31

0 5 10 15 20 25 30 35

teen juhutöid

olen ettevõtja

olen töötu

teen füüsilist tööd

teen kontoritööd

olen riigi poolt ülalpeetav (pensionär, puudega)

Töö laad

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

68

Tabel 22. Kagu-Eesti piirivööndis elavate registreeritud töötajate hulk ja osakaal piirivööndi lõigu

elanikkonnast ning tööealistest

Piirivööndi

lõik

Registreeritud

töötajate arv

Rahvaarv 2021

Osakaal

rahvastikust

Tööealised

Osakaal

tööealistest

Lüübnitsa

135

291

46%

153

88%

Sosna

55

166

33%

112

49%

Värska

225

414

54%

285

79%

Saatse

45

240

19%

147

31%

Meremäe

121

576

21%

361

34%

Luhamaa

87

209

42%

139

63%

Kokku

668

1896

35%

1197

56%

Piirivööndi sisse jääb kõige enam töökohti Värska ja Sosna piirkonda, mis tuleneb otseselt Värska

sanatooriumist ja teistest puhkeasutustest ning laiemalt asjaolust, et valla kõige olulisemad

tööandjad asuvad, kas Värskas või selle lähiümbruses. Vaid Sosna piirkonnas on rohkem töökohti kui

töötajaid.

Joonis 35. Kagu-Eesti piirivööndi lõikudes tööle registreeritud töötajate arv

Kuna piirivööndis asub vähem töökohti kui tööealisi elanikke ja ametlikult töötavaid inimesi, siis

esineb ka suurem tööga seotud pendelränne piirivööndist välja kui vastupidisel suunal sisse. 429

inimest, kes elab piirivööndis sõidab regulaarselt tööle mõnda teise piirkonda, vastupidisel suunal

piirivööndisse liigub regulaarselt tööasjus 279 inimest ehk 150 inimese võrra vähem. 57% töörändest

piirivööndisse on seotud töökohaga, mis asub kas Värskas või Sosna lõigus. 62% töörändest

piirivööndisse lähtub ülejäänud Võru maakonnast ning 25% Põlva maakonnast.

47

97

9

225

110

30

050 100 150 200 250

LUHAMAA

MEREMÄE

SAATSE

VÄRSKA

SOSNA

LÜÜBNITSA

Piirivööndi lõikudes tööle registreeritud töötajate arv

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

69

Joonis 36. Töörände vood Kagu-Eesti piirivööndis

Märkimisväärne osa piirivööndist väljuvast töörändest toimub Tartu (29%) ja Harju (20%) maakonna

suunas. Pikk regulaarselt läbitav vahemaa töökohta võib tingida pikas perspektiivis püsiva elukoha

otsimist neis piirkondades, mis võib võimendada väljarännet piirivööndist kui halvenevad töötamise

võimalused piirivööndis ja Võru maakonnas.

Joonis 37. Piirivööndist väljuva töörände sihtkohad maakondade kaupa

239

-429

+279

-500 -400 -300 -200 -100 0100 200 300 400

PIIRIVÖÖNDI SISENE

PIIRIVÖÖNDIST VÄLJA

VÄLJASTPOOLT PIIRIVÖÖNDIT

PIIRIVÖÖNDISSE

Töörände vood Kagu-Eesti piirivööndis

157

124

85

46

5 3 3 3 3

Võru

maakond,

väljaspool

piirivööndit

Tartu

maakond

Harju

maakond

Põlva

maakond

Pärnu

maakond

Jõgeva

maakond

Järva

maakond

Lääne-Viru

maakond

Viljandi

maakond

Piirivööndist väljuva töörände sihtkohad maakondade

kaupa

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

70

3.3.2. Võtmeteenuste tarbimise asukohad ja ajakulu

3.3.2.1. Haridus

3.3.2.1.1. Alusharidus

Piirivööndi hõredast asustusest ning suurest ulatusest tulenevalt on teenuste osutamine valdavas

osas sõltuvuses laiemast Setomaa vallast kui ka Võru maakonnast tervikuna. Laste koolis ja lasteaias

käimine ühildub reeglina lastevanemate igapäevaste liikumismustritega kodust tööle ja tagasi.

Piirivööndis endas asuvad lasteaiad Värskas ja Meremäel. Lähipiirkonna lasteaedadest leidsid uuringu

käigus küsitletute seas veel olulist mainimist Meremäe Kooli Obinitsa rühm ja Vastseliina Lasteaed.

Laste vähesuse tõttu töötab 2018/19 õppeaastast alates Obinitsa lasteaed Meremäe Kooli koosseisus

liitrühmana. Küsitluse käigus toodi välja, et põhimureks on suured vahemaad lähimasse lasteaeda.

Joonis 38. Laste arv Setomaa valla koolieelsetes lasteasutustes õppeaastatel 17/18 – 20/21

36

Kodulähedane lasteaed on kriteeriumiks, mis võib saada määravaks noorele perele piirkonda

kolimise või piirkonnast lahkumise otsustamisel. Sellest tulenevalt on kodulähedane lasteaed üks

olulisemaid kriteeriumeid jätkusuutliku hajaasustuse elanikkonna püsimisel. Uute lasteaia rühmade

avamist piirab aga laste arvu vähesus. Lasteaiateenuse kättesaadavuse parandamiseks on

omavalitsusel võimalik kasutada saatjaga lasteaiatransporti. See tähendab, et lisaks bussijuhile on

kaasas ka eraldi täiskasvanud saatja.

36

Setomaa valla arengukava 2022-2031

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

71

Joonis 39. Alushariduse võrgustik Kagu-Eesti piirivööndis ja ümbruses

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

72

3.3.2.1.2. Üldharidus

Joonis 40. Kagu-Eesti piirivööndis ja ümbruses paiknevad üldhariduskoolid

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

73

Piirivööndis asub kaks kooli: Värska Gümnaasium ning Meremäe kool. Olulist rolli mängib Luhamaa

ja Meremäe piirivööndi lõigu elanikele ka Vastseliina gümnaasium ning Lüübnitsa lõigu elanikele

Räpina Ühisgümnaasium. Küsitletute seas mainitakse peamiste kitsaskohtadena kooliga seoses

pikkasid distantse lähimasse kooli ning ühistranspordi graafikute hõredust ja peatuste kaugust, mille

tõttu peavad vanemad lapsi kooli sõidutama isikliku transpordiga. Samuti kirjeldati ebakindlust

koolivõrgu säilimise osas – vastajad polnud kindlad, kas või kui kaua jätkavad kohalikud koolid tööd.

Tajutavat ebakindlust nimetati ühe tegurina, mis võib lastega peresid piirkonnast eemale peletada.

Valdavas osas jäävad piirkonna lasteaiad, koolid kui ka toidupoed 25-minutilise autosõidu kaugusele,

mis tähendab piirkonna elanikele märkimisväärset aja ja kütusekulu, et enda ja oma laste

igapäevased kohustused ja vajadused täita. 25-minutilise autosõidu kaugusele jäävad piiriäärsetest

olulisematest keskustest Saatse ning Koidula küla lähiümbrused. Samas jäävad 25-minutilise

autosõidu kaugusest välja Eesti-Läti-Vene piiri kolmikpunkti juures asuvad külad, milles küll tänaseks

juba puudub püsiasustus.

Joonis 41. Värska (punane), Vastseliina (must/hall) ja Meremäe (kollane) 25 minuti isokroonid ehk samaväärse

sõiduajaga läbitav maksimaalne distants

37

https://app.traveltime.com/

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

74

3.3.2.2. Toidukaubad

Kagu-Eesti piirivööndis ja selle lähiümbruses asuvad suuremad kauplused Vastseliinas, Värskas ja

Räpinas. Väiksed kohalikud poed ehk ’’külapoed’’ asuvad Mikitamäel, Saatses, Oraval, Obinitsas ja

Missos. Põhilised sisseostud tehakse suuremate asulate kauplustes kord nädalas. Seejuures on

tavapärane ühildada töölkäimine ja laste lasteaeda/kooli sõidutamine ka ostlemisega. Piirivööndis

vaid hooajaliselt elavad inimesed teevad oma sisseostud reeglina enda püsielukohas või suuremates

maakonnakeskustes, mis jäävad teele enne suvekodusse jõudmist. Uuringu käigus küsitletud

inimeste seas mainiti kauplusauto teenuse kasutamist peamiselt pensioniealiste elanike seas.

E-poodide teenuste kasutamist mainis vaid 2% vastanutest.

Joonis 42. Uuringu käigus küsitletud piirivööndi elanike peamised esmatarbekaupade ostmise kohad

Piirivööndi elanike poe-eelistusi mõjutab valdavalt kaugus lähima suurema asula poeni. Suurema

keskuse lähiümbruses külastatakse endale lähimat suuremat kauplust ehk Lüübnitsa kandi elanikud

eelistavad peamiselt Räpinas käia ja Sosna piirkonna elanikud Värskas. Juhul kui esineb pikem

distants suurema kaupluseni ollakse valmis ka sõitma maakonnakeskustesse, et teostada sisseostud

pikemaks ajaks ette. See väljendub selles, et näiteks Saatse kandi elanikud külastavad lisaks enda

kohalikule poele ka Värska, Võru ja Räpina poode; Meremäe kandi elanikud Võru poode ning

Luhamaa kandi elanikud Võru ja Vastseliina poode.

Soov pikem autosõit poeskäigu tarbeks ette võtta tuleneb ka asjaolust, et kohalike poodide

kaubavalik on piiratud ning hinnad võrreldes suuremate poodidega märksa kallimad. Mõnesid

kaubaartikleid pole ka võimalik leida (nt beebikaubad, ehitusvahendid, autokaubad).

58%

17%

13%

10% 2%

''Milline on teie peamine toidu- ja

esmatarbekaupade ostmise koht?''

suurema asula kauplusest maakonnakeskusest lähimast (küla)poest kauplusautost e-pood

„Kui Võrus leib hakkab halvaks minema, tuuakse Misso poodi. Linnas ei osteta, aga siin on

inimesed sunnitud ostma.“

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

75

Joonis 43. Kagu-Eesti piirivööndis ja lähiümbruses paiknevad toidupoed

3.3.2.3. Muud teenused

Kagu-Eesti piirivööndit katavad Räpina, Värska ja Vastseliina korralised päästekomandod. Lisaks neile

on ka loodud vabatahtlikud päästekomandod Oravale, Meremäele ja Missosse. 30-minutilise

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

76

väljasõidu ajatsooni sisse jääb valdav osa asustatud punktidest. Asustuse tiheduse ja reageerimise

kiiruse osas on kõige kriitilisemad piirivööndi lõikudest Saatse ja Meremäe lõigu põhjaosa, milleni

jõudmine võtab riiklikul päästekomandol 30 minutit.

Joonis 44. Kagu-Eesti piirivööndi riiklike ja vabatahtlike päästekomandode ajatsoonid

38

Piirivööndi asustuse hõredusest ja hajutatusest tulenevalt on üheks kriitilisemaks teenuseks

piirkonnas tanklad. Tänasel hetkel on tanklad tagatud Värskas, Vastseliinas ja Räpinas. Sarnaselt

tanklatele paiknevad ka piirivööndit katvad apteegid ja pakiautomaadid Värskas, Vastseliinas ja

Räpinas. Arvestades apteekide tasuvuspiiri, mis eeldab ca 2500 elanikuga tagamaad

39

, siis on

vähetõenäoline uute apteekide teke ja püsiv ülalpidamine. 2022. aasta seisuga on perearsti teenus

38

https://www.rescue.ee/et/paeaestekomandode-kaart

39

Geomedia 2013. Kohalike omavalitsuste poolt maa-apteegi teenuse kättesaadavuse toetamine

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

77

tagatud Värskas, Oraval, Missos, Vastseliinas ja Räpinas. Kogu teenuste kättesaadavus ja kaugus

teenusteni on kõige kehvemal järjel Meremäe ja Luhamaa kandis, mis on negatiivseks teguriks

piirkonna elanikkonna püsimisele.

4. Vaatlus- ja küsitlusandmete

analüüs: majapidamiste taristu

4.1. Teede seisund

Kogu Kagu-Eesti piirivööndisse jääb ümardatult 1003 km erinevaid teid. Üle poolte neist on mitte

avalikus kasutuses olevad erateed, sealhulgas erametsa teed, mis pole antud avalikku kasutusse.

Piirivööndis paiknevatest avalikus kasutuses olevates teedest üle 75% on pinnas- või kruusateed.

Tabel 23. Kagu-Eesti piirivööndisse jäävate avalikus kasutuses olevate teed liigi kaupa

40

Tee liigitus

Avalike teede kogupikkus (km)

%

Riigitee

216,45

45%

Valla tee

200,49

42%

Metsatee

53,51

11%

Avalikku kasutusse antud eratee

12,36

3%

Kokku

482,81

Välitööde käigus küsitletud ja vaadeldud majapidamiste juurde viivad 71% juhtudes kas heas või

väga heas seisundis avalikud teed. Halvad teed asusid valdavalt väga hõredalt asustatud ning

metsastes piirkondades. Majapidamiste sissesõiduteede seisund oli võrreldes avalike teedega

märgatavalt kehvem ning kohati on tegu vaid pinnasteedega. Piirivööndi elanikud ja võtmeisikud

mainisid intervjuude käigus ühe kitsaskohana teede suuremat koormust tulenevalt PPA patrullimisest

ning, et teede hooldust ja remonti toetatakse varasemast vähem. Tulenevalt pikkadest distantsidest

ning tugevast autosõltuvusest teenuste kättesaamisel on teede seisukord ja hooldus kriitilise

tähtsusega piirivööndi elanikkonna jaoks. Teede korrashoiu osas toovad piirkonna võtmeisikud välja,

et see võib pikas perspektiivis omavalitsusele ülejõukäivaks osutuda ning soovitakse näha

riigipoolset tuge, et tagada teede korrashoid, mis on vajalikud nii piirivalvele kui ka kohalikele.

Piirkonna võtmeisikud tõid välja, et esineb teelõike, mis on omavalitsuse hooldada, ent millel 90%

koormusest tuleneb piirivalve patrullautodest.

40

Maa-amet. 2022. Eesti topograafia andmekogu (ETAK)

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

78

Tabel 24. Sissesõiduteedele eelnevate avalike teede seisund

Avaliku tee seisund

%

väga hea

36

37%

hea

33

34%

rahuldav

24

24%

halb

5

5%

Kokku

98

100%

Tabel 25. Sissesõidutee seisund

Sissesõidutee seisund

%

väga hea

19

19%

hea

45

46%

rahuldav

30

31%

halb

4

4%

Kokku

98

100%

4.2. Liikuvus (bussiühendused)

Kagu-Eesti piirivööndit iseloomustab tulenevalt väga madalast asustustihedusest tulenevalt hõre

ühistranspordi võrgustik ning elanike tugev sõltuvus isiklikust mootorsõidukist. Vastavalt

ühistranspordikeskuse andmestikule esineb keskmisest rohkem bussi sisenemisi bussipeatustes vaid

Värskas, mis piirkonnakeskusena on ka tihedamalt seotud suuremate linnadega väljaspool

piirivööndit. Kõige madalamat kasutust leiavad Lüübnitsa ja Saatse piirkonna bussipeatused.

Tabel 26. Bussipeatuste arv ja sisenemiste arv perioodil jaanuar–august 2022

41

Piirkond

Bussipeatuste arv

piirivööndi lõigus

lõigus

Sisenemisi lõigu

peatustest 2022 jan-

aug

Keskmine sisenemiste

arv peatusest kuus

Luhamaa

4

2041

63,78

Lüübnitsa

6

790

16,46

41

Kagu Ühistranspordikeskus

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

79

Meremäe

17

6378

46,90

Saatse

12

1427

14,86

Sosna

4

1811

56,59

Värska

5

14033

350,83

Üldkokkuvõte

48

26480

68,96

Tabel 27. Kagu-Eesti piirivööndis küsitletud elanike peamised tööle liikumise viisid

‘’Mil viisil käite tavapäraselt

tööl?’’

%

isikliku mootorsõidukiga

29

70,73%

jalgrattaga

1

2,44%

jalgsi

2

4,88%

töötan kodus

7

17,07%

ühistranspordiga

2

4,88%

Üldkokkuvõte

41

100,00%

Tabel 28. Kagu-Eesti piirivööndi elanike laste koolis ja lasteaias käimise viisid

‘’Mil viisil nad tavapäraselt

koolis/lasteaias käivad?’’

%

jalgrattaga

1

4,17%

jalgsi

3

12,50%

oma pere liikmed viivad isikliku sõidukiga

11

45,83%

ühistranspordiga

9

37,50%

Üldkokkuvõte

24

100,00%

Piirivööndi küsitletud elanike seas kasutab ühistransporti tööle liikumiseks vaid 5% inimestest. Valdav

osa ehk 71% liiguvad tööle oma isikliku mootorsõidukiga. Aktiivsemat kasutust leiab ühistransport

vaid kooli- ja lasteaiaealiste laste seas, kuid sellgi puhul pigem eelistavad lapsevanemad oma lapsi

isikliku mootorsõidukiga kooli või lasteaeda ise viia.

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

80

4.3. Sideühenduste kvaliteet

Enamik vastajatest kasutab Elisa ja Telia, vähemal määral Tele2 teenuseid. Kõik küsitletutest kasutasid

mobiiltelefoni ning kolmveerand vastajatest kasutas vähemalt vajaduspõhiselt internetti. Enamik

inimestest märkisid, et on oma teenusepakkuja teenuse kvaliteediga ka rahul, kuid intervjuude põhjal

tuleb täheldada, et rahulolu tähendab siinkohal mitte tingimata head kvaliteeti, vaid et „asjad saab

tehtud“.

Peamiste murekohtadena nimetati „auklikku“ mobiilsidelevi ning aeglast internetti, mille tõttu on

kaugtöö või igapäevaeluliste tegevuste (nt pangaülekanded) tegemine kohati raskendatud. Mobiilse

interneti levi peeti väga kehvaks. Sealjuhul nenditi, et levi kõigub sõltuvalt ilmast ning kohast – mõnes

majapidamises ei olnud leviga probleeme, teistes oli levi vaid mõnes ruumis. Samuti kirjeldati, et

telepilt levib kohati halvasti.

Peaaegu kolmveerand vastajatest mainis, et aeg-ajalt lülitub telefon ka Vene operaatorite võrku. Selle

peatamiseks kasutavad kohalikud käsitsi operaatori valimist. Kuigi vastajad mainivad, et seda tuleb

ette, ei häiri see siiski enamasti nende igapäevaelu.

4.4. Elekter

Enamik vastajatest pidas elektrivarustust kvaliteetseks ning väike osa vastajatest kirjeldas

süsteemseid probleeme. Kirjeldati, et kui katkestused esinevad, on need enamasti lühiajalised;

korraliste katkestuste korral teatatakse tarbijaid ette ning ülejäänud juhtudel on tegemist peamiselt

ettenägematutest asjaolutest tingitud katkestustega (nt tormid). Kõige pikem periood elektrita

varieerus majapidamiseti palju, kuid enamasti viidati kuni nädalasele perioodile 2019. aasta

oktoobritormi ajal, mil Kagu-Eestit laastasid tugevad tuuled. Niinimetatud tavajuhtudel on

katkestused aga mõnetunnised kuni mõnepäevased. Elektrikatkestusi pidasid vastajad

mugavustegevusi häirivateks (teleka vaatamine, arvuti kasutamine) – puuküttevõimalus, isiklikud

kaevud ning toiduvaru võimaldasid eluga ka elektrita toime tulla. Väljendus hoiak, et maal elades on

katkestused paratamatud.

Elektri genereerimise võimalus oli vaid veerandil vastajatest (peaasjalikult diiselgeneraator, üksikutel

vastajatel ka päikesepaneelid), kuigi mitmed vastajad kirjeldasid, et plaanivad lähitulevikus

generaatori soetada või isiklikuks otstarbeks päikseenergiapargi rajada. Seda sooviti teha isikliku

kindlustunde loomiseks, et vältida näiteks sõltuvust elektrienergia pakkuja tegutsemiskiirusest

pikemaajaliste katkestuste ajal. Elektrigeneraatorite vähesus maapiirkonnas võib olla probleemiks,

sest see võib piirata elanike juurdepääsu elektrienergiale, mis on vajalik nende igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks, tulenevalt üha suurenevast elektriseadmete kasutusest tagamaks küte, jahutus,

valgustus, külmikute toimimine, vee pumpamine, kaugtöö ja -õppe jaoks arvuti kasutus ning muude

„Kui telefon heliseb, jooksen õue ja otsin levi.“

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

81

elektriseadmete toimimine. Seega võib tingida suurem sõltuvus elektrienergiast, pikemad

katkestused hõreasustuses ning alternatiivse energiaallika puudumine selle, et majapidamised on

kehvemini valmis kriisiolukordades toime tulema. Suurem risk elektrikatkestusteks ja pikemad

katkestused võivad tingib ka piirkonna ettevõtetel majandusliku riski ja kehvema konkurentsivõime.

Lisaks võib see piirata maapiirkondade arengut, kuna see võib takistada uute ettevõtete ja uute

elamispindade rajamist. Tulenevalt Päästeameti soovitusest hädaolukorras maapiirkonnas varjuda

42

on kriitilise tähtsusega, kuidas on võimalik tagada maapiirkonnas elamiskõlbulikud tingimused ka

erinevates hädaolukorras. Piirivööndi elanikkonnast valdav osa omab siiski siiani küttekollet ning

salvkaevu, millega toime tulla ka elektrita.

4.5. Veevarustus

Piirivööndi elanike peamine veevarustus on tagatud läbi salvkaevude. 78% juhtudest on inimestel

oma isiklik salvkaev olemas, mis võimaldab antud piirkonna elanikel saada joogivesi kätte ka

elektrikatkestuste korral. 8% küsitletud inimestest oli salvkaevu kõrval lisaks olemas paralleelselt

kasutuses ka isiklik puurkaev, mis võimaldab kasutada suuremat kogust vett. 18% küsitletud

piirivööndi elanikest kasutab enda tarbevee saamiseks isiklikku puurkaevu ning 4% juhtudest

omatakse ühisveevärgi ühendust. Küsitletud elanikest vaid mõned üksikud kirjeldasid hooajalist

veenappust.

Tabel 29. Küsitletud piirivööndi elanike peamine tarbevee allikas

Piirivööndi lõik

isiklik puurkaev

salvkaev

ühisveevärk

Kokku

Lüübnitsa

1

4

0

5

Sosna

2

9

1

12

Saatse

9

13

2

24

Meremäe

4

35

1

40

Luhamaa

1

15

0

16

Kokku

17

76

4

97

Osakaal

18%

78%

4%

100%

4.6. Toiduvaru

Küsitletud elanikest vastati 86% juhtudest, et nad omavad kodus toiduvaru, millega iseseisvalt toime

tulla kriisiolukordades. 14% vastanutest ütlesid, et ei oma toiduvaru kriisiolukordadeks, ent

kolmandik neist arvasid, et praeguse toiduga tuleks toime umbes nädala jagu. 37% küsitletutest

arvasid, et peaksid praeguse toiduvaruga vastu kuni paar nädalat, 28% küsitletutest arvasid, et

peaksid vastu 1–2 kuud ning 24%, et tulevad tänase varuga toime üle kahe kuu.

42

Päästeamet. 2022. Hädaolukorraks valmistumine

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

82

4.7. Kodune kapital

Nii-öelda kodune kapital ehk piirivööndi inimeste kodude heakord ja inventar on tõlgendatav

näitajana sellest, kuivõrd elujõulised ja püsivad on ühe piirkonna majapidamised. Kõrvalhoonete

seisukord ei erine olulisel määral eluhoonete endi seisukorras. Kui, siis on hinnanguliselt

kõrvalhooned veidi kehvemas seisukorras, ent reeglina on eluhoonete ja kõrvalhoonete seisukord

sarnane. Sarnaselt kõrvalhoonete seisukorrale peegeldab ka õueala heakord enamuses eluhoone

seisukorda. Oluliselt kõrgemal määral leidus vaid väga heas seisukorras õuealasid, mis võis olla

tingitud vaatluse ajastusest vahemikul 15.–26. august 2022, mil ilm soosis õues aja veetmist ja aia

korrastamist.

Joonis 45. Majapidamiste seisund vastavalt vaatlustel antud hinnangutele

42

18

22

43

48

47

10

28

24

3

5

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Õueala

Kõrvalhoone

Eluhoone

Majapidamiste seisund

väga hea hea rahuldav halb

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

83

Joonis 46. Koduse kapitali olemasolu hinnatuna vaatluste põhjal

Küsitletud piirivööndi majapidamistest enamus ei ole maastikuliselt varjatud, ei oma väravat ega ka

hoiatuse- või eravalduse märke sissesõiduteel. Selle põhjal võib eeldada, et piirkonna elanike

ohutunnetus on pigem madal ning vajadus enda või oma vara kaitseks meetmeid rakendada

tajutakse madalana. Valvekoeri oli siiski üle pooltel majapidamistest, ent keeruline on hinnata, kas

koer on võetud lihtsalt koduloomana või ka valvekoera eesmärki täitma. Umbes pooltel küsitletud ja

vaadeldud majapidamistest oli õueala valgustatud ja tarastatud. Siiski oli enamuses pigem tegu

29%

23%

12%

37%

90%

64%

86%

46%

50%

14%

3%

24%

56%

55%

33%

57%

71%

77%

88%

63%

10%

36%

14%

54%

50%

86%

97%

76%

44%

45%

67%

43%

29%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Talu maastikuline varjatus avalikult teelt sissesõidutee

kaudu lähenedes

Värava olemasolu sissesõiduteel

Eravalduse ja/ või hoiatusmärgi olemasolu sissesõiduteel

Värava olemasolu õuealale sisenedes

Hooldatud viljapuude ja/või põõsaste olemasolu

Köögiviljapeenarde olemasolu õuealal

Lilleklumpide olemasolu õuealal

Õueala valgustatus

Õueala tarastatus

Lipumasti olemasolu õues

Viiru lehvimine lipumastis

Lastele- ja/või noortele mõeldud atraktsioonide

olemasolu õuealal

Valvekoera olemasolu

TV antenni olemasolu

SAT-TV taldriku olemasolu

Kasutatava piknikulaua olemasolu

Sauna olemasolu

jah ei

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

84

madalate aedadega ning õuevalgustus pigem väheldane ja oma pimedal ajal tehtavate liikumiste

hõlbustamiseks ning ka sellest võib järeldada pigem madalat ohutunnetust. Enamusel küsitletud

majapidamistest olid õuel või selle läheduses märgata viljapuud ja köögiviljapeenrad, mille saadusi

mainitakse ka osana enda toiduvarust, mida saab tõlgendada piirkonna elanike paiksuse ja

säilenõtkuse näitajana. Lipumaste ja viirge nende tipus lehvimas oli võimalik vaadelda vaid väga

vähestel juhtudel. Seitsmel majapidamisel lehvis majal Setomaa lipp või mastis Setomaa viirg ehk

piirkonnas teostatud vaatluste käigus nähti tihedamalt Setomaa lippu kui Eesti lippu, mis näitab

piirkonna tugevat regionaalset identiteeti.

Hindamaks piirivööndi elanike meediatarbimist vaadeldi teiste seas ka TV-antennide ja SAT-TV

taldrikute olemasolu majadel. Antud juhul ei saa aga kindel olla, kas nimetatud antennid on enam

üldse kasutuses või jäänud maja külge kinnitatuna varasemast ajast ning mida ei ole kasutuse

lõppedes eemaldatud.

Lastele ja/või noortele suunatud atraktsioone majapidamiste õuealadel täheldati vaid umbes

veerandil juhtudel, mis on otseselt seotud piirkonna Eesti keskmisest vanema rahvastikuga.

Mõningatel juhtudel olid lastele suunatud atraktsioonid siiski olemas mõelduna vanavanemaid

külastavatele lastelastele. Umbes kahel kolmandikul juhtudel oli majapidamises täheldatav ka sauna

olemasolu. See võib olla seletatav suuresti pesemiskoha vajadusest tingituna, sest vastavalt

rahvaloendusele on vaid 59% asustatud tavaeluruumidest Setomaa vallas kaetud

veevarustussüsteemiga.

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

85

5. Küsitlusandmete analüüs:

väärtused, hoiakud ja kultuuriruum

5.1. Elanike ohutaju ja

meelsuseelistused

Küsitletud piirivööndi elanike arusaamad Eesti haavatavusest olid kõige selgemas seoses Venemaa

katsetega taastada oma mõjuvõimu. 75% vastanutest leidsid, et Venemaa kindlasti kujutab endas

julgeolekuohtu. Spektri teise serva ehk kõige vähem julgeolekuohtu maailmale kujutavana hinnati

USA majanduslikku ja sõjalist domineerimist. Lisaks Venemaale pidas ohuteguriteks enamus

vastanutest Hiina majandusliku ja sõjalise võimsuse kasvu, islami äärmuslust, globaalset

kliimamuutust ja küberrünnakuid. Vastusevarianti ’’mõningal määral’’ tajusid küsitlusele vastajad kui

’’võib-olla’’ vastust ning sellest tulenevalt vastati vähese isiklikku kokkupuute tõttu organiseeritud

kuritegevuse ja sõjapõgenike osas enamuses, et need võivad mõningal määral ohtu kujutada.

Joonis 47. ‘’Milline nendest järgnevatest kujutab maailma jaoks käesoleval ajal julgeolekuohtu?’’

010 20 30 40 50 60 70 80

Hiina majandusliku ja sõjalise võimsuse kasv

USA majanduslik ja sõjaline domineerimine maailmas

Islami äärmuslus

Sõjapõgenike ja pagulaste sisseränne Euroopasse

Organiseeritud kuritegevus

Globaalsed kliimamuutused

Küberrünnakud

Venemaa katsed taasta oma mõjuvõimu

Ei oska öelda Kindlasti ei kujuta Mõningal määral Kindlasti kujutab

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

86

5.2. Elanike meediaruum

Küsitlusele vastanud vaatasid peamiselt Eesti telekanaleid (ETV, Kanal 2, TV3), vähemal määral teisi

kanaleid, sh välismaiseid (History, Eurosport, TLC, Discovery). Vastajad ei eristanud tihti, millised on

nn vene vabalevikanalid ning millised venekeelseid kanaleid pakub neile teleteenuse osutaja.

Vestluste käigus selgus siiski, et vabalevilisi vene kanaleid piiriäärsed elanikud (enam) ei näe ning

kirjeldatud vene telekanalid olid teleteenuse paketis. Venekeelseid kanaleid vaatasid rutiinselt

vähesed inimesed (peamiselt filmikanalid).

Samuti olid populaarsed Eesti raadiokanalid, peaasjalikult Elmar ja Vikerraadio; vähemal määral

RingFM, StarFM, SkyPlus, Klassikaraadio, Kuku, RockFM. Üksikud vastajad raporteerisid, et kuulavad

ka venekeelseid raadiokanaleid, nt Europa+, MegaFM, Russkoe Radio, Raadio4, Sed’moe Nebo.

Raadiokanalite puhul kirjeldasid vastajad ka, et Eesti kanaleid on kohati keeruline leida, kuna segavad

nii Vene kui ka Läti kanalite sagedused (viimane siiski enam).

Kuigi piiriäärsetel elanikel on võimalus ühel või teisel moel venekeelset meediat tarbida, ei tee siiski

enamik neist seda regulaarselt. See aga ei jää vene keele oskamatuse taha – kuigi kolmveerand

vastajatest raporteeris, et räägib vene keelt tasemel, mis võimaldaks venekeelsest meediast aru

saada, ei soovinud enamik neist siiski vene meediat tarbida. Kui venekeelset meediat ka tarbiti, siis

pigem tehti seda meelelahutuslikul eesmärgil (filmide vaatamine, muusika kuulamine).

Kõige enam usaldasid küsitletud Eesti Rahvusringhäälingut (Aktuaalse Kaamera uudised televiisorist,

internetiuudised err.ee portaalist), samuti suuremaid Eesti ajalehti (Postimees, Maaleht, Päevaleht) ja

portaale (Delfi). Samas väljendus paljude vastajate vastustest ka üleüldist usaldamatust nii riigi kui ka

meediakanalite suhtes.

Kolmveerandit vastajatest raporteeris, et nad kasutavad internetti peamiselt pangateenuste

kasutamiseks, uudiste lugemiseks ja sotsiaalmeediasuhtluseks, vähemal määral ka kaugtöö

tegemiseks.

Hädaolukorras soovitakse informatsiooni SMSi kaudu või riiklike raadio- ning telekanalite

vahendusel. Välja tuuakse enamasti mitu kanalit, mille vahendusel info peaks paralleelselt liikuma,

kuna vastajad peavad võimalust, et kaob elektrilevi või et sideteenuste kättesaadavus on piiratud,

üsna suureks.

Küsitletud soovivad teada, millised on tegevusjuhised kodanikele hädaolukordades (olla kodus,

lahkuda, otsida peavaru) ning milline on üldine seis riigis. Elanikud ootavad riigi poolt ausat ja

ilustamata informatsiooni tegelikust olukorrast – aususe rõhutamisest intervjuudes peegeldub hirm,

et riik ilustab fakte kodanike rahustamiseks ning seetõttu ei ole neil võimalik asjakohaselt reageerida.

Piiriäärse elu ning võimaliku sissetungi ohu kontekstis leidsid vastajad, et nendeni jõuab reaalsus

enne kui riigipoolsed hoiatused. Seetõttu on oluline, et piirkonnas oleksid ennetavalt selged

„/…/ aga parem küsimus on, mida üldse saab usaldada.“

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

87

sõnumid, kuidas erinevates olukordades käituda (nt kuhu varjuda, kas on häiresignaal). Seda

teadlikkust vastustest ei väljendunud.

Heaks näiteks toodi COVID-19 pandeemias kriisiinformatsiooni edastamist. Kirjeldati, et

teabeedastus oli tihe (igapäevane) ning ülevaatlik (kui palju on nakatunuid, surnuid, millistes

piirkondades haigus enam levib, millised on piirangud).

5.3 Suhted riigiga

Küsitletute seas 81% vastasid, et nad puutuvad, kas igapäevaselt või sagedasti oma elukohas kokku

piirivalvega. Harvemad kokkupuuted piirivalvega esinevad vaid piirivööndi osades, kus puudub

maismaapiir või piirivööndi läänepoolses servas. 90% juhtudest omab kokkupuude piirivalvega

positiivset mõju turvatunde loomisel.

Tabel 30. Piirivööndi elanike kokkupuute sagedus piirivalvega

Kas puutute oma elukohas

kokku piirivalvega? Kui jah,

siis millise sagedusega?

Lüübnitsa

ja Sosna

Saatse

Meremäe

Luhamaa

Kokku

%

igapäevaselt

1

0

9

7

17

18%

sagedasti

10

23

17

9

59

63%

mõnikord

1

5

0

7

7%

haruharva

2

1

5

0

8

9%

üldse mitte

3

0

3

3%

Tabel 31. Kokkupuute mõju turvatunde loomises

Kas neist kokkupuudetest on teile

olnud tuge turvatunde loomisel või

mingit muud abi?

Jah/ei

Lüübnitsa

ja Sosna

Saatse

Meremäe

Luhamaa

Kokku

ei

4

1

3

1

9

jah

12

24

28

14

78

Kokku

16

25

31

15

87

jah %

75%

96%

90%

93%

90%

Vastajad kirjeldasid, et piirivalve pidev kohalviibimine suurendab turvatunnet, kuna annab kindlust,

et erinevate murede korral reageeritakse kiiresti. Kuritegevuse või rikkumiste vähesust või puudumist

kohalikul tasandil seostatakse piirivalve kohaloluga, st piirivalvel on distsiplineeriv roll. Ühelt poolt

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

88

süvendab kindlustunnet piirivalve igapäevane nägemine, teisalt aga kogemused piirivalve

tegevusega – kui on toimunud rikkumised või piirkonnas liigub uusi inimesi, reageerib piirivalve

kiirelt. Lisada tuleb, et turvatunnet ei loo vaid piirivalve nägemine, vaid ka nende poolt initsieeritud

suhtlus kohalikega; samuti teadmine, et piirivalvurid jälgivad kaamerate abil piirkonnas toimuvat.

Usaldus piirivalve tegevuse ja selle institutsiooni osas on väga kõrge.

Turvatunne väljendub hirmu puudumises kuritegude suhtes – vastajad kirjeldavad, et rahurikkujaid

pole ning lukustamata julgetakse jätta nii hoonete uksed kui ka tehnika. Samuti pole hirmu jätta

pikemaks ajaks kodu järelevalveta.

Küsitletud peavad piirivalve praegust tegevust piisavaks ning täiendavaid ootusi nende tööle pole.

Kiidetakse, et piirivalve aitab vajadusel ka väiksemate muredega (nt kraavist auto välja tõmbamine,

inimeste seenemetsast koju toomine), mida kohalikud väärtustavad.

5.4. Elanike turvalisusega seotud

väärtused ja hoiakud

Küsitluse vastustest peegeldus tunnetus, et piiriäärsete elanikena on neilgi roll piiri valvamises ja

kogukonna turvalisuse tagamises – kirjeldati nii juhtumeid kui ka valmisolekut piiririkkumise korral

piirivalvekordonisse helistada.

Umbes pooled küsitletutest ütlesid, et nende majapidamise lähedal on toimunud viimase kolme

aasta jooksul ebaseaduslikke piiriületusi. Piirivööndi lõikudest teistest oluliselt madalamal hulgal

ütlesid Luhamaa elanikud (kokku umbes kolmandik neist), et nende majapidamise lähedal on

toimunud ebaseaduslikke piiriületusi.

Kohalike elanike partnerlust piirivalvega aitavad kinnistada igapäevased suhtluspraktikad: kontakti ja

info jagamised. Piirivalve uurib, kas inimesed on märganud midagi kahtlast ja jätab maha kontaktid

helistamiseks, kui midagi ebaharilikku märgatakse. Intervjuudest ilmnes, et kohalikud saavad

informatsiooni piiririkkumiste kohta peaasjalikult meediast või siis, kui seda ise märkavad – suust-

suhu teavet selle kohta kohalikus kogukonnas üldiselt ei liigu.

„Kui piirivalve nii korralik ei oleks, siis oleks ka vargusi siin rohkem.“

„Me iga päev valvame piiri.“

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

89

Tabel 32. Küsitletute teadlikkus ebaseaduslikkest piirületustest

’’Kas teie majapidamise lähedal

on viimaste aastate [nt 3 viimase

aasta] jooksul toimunud

ebaseaduslikke piiriületusi?’’

1.Sosna ja

Lüübnitsa

2. Saatse

3. Meremäe

4. Luhamaa

Kokku

ei

7

10

20

11

48

jah

10

15

20

5

50

Kokku

17

25

40

16

98

Jah %

59%

60%

50%

31%

51%

Piirialane elu ei suurenda ohutunnet kohalike seas. Üldiselt tajuti turvalisust hoopis suuremana

seoses piirivalve püsiva kohalviibimisega. Kuigi elanikud tajusid, et elavad n-ö Venemaa lävepakul, ei

väljendunud see üldiselt siiski suurenenud ohutajus, kuna leiti, et sissetungijate eesmärgiks on

suuremad linnad, mitte piiritsoon.

Kolm neljandikku küsitletutest ütles, et märgates kahtlaseid isikuid piirkonnas liikumas, teataksid

sellest piirivalvekordonisse. Vaid 5 küsitletut arvas, et nad ei teataks mitte kellelegi kahtlastest

isikutest. Kõige madalam määr küsitletutest, kes pöörduksid piirivalvekordonisse oli Meremäe

piirkonnas. Veerand sealsetest küsitletutest pöörduks esmajoones häirekeskusesse. Potentsiaalsed

piirivalvekordonisse pöördujad tõid välja asjaolu, et neil on vajalik telefoninumber kas üleskirjutatud

või mobiili salvestatud (või hoopiski PPA poolt kingitud pastaka peal). Üksikutel juhtudel kirjeldasid

küsitletud inimesed ka olukordi, mil nende hoovi peale on sattunud ebaseaduslikke piiriületajaid.

Sellistel juhtudel on ebaseaduslikud piiriületajad pakkunud raha selle eest, et saaks telefoni kasutada

ning uurinud, mis suunas on piirivalvekordon, et teaks seda vältida.

Tabel 33. Ebaseaduslikest piiriületustest teatamine

’’Kellega võtate ühendust, kui märkate

kahtlasi isikuid piirkonnas ringi

liikumas?''

1.Sosna ja

Lüübnitsa

2. Saatse

3. Meremäe

4. Luhamaa

Kokku

häirekeskusega – 112

1

2

9

1

13

mitte kellegagi

0

1

4

0

5

naabritega

1

0

1

piirivalvekordoniga

10

20

25

14

69

politseiga – piirkonnapolitseinikuga

2

0

1

0

3

Kokku

14

23

39

15

91

Piirivalvekordoniga %

71%

87%

64%

93%

76%

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

90

Tabel 34. ''Mis tagab teie arvates Eesti riigi julgeoleku?''

TOP 1

(3 punkti)

TOP 2

(2 punkti)

TOP 3

(1 punkt)

Kaalutud skoor

NATO

kollektiivkaitse,

ühes alalise

kohalolekuga Eesti

territooriumil

40

18

17

173

Eesti inimeste

kaitsetahe

32

25

16

162

Eesti iseseisva

kaitsevõime

arendamine

7

30

111

Euroopa Liidu

liikmelisus

3

17

18

61

Heanaaberlikud

suhted Venemaaga

14

5

9

61

Küsitletud piirivööndi elanikud peavad kõige olulisemaks julgeoleku tagajaks Eesti riigile NATO

kollektiivkaitset, ühes alalise kohalolekuga Eesti territooriumil. Kõige levinumaks järjestuseks

küsitletute seas oli nimetada esmatähtsaks julgeoleku tagajaks NATO-t, seejärel Eesti iseseisvat

kaitsevõime arendamist ning Eesti inimeste kaitsetahet. Vaid 14 (14,5%) küsitletud piirivööndi

elanikku pidas esmatähtsaks heanaaberlikke suhteid Venemaaga. Heanaaberlikke suhteid

Venemaaga esmatähtsaks pidavad küsitletud näevad siiski enamuses Venemaas võimalikku

julgeolekuohtu ning väljendatakse pragmaatilist soovi mitte otsesesse konflikti eskaleeruda.

„Kui piiri ääres ärevust tunda, ei saa piiri ääres elada.“

•

„Kui läheb lahinguks, mine Venemaa poole, siis ei jää ette.“

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

91

Tabel 35. Tunnetuslik muutus piiriäärses elus

'’Kas tunnetate, et elu Venemaa

piiri ääres on teistsugune

võrreldes ajaga enne 24.

veebruari [enne Venemaa-

Ukraina sõja algust]?''

1.Sosna ja

Lüübnitsa

2. Saatse

3. Meremäe

4. Luhamaa

Kokku

ei

7

13

20

5

45

jah

10

12

19

11

52

Kokku

17

25

39

16

97

Jah %

59%

48%

49%

69%

54%

Umbes pooled küsitletud piirivööndi elanikest leidsid, et elu piiri ääres on muutunud võrreldes

Ukraina täiemahulise Ukraina sõja algusega. Venemaa sõjategevusega Ukrainas olid küsitluses

osalenud hästi kursis. Muutust elus piirialal pärast 24. veebruari 2022 tajusid osad vastajad siiski

oluliselt enam kui teised. Kõige rohkem kirjeldasid vastajad suurenenud ärevus-, hirmu- ja ohutunnet.

Ühelt poolt tunnetati ärevustunnet, mida tekitas naaberriigi sõda üldiselt – ei usutud, et Venemaa

21. sajandil nii ulatusliku sõjategevust alustab. Hirmu- ja ohutunnet on süvendanud jutud

piiriületuste ning -rikkumiste suurenemisest. Intervjuudes kirjeldati, et enam liigub helikoptereid ja

droone, teiselt poolt piiri kostab „paugutamist“. Samas nenditi ka, et kui vahetult pärast sõjategevuse

algust olid emotsioonid kõrgel, siis praeguseks on ärevus ja hirm vähenenud. Tihenenud piirivalve

nägemine ja suhtlus on turvatunnet taastanud. Venemaa ohu tunnetamise osas rääkisid küsitletud

mitmetel kordadel erinevates parafraseeringutes sama anekdooti:

Muutustena kirjeldati veel piiriliikluse piiratust (piirijärjekordi). Märgati, et piirkonda on elama asunud

Ukraina sõjapõgenikke. Samuti mainiti turistide arvu vähenemist, mis oli eriti tajutav neile, kes

töötavad turismisektoris. Tunnetati, et muutus on toimunud ka kogukondlikus suhtluses – Venemaa

tegevus on inimesi polariseerinud (mõned kiidavad Venemaa tegevust heaks, mõned mitte) ning

mõnel juhul on eriarvamuste tõttu katkestatud suhtlus kogukonnaliikmetega.

Kuigi üle poole vastajatest tajusid muutuseid, oli ka väga suur hulk inimesi, kes kirjeldasid, et

muutunud pole midagi.

Samas pidasid enamik vastajatest kogukonna omavastutust turvalisusesse ja julgeoleku tagamisse

pärast Venemaa sõjategevuse algust Ukrainas siiski samaks või suuremaks kui varem. Ka

„Venelased on kogu aeg olnud.“

„See nulk hakkas Ukraina sõja pärast venelasi vihkama.“

„Kui Venemaa ründab, siis mürsud lendavad meist siin üle Võru peale.’’

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

92

kogukondlikus kaitsetegevuses osalemise soov on pigem sama, kuid kolmandik vastajatest kirjeldas

ka sellise soovi suurenemist. Intervjuudes tõid vastajad välja, et pärast 24. veebruari toimusid üksikud

kogukondlikud kokkusaamised „külameestele“, kus arutati, mida tuleks teha ja kuidas käituda, kui

sõjategevus peaks jõudma Eestisse.

Kaks kolmandikku küsitletutest leidsid, et nende suhtumine Venemasse on muutunud pärast 24.

veebruari. Küsitluses osalejad leidsid, et suhtluses Venemaaga on oluline kindlameelsus,

läbirääkimisruumi ei tohi jätta. Usaldus Venemaa ja venelaste vastu on vähenenud. Tajutakse, et

Venemaa on ohtlik naaber, keda ei tohi provotseerida (näiteid toodi Narva tanki eemaldamise

ajastusest).

Samas leidsid mõned vastajad, et hea suhtlus Venemaa kui naabriga on siiski oluline ning sellest

võidaks ka Eesti, nt hindade stabiliseerumise näol. Eristatakse poliitikat ja mittepoliitikat – kui

poliitilise tasandi suhtes ollakse kriitilised, siis „tavainimesed on ikka tavainimesed“ ning neid juhtide

otsustega ei seostata. Leitakse, et täielikult suhteid katkestada ei ole õige, kuna iseäranis setodele on

suhtlus piiriüleste sugulastega ning osalemine tähtpäevadel oluline osa kultuurist.

Küsimusest Venemaaga suhtlemise osas väljenduvad selgelt kaks vastandlikku hoiakut: suhtlus

Venemaaga on võimatu ning häid suhteid peaks hoidma. Sealjuures ei ole märgata näiteks vanuselist

mustrit, mis ühe või teise hoiaku esindajaid kirjeldaksid.

Küsitletute seas kolmandik arvas, et kogukondlik omavastutus turvalisuse ja julgeoleku tagamiseks

piiri ääres on pärast 24. veebruari suurenenud. Kaks kolmandikku vastanutest arvasid, et see on

püsinud samasugune. Samuti arvas kolmandik küsitletud piirivööndi elanikest, et nende osalussoov

vabatahtlikes turvalisust suurendavates tegevustes on suurenenud ning kaks kolmandikku arvasid,

et see on samaks jäänud. Piirivööndi lõikude kaupa vaadelduna eristus neis küsimustes Luhamaa lõik,

kus küsitletud vastasid 80% juhtudest, et kogukondlik vastutus ja osalussoov vabatahtlikes

tegevustes on suurenenud.

Tabel 36. Kogukondliku omavastutuse muutus

'Kuidas on viimaste kuude sündmused

mõjutanud teie kui piiriäärse elaniku

suhtumist kogukonna omavastutusse

turvalisuse ja julgeoleku tagamisel?''

1.Sosna ja

Lüübnitsa

2. Saatse

3. Meremäe

4. Luhamaa

Kokku

see kogukondlik vastutus on

suurenenud

4

7

9

12

32

see kogukondlik vastutus on

samasugune

12

17

24

3

56

see kogukondlik vastutus on

vähenenud

1

0

1

Kokku

17

24

33

15

89

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

93

Tabel 37. Vabatahtlike turvalisust suurendavate tegevuste muutus

Kuidas on viimaste kuude sündmused

mõjutanud teie kui piiriäärse elaniku

osalust vabatahtlikes turvalisust

suurendavates tegevustes?

1.Sosna ja

Lüübnitsa

2. Saatse

3. Meremäe

4. Luhamaa

Kokku

see osaluse soov on samasugune

11

18

26

3

58

see osaluse soov on suurenenud

3

4

10

12

29

Kokku

14

22

36

15

87

Toetus NATO-sse kuulumisele on suurenenud veidi alla pooltel küsitletutest, pooltel on see püsinud

võrreldes Venemaa poolse Ukraina invasiooni eelse ajaga samal tasemel. Kaks kolmandikku

vastanutest arvas, et nende suhtumine Euroopa Liitu ei ole muutunud võrreldes 24. veebruarile

järgnenud sündmustega ning kolmandiku toetus on suurenenud.

Tabel 38. Suhtumise muutus NATOsse

Kuidas on viimaste kuude sündmused

mõjutanud teie suhtumist Eesti

NATOsse kuulumise osas?

1.Sosna ja

Lüübnitsa

2. Saatse

3. Meremäe

4. Luhamaa

Kokku

minu toetus on suurenenud

9

12

14

10

45

see suhtumine ei ole muutunud

6

13

23

6

48

minu toetus on vähenenud

2

0

1

0

3

Kokku

17

25

38

16

96

Tabel 39. Suhtumise muutus Euroopa Liitu

Kuidas on viimaste kuude sündmused

mõjutanud teie suhtumist Eesti

Euroopa Liitu kuulumise osas?

1.Sosna ja

Lüübnitsa

2. Saatse

3. Meremäe

4. Luhamaa

Kokku

minu toetus on suurenenud

3

6

10

9

28

see suhtumine ei ole muutunud

13

17

26

5

61

minu toetus on vähenenud

1

2

1

5

Kokku

17

25

37

15

94

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

94

Tabel 40. Suhtumine Eesti kaitsevõimesse

Kuidas Teile tundub, kas võõrriigi

relvastatud kallaletungi korral oleks

võimalik Eestit kaitsta?

1.Sosna ja

Lüübnitsa

2. Saatse

3. Meremäe

4. Luhamaa

Kokku

jah, kindlasti

7

6

15

7

35

tõenäoliselt küll

4

11

14

5

34

tõenäoliselt mitte

2

3

7

3

15

kindlasti mitte

1

0

1

0

2

ei oska öelda

3

5

3

1

12

Kokku

17

25

40

16

98

% jah, kindlasti + tõenäoliselt küll

65%

68%

73%

75%

70%

70% küsitletutest väljendas arusaama, et võõrriigi relvastatud rünnaku korral oleks võimalik kas

kindlasti või tõenäoliselt võimalik Eestit kaitsta. Pessimistlikumad vastajad väljendasid peamiselt oma

kahtlusi seoses Eesti iseseisva toimetulekuga ning liitlasvägede appituleku ning reageerimiskiiruse

suhtes. 93% vastanutest leidsid, et Eesti riik peaks sõltumata ründajast osutama relvastatud

vastupanu. Küsitletutest 79% näitasid üles valmisolekut relvastatud kallaletungi korral panustada

oma oskuste ja võimete kohaselt. Vastanute seas tõdeti tihti antud küsimuse puhul, et nende tervis

ja oskused ei pruugi olla piisavalt head, et otseselt osaleda kaitsetegevuses, ent sellest hoolimata

püüaksid anda oma panuse.

Tabel 41. Suhtumine relvastatud vastupanusse

''Kas Eesti riik peaks igal juhul,

sõltumata ründajast, osutama

relvastatud vastupanu?''

1.Sosna ja

Lüübnitsa

2. Saatse

3. Meremäe

4. Luhamaa

Kokku

jah kindlasti

16

17

34

14

81

pigem jah

0

4

1

9

pigem mitte

0

1

kindlasti mitte

1

0

1

0

2

ei oska öelda

0

3

1

0

4

Kokku

17

24

40

16

97

jah kindlasti + pigem jah %

94%

88%

95%

94%

93%

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

95

Tabel 42. Suhtumine Eestist põgenemisse sõjaohu korral

’’Kui Eestit peaks ründama Venemaa,

siis kas püüaksite Eestist sõjaohu korral

lahkuda?''

1.Sosna ja

Lüübnitsa

2. Saatse

3. Meremäe

4. Luhamaa

Kokku

jah kindlasti

1

0

3

pigem jah

2

3

6

1

12

pigem mitte

4

3

7

3

17

kindlasti mitte

7

16

21

10

54

ei oska öelda

3

1

5

2

11

Kokku

17

24

40

16

97

Pigem mitte + kindlasti mitte %

65%

79%

70%

81%

73%

Tabel 43. Valmisolek oma võimete ja oskuste kohaselt osalema kaitsetegevuses

''Kui Eestile tungitaks kallale, kas

oleksite valmis oma võimete ja oskuste

kohaselt osalema kaitsetegevuses?''

1.Sosna ja

Lüübnitsa

2. Saatse

3. Meremäe

4. Luhamaa

Kokku

jah kindlasti

12

18

7

49

pigem jah

3

4

12

6

25

pigem mitte

1

2

3

9

kindlasti mitte

0

1

0

2

ei oska öelda

0

4

5

0

9

Kokku

16

23

39

16

94

jah kindlasti + pigem jah %

94%

70%

77%

81%

79%

5.5. Osalus vabatahtlikes kaitse- ja

sisejulgeoleku organisatsioonides

Küsitletud inimestest 15% mainis, et osalevad mõnes vabatahtlikus kaitse- või sisejulgeolekuga

seotud organisatsioonis. 98 vastaja seast 6 mainisid Kaitseliitu, 7 kohalikku jahiseltsi, 3 vabatahtlikku

päästekomandot ning üks inimene, et on PPA-s abipolitseinik. Enda osalemismotivatsiooniks

nimetati valdavalt soovi osaleda ühistegevuses ning missioonitunnet.

Enda huvi vabatahtlikuna osaleda mõnes eespoolmainitud organisatsioonis väljendas 18 inimest: 8

soovis astuda Kaitseliitu; 7 tahtis hakata abipolitseinikuks ja 3 vabatahtlikuks päästjaks. Põhilise

takistusena nendes organisatsioonides osalemisel nähti kõrget vanust ja kehva tervist, mis ei luba

aktiivselt osa võtta füüsiliselt koormavatest tegevustest. Nooremad vastajad tõid takistavate

asjaoludena välja ajapuuduse. Seega, ka siis kui on olemas tahe ja kõrge motivatsioon, pärsib osalust

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

96

elanikkonna vanusstruktuur või napp ajaressurss, mis kulub enamasti elu ja olmetingimuste

parandamisele.

5.6. Elanike kaitsetahe

Kaitsetahe on defineeritud kui ’’üksikisiku ja kogu elanikkonna väärtustele tuginev hoiak ja valmisolek

panustada laiapindsesse riigikaitsesse’’

43

. Piirivööndi elanikkonna väärtustel tuginevaid hoiakuid

kajastavad alapeatükid 5.1 kuni 5.3 ning valmisolekut panustada laiapindsesse riigikaitsesse

alapeatükkides 5.4 ja 5.5. Elanikkonna kaitsetahe sõltub valdavalt nii ühiskondlikest kui ka

üksikindiviidi tasandi teguritest. Indiviidi tasandil määravad kaitsetahte nii väärtustel põhinevad

näitajad nagu näiteks rahvuslik uhkus, usaldus riigi kaitsejõudude ja valitsuse vastu ja poliitiline

maailmavaade, oskused käituda sõjasituatsioonis, sotsiaalne sidusus ja ohutaju ning sotsiaal-

demograafilised näitajad nagu vanus, sugu, haridustase, perekonnaseis, tööstaatus, sissetulek ja

religioossus

44

.

Piirivööndi elanikkonna usaldus kaitsejõududesse on kõrge, kuna riigi turvalisuse esmaste

garantidena nähakse NATO-t ning Eesti iseseisvat kaitsevõimet. Piirivööndi elanikkonna kokkupuude

riigiga väljendub esmajoones igapäevases kokkupuutes piirivalvega. Elanikkonna suhted piirivalvega

valdavalt väga positiivsed ning usalduslikud.

Piirivööndi elanikkonna usaldus riigi keskvalitsuse vastu on seevastu madal. Nii tervishoiukriis, kui ka

energiakriis on tinginud selle, et inimeste usaldus valitsuse vastu on langenud.

Piirivööndi elanikkonna oskuseid ja võimekusi osaleda kaitsetegevuses võib hinnata pigem madalaks.

Setomaa kohalike eestvedajate ja võtmeisikute sõnul kuulub piirkonnast Kaitseliitu kümmekond

inimest. Suurimaks kitsaskohaks kaitsetahte küsimuses on siinkohal elanikkonna keskmine vanus,

mille tõttu piirivööndi elanikud ei näe end võimelistena panustama otseselt kaitsetegevusse ning kui,

siis pigem vaid kaudselt toetama.

Kagu-Eesti piirivööndi elanikkonna puhul esineb seto kultuurist tulenevalt tugev sotsiaalne sidusus

ja ühtne identiteet, mille alusel ja ümber korraldatakse suur osa vabatahtlikust tegevusest. Rahvuslik

uhkus mängib piirkonna elanike puhul vähem rolli, kuna piirivööndi elanikud näevad end esmajoones

setodena ning alles teises järgus eestlastena.

Uuringu ’’Avalik arvamus riigikaitsest 2022’’ kohaselt peab relvastatud vastupanu osutamist rünnaku

puhul kindlasti või pigem vajalikuks 81% Eesti elanikkonnast

45

. Kagu-Eesti piirivööndis läbiviidud

küsitluse raames vastas 93%, et Eesti riik peaks osutama relvastatud rünnaku korral vastupanu.

2022. aasta üleriigilises riigikaitseuuringus vastas 2/3 elanikkonnast, et oleks valmis oma võimete ja

oskuste kohaselt kaitsetegevuses osalema. Lõuna-Eestis oli sama näitaja 2022. aastal 74%

46

. Kagu-

43

Militerm. 2022. sõjanduse, julgeoleku- ja kaitsepoliitika terminibaas

44

Sõdur. 2020. Eesti sõjandusajakiri, nr. 1, veebruar 2020

45

Avalik arvamus riigikaitsest 2022. Eesti Uuringukeskus OÜ. 2022

46

Ibid

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

97

Eesti piirivööndis vastas 79% küsitletutest, et nad oleksid valmis osalema oma võimete ja oskuste

piires kaitsetegevuses.

Olukorras, kus Eestile tungitaks kallale, püüaks 31% eestimaalastest siit sõjaohu korral kindlasti või

pigem lahkuda ning 55% seda pigem või kindlasti ei teeks. Lõuna-Eestis väljendas 28%, et lahkuksid

sõjaohu korral ning 57%, et nad pigem või kindlasti ei teeks seda

47

. Kagu-Eesti piirivööndis väljendas

15%, et nad püüaksid lahkuda sõjaohu korral ning 73% elanikest vastas, et nad pigem või kindlasti

ei lahkuks. Kagu-Eesti piirivööndi elanikkond ei taju, et neile valitseks suurem oht kui ülejäänud Eesti

elanikkonnale. Madalama ohutaju tõttu esineb piirivööndi elanike seas ka seisukoht, et sõjaohu

korral nad ei lahkuks piirkonnast. Madalam valmisolek piirkonnast lahkuda on seotud ka piirkonna

valdavalt vanemaealise elanikkonnaga, kes vastasid enda valmisoleku kohta sõjaohu korral lahkuda

suures osas, et nad ei lahkuks ning lisasid ’’kuhu mul minna on?’’.

Käesoleva uuringu tulemused peegeldavad üleriigilise riigikaitseuuringu tulemusi vanusegruppide

suhtes. Tulenevalt sellest, et piirivööndis on kõige suurem elanikkonna grupp 50+ vanuses, siis

väljendub üleriigilises riigikaitseuuringus tuvastatud väiksem valmisolek sõjaohukorral lahkuda ning

kõrge tahe kallaletungi korral panustada kaitsetegevustesse oma võimete ja oskuste piires.

Tulenevalt piirivööndi elanikkonna soovist sõjaohu korral mitte lahkuda piirkonnast ning soovist

panustada kaitsetegevusse on vajalik tõsta nende informeeritust, kuidas käituda välisvaenlase

rünnaku korral.

Sissetulekut ja tööstaatust võib pidada Kagu-Eesti piirivööndi puhul olulisuselt teiseks kaitsetahet

mõjutavaks teguriks. Piirkonnas on töökohti vähem kui tööealist elanikkonda ning paremini

tasustatava töökoha nimel toimub piirkonnast välja igapäevane tööränne suurematesse keskustesse

ning suure distantsi tõttu ka väljaränne. Teisalt võib kehv tööhõive situatsioon tingida ka

varimajanduses osalemise. Piirivööndi tööealisest elanikkonnast on 56% inimestest registreeritud

töötajad. Tulenevalt sellest, et Setomaa vallas on registreerituid töötuid vaid 5%, siis võib eeldada, et

ülejäänud tööealised on pikaajalised töötud või töövõimetuspensioni saajad või seotud

varimajandusega või omavad töökohta välismaal. Pikaajaline tööpuudus võib ühelt poolt tingida

madalama kaitsetahte ning teisalt soosida ka valmisolekut osaleda varimajanduses, mis piirivööndi

kontekstis tähendaks halvimal juhul salakaubandusest osavõtmist.

47

Avalik arvamus riigikaitsest 2022. Eesti Uuringukeskus OÜ. 2022

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

98

5.7. Elanike kogukondlikud väärtused

Küsitletute jaoks olid olulise tähtsusega seto kultuur ja traditsioonid, sealjuures oli küsitletud

majapidamiste juures näha pigem just seto mitte Eesti lippe. Oma kogukonnatunnetus ning oma

kultuuri kõrge väärtustamine paistis olevat ka määravaks faktoriks „uute tulijate“ omaksvõtmisel.

Kogukonnatunde tekkimise oluliseks osaks peeti ühistel, kohalikule kultuurile omastel tähtpäevadel

osalemist. Leiti, et nn mitte-setod kalduvad ühisüritustel mitte osalema, mistõttu ka muu suhtlus on

nendega vähesem. Vastajad, kel polnud piirkonnas juuri ja/või kes olid hiljaaegu piirkonda kolinud,

tunnetasid kõrvalejäetust (kaasamatust). Samas kirjeldati olukordi, milles värskemad elanikud on

aktiivsuse tõttu edukalt kogukonda sulandunud. Kogukonda sulandumine taandub sellele, kui palju

uued tulijad on valmis kogukonda panustama ning ühistegevustes kaasa lööma.

Oma kultuuriruumi uute tulijate omaks võtmine paistis siiski olevat keerulisem. Pikaajaliste ja end

setodena identifitseerivate vastajate vastustest kõlas pahameel “setotamise” osas. Sellisel juhul

tunnetati, et seto kultuuri on "rahaks väärindatud” ning seda juurutatakse kunstlikult (nt seto keele

õpetamine haridusasutustes).

Joonis 48. Sõnapilv küsimustele ''kas tunnetate, et elu piirialal on eriline? Kui jah, siis milles see erilisus

seisneb?'' vastustest

„Setoks sünnitakse, mitte ei saada.“

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

99

Elu piiri ääres kohalike kogukonnatunnet ei defineerinud. See võib osaliselt olla tingitud ka asjaolust,

et kultuuriliselt tunnetatakse ajalooliste suhete ja kommete tõttu piiri nõrgana, mistõttu see pole

kujunenud üheks kogukonda määratlevaks teguriks.

Vastajad tunnetasid enamasti elu piirialal küll erilisena, kuid selle järelduseni jõudsid nad alles

vestluse käigus. Leiti, et piiriäärse elu eripäraks on teatavad nõuded, millega igapäevatoimetustes

arvestama peab, näiteks isikut tõendava dokumendi kaasaskandmine, piiririba jälgimine, külaliste

tulekust kordonisse teatamine, jne. Samuti peeti eriliseks piirivalve pidevat kohalviibimist, mis on

tekitanud tugeva turvatunde. Samas jäi vestlustest kõlama asjaolu, et piirivalve olemasolu ning piirist

tulenevad nõuded on kohalikus kogukonnas normaliseeritud, st neid ei peeta piirivööndile esmaselt

iseomaseks tunnuseks, kuna see on harjumuspärane. Piirkonna erilisust raamistati pigem

maapiirkond-linnapiirkond ning ääremaa-keskus lõhede kaudu: eriliseks peeti rahu ja vaikust, samuti

eraldatust (kaugus Eesti keskustest, Venemaa lähedus). 24.02.22 sündmuste tulemusel, mille järel on

piiriületus raskendatud, väljendatakse uudset situatsiooni piiratud piiriülese läbikäimise ja

kaubanduse osas sõnadega:

Omakultuur ja juured sidusid vastajaid piirkonnaga. Sestap väljendas enamik vastajatest, et nende

tulevik on (elukoha mõttes) piirkonnas – kirjeldati plaane elukoha ehitus- ja renoveerimistööde

tegemiseks, suvilate püsielukohaks muutmisest – ning paljud väljendasid, et nende jaoks on oluline,

et koht jääks järeltulevatele põlvedele. Intervjuude käigus ilmnes, et osadel inimestel on veendumus,

et lapsed-lapselapsed tulevad tagasi, kuna nad külastavad regulaarselt „kodu“ ning osalevad

kohalike jaoks olulistel tähtsündmustel. Sealjuures seostati seda just kodukoha olulisusega, mitte

sellega, et lapsi-lapselapsi seovad piirkonnaga seal elavad sugulased, keda külastada. Samas

kirjeldasid mitmed vastajad ka maaeluga seotud raskuskohti (töökohtade puudus, teenuste kaugus),

mistõttu nende jaoks pole esmatähtis, et talukoht jääks „perekonda“. Vastutus majapidamiste

tuleviku eest on jäetud järeltulijatele.

„Oleme Euroopa alguses, kauges pärapõrgus. Osa unikaalsest Setomaast.“

„…lihtsalt nagu ''mere ääres'' oleks.“

„Setodel on piiriga seotud ajalooline trauma, piir on kunstlik, „perversne“. Tehakse mentaalne piir.

Rahvuse ja keelepiirid on nõrgad.“

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

100

5.8. Majapidamiste toimimisega

seotud vajadused ja soovid

Valdav osa küsitletutest ei tunne, et haldusreformil oleks otsest mõju olnud nende elule või

piirkonnale omanud. Mõningatel juhtudel mainitakse küll, et keskuse kaugenemine on nende silmis

negatiivne areng, ent otsest mõju ei nimetata.

Küsitletute seas nähakse, et piirkonna elujõu säilimiseks ja parandamiseks peetakse vajalikuks

erinevate meetmete rakendamist nagu näiteks töökohtade säilitamist ja loomist läbi eraettevõtluse

tekke ning põllumajanduse toetamise. Ettevõtluse arendamist puhul nähakse, et kui mitte kohalikul

tasandil ei õnnestu ettevõtlust arendada, siis vähemalt Võru linnas, kuna sealt „kandub“ see ka

piirialadele.

Tulenevalt asjaolust, et piirkonna elanikud sõltuvad väga tugevalt autost ning sõidavad regulaarselt

läbi pikki distantse, siis on ka piirkonna teed üks olulisemaid vajadusi teedevõrgustiku parendamine

(kergliiklusteede arendamine, kõvakate teedel, teeäärte nähtavus – aastaajast sõltuvalt on teede

läbitavus kehv).

Bussiliikluse vajadust nähakse eelkõige alaealiste ja vanurite puhul, kel puudub võimalus omal käel

liigelda üle pikemate vahemaade. Seetõttu soovitakse, et bussiliikluse graafikud oleksid paremini

läbimõeldud ning et regulaarne ühendus peaks olema ükskõik kust Võrru kui suurema keskusega ja

tagatud oleks tellimuspõhine transport (nõudetransport).

Piirkonnas nähakse ka olulist puudujääki ka vajalikest spetsialistidest, keda tuleks juurde meelitada

nagu õpetajad, arstid ning KOV spetsialistid. Tulenevalt piirkonna madalast rahvaarvust ja suurest

hajutatusest on raske tagada arstiabi kodulähedast osutamist ning perearstidel piisavalt suurt

nimistut, et nende töötasu oleks konkurentsivõimeline. Ka koolide ülalpidamine ning õpetajate

palgad sõltuvad tugevalt pearaha määradest. Väheneva rahvastiku hulga tõttu nähakse

allakäiguspiraali ka selles, kui teenuste võrgustiku optimeerimisvajadusest tulenevalt oleks vaja

sulgeda mõningaid asutusi näiteks koolid, lasteaiad, postkontor, apteek, arstipraksis. Asutuste

sulgemise ja teenuste kaugemale viimises nähakse ohtu, et piirkonnast lahkub ka veel olemasolev

elanikkond.

Kinnisvara soetamise, ehitamise ja renoveerimise puhul nähakse, et peamiseks kitsaskohaks on

pankade seatud laenutingimused, mis on ebasoosivad ääremaaliste asukohtade suhtes.

Laenamistingimuste soodustamine (mitte ainult noortele) nii elukoha ostuks kui ka ettevõtluse

toetamiseks. Riigipoolse käenduse andmine ja vajadusi pankasid survestada, et ka väljaspool

suuremaid keskuseid oleks võimalik mõistlikult laenu saada.

COVID-19 pandeemia näitas paljudel juhtudel kaugtöö ja veebiõppe võimalusi ja piire. Piirkonna

sideühendusi näevad valdavalt kehva ja ebapiisavana, et võimaldada adekvaatset kaugtööd. Osadel

juhtudel tunnetati küsitletute poolt, et sideühendused on nõrgenenud pärast 24.02.2022 sündmusi.

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

101

Seetõttu peavad piirkonna elanikud oluliseks sideühenduste ehk mobiili- ja internetilevi parendamist,

et võimaldada kohalikele elanikele õppimist ja töötamist.

Lisaks pidasid küsitletud oluliseks ka kogukonnaelu ja kohaliku kultuuri toetamist, vanurite

toimetuleku toetamist, toidu- ja tarbekaupade kättesaadavuse mitmekesistamist ning

maksusoodustuste loomist inimeste peibutamiseks.

5.9. Majapidamiste turvalisuse

seotud vajadused ja soovid

Valdav osa küsitletutest ei tundnud, et piirivööndis elamise juures oleks midagi ebaturvalist, pigem

vastupidi, tulenevalt piirivalve pidevast kohalolekust ning kiirest reageerimisvõimest. Seetõttu

nimetasid vaid vähesed küsitletud piirivööndi elanikud meetmeid, mis aitaks neil parandada

turvatunnet piirkonnas. Nii nimetati näiteks oluliseks turvalisust parandava meetmena piiritara

lõpetatust ja piiri paremat kindlustamist ning rohkema inimressurssi piiriäärsele alale suunamist.

Teiste seas mainisid küsitletud veel vajadust parema kriisiplaani ja -kommunikatsiooni järgi, et

ohuolukorras selgemalt teada mida teha ning kuhu varjuda ja et oleksid olemas häiresüsteemid ja

alarmid. Mõningatel juhtudel mainiti ka, et esineb vajadus tuua hädaabiteenuseid lähemale, kuna

näiteks kiirabi kohalejõudmine võtab pikalt aega ning ei pruugi alati välja tulla.

Kriisvalmiduse suurendamise võimalusena toodi välja majapidamiste sõltumatuse toetamist näiteks

päikesepaneelide paigaldamise toetamisega, et vähendada energiasõltuvust ning väiketalupidamiste

toetamist, et parandada toidujulgeolekut.

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

102

5.10. Korraldatud seltsielu ja

naabrussuhted

Vastajad kirjeldasid oma suhteid naabritega headena, kuid suhtluse iseloomu siiski enamasti

vajaduspõhisena. Tihedat suhtlust on keeruline pidada, kuna kõik naabrid pole püsielanikud või

jäävad hajaasustuse puhul kaugemale. Suhtlus taandub sageli ühistegevustele ja tähistamistele

(kartulivõtt, sünnipäevad) vaid üksikute naabritega, kellega tihedamalt suheldakse. Naabrivalve on

oluline – pikemal eemalolekul hoiavad naabrid üksteise valdustel silma peal.

Naabreid ja külasid toovad kokku ühised talgud (nt külaplatsi korrastus, heinategu ning tähtpäevad

(jaanipäev, päätnitsapäev, paasapühad, nigulapäev). Pikaajalised püsielanikud külaelu väga aktiivseks

ei pea – kõrvutatakse praegust ja aastakümnete tagust aega, mil ühisüritusi ja -tegevusi oli märksa

rohkem. Sellist tendentsi peetakse elanike väljavoolu ja väärtuste muutumise tagajärjeks (sündmusi

tähistatakse väiksemas pereringis, mitte kogu külaga). Samuti leiti, et viimaste aastate sündmused

(nt koroonapandeemia, Venemaa sõjategevus Ukrainas) on inimesi polariseerinud.

Külaseltside või -ringide tegevuses osalemine on tagasihoidlik. Mõned vastajad siiski tegelesid

huvitegevustega (rahvatants, lauluring, saalihoki, käsitööring, teater), teised jällegi osalesid seltsielus

(nt MTÜ Matsurimuudu, MTÜ Saatse Nulk jms, MTÜ Lüübnitsa). Erinevates tegevustes osalejate-

mitteosalejate puhul ei joonistu välja konkreetset profiili (nt piirkondlikke, vanuselisi mustreid).

Külaelu edendajaid (nt külavanem vm aktiivne kohalik) oskas enamik vastajatest nimetada. Suhteid

kohaliku elu eestvedajatega peeti heaks, kuid hinnang külavanema tegevusele on isikupõhine –

mõnel juhul peeti külavanemat vaid rollikandjaks, teistel juhtudel kirjeldati külavanemat aktiivse

kaasajana. Ametlik külavanem on valitud vaid umbes veerandil juhtudest ehkki pea kõikides külades

leidub mõni aktiivsem kodanik. Selle põhjuseks võib olla tahe panustada oma küla arengusse, ent

soov mitte endale võtta ametlikke vabatahtlikke kohustusi. Ootused külavanematele hõlmasid

kogukonna kooshoidmist ühisürituste ellukutsumise ja kohalike kaasamise kaudu, kohaliku eluolu

parandamist (nt ühisveevärgi korraldamist) ja tunnetust, et „keegi on nende ja küla jaoks olemas“,

kui tekib muresid.

„Koroona pani põntsu külaelule.“

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

103

5.11. Piiriüleste suhete/liikumiste sisu ja

tähtsus

Küsitlusele vastanute seast enamikul pole piiri taga sugulasi ega tuttavaid, kellega suhelda. Paljudel

juhtudel on piiritagused sugulussidemed lihtsalt hääbunud suremuse tõttu. Need, kel veel on seal

pool sugulasi-tuttavaid, suhtlevad peamiselt telefoni vahendusel ning pigem harva kui sageli (nt

õnnitlemine, uudiste jagamine vms). Teiste suhtluskanalite vahendusel kontakteerumine on mõne

vastaja kirjelduse kohaselt olnud ka raske, kuna mitmed nn lääne suhtlusportaalid (Facebook, Twitter)

on Venemaal suletud. Sel juhul on suhtlemiseks kasutatud näiteks WhatsAppi. Piiritaguste sugulaste

eluolust kuuldakse ka teiste sugulaste vahendusel, eriti siis kui suhtlemise keerukuse tõttu on

katkenud otsesuhtlus.

Piiriülesed liikumised katkesid pärast koroonapiirangute kehtestamist. Mainiti, et selle tõttu pole

saanud külastada sugulasi ja tuttavaid, käia teisel pool piiri olevate sugulaste haudadel ning

tähtpäevadel. Mõnel juhul kirjeldasid vastajad, et seetõttu on katkenud ka suhtlus piiriüleste

sugulaste-tuttavatega. Eeltoodut nähakse negatiivse paratamatusena.

6. Kokkuvõte

Käesoleva uuringu eesmärgiks oli kaardistada Kagu-Eesti piirivööndi sotsiaalmajanduslikku ja

kultuurilist olukorda, piirialade asustuse ja maakasutuse iseloomu, tehnilist taristut, kogukondlikud

suhteid ning siseturvalisuse ja piirijulgeoleku seisukohast olulisemaid elanike väärtuseid, vajadusi ja

soove, samuti kaitsetahet, et nende alusel sõnastada kitsaskohad ja formuleerida

lahendusettepanekud.

Uuringu läbiviimisel kasutati nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid. Uurimisküsimustele

vastamiseks kombineeriti registri- ja ruumiandmete (GIS) analüüsi välitöödega piirialadel. Välitööde

käigus küsitleti Kagu-Eesti piirivööndi elanikkonda ning teostati vaatlused majapidamiste taristu

osas.

Piiriäärse ala tühjenemine inimestest on mõnevõrra paratamatu protsess, sest piir oma olemuselt

(eriti kui see ei ole Schengeni laadne sisepiir) eraldab ja tükeldab potentsiaalseid teenuse ja kauba

turupiirkondi. Mistõttu nende teenuste/kaupade kättesaadavus, valik ja kvaliteet jääb allapoole seda

lävendit, mis võimaldaks kasumlikult majandada. Eeltoodust tulenevalt teenuste/kaupade

pakkumine koondub sinna, kus turg on suurem. See vähenegi, mis piiriäärsetel aladel varem

„Toimib seelikuraadio – kui midagi on, helistan tädile Räpinas, tädi helistab Petserisse.“

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

104

eksisteeris nihkub mujale, suurematesse keskustesse. Sellega seonduvalt käivitub väljaränne ja

kohtade tühjenemine. Jäävad vanurid ja nende surres lakkab elutegevus.

Piiriäärse ala tühjenemine inimestest on aga valus teema julgeolekut silmas pidades. Inimesed ühes

paikse asustusega kindlustavad territoriaalsete koostisosade kuuluvust riigi külge märksa enam kui

riikidevaheline piirileping, mis võib suvalisel hetkel kehtetuks muutuda. Et piiriäärsete külade

väljasuremine pidurduks, oleks vaja luua riigi poolt sellised tingimused, mis „hoiaksid inimesi kinni“,

muudaksid elu maal mitte ainult elamisväärseks vaid ka taskukohaseks. See on küsimus

sissetulekutest (töökohad, riigiabi), pakutavatest teenustest (esmatarbekaubad, haridus, arstiabi,

politsei- ja päästeteenistus) ja nende kättesaadavusest (kaugus, teede olukord, ühistranspordi

korraldatus). Rääkimata info levist läbi tele- ja raadiokanalite või siis mobiiliside kaudu.

Kuigi väljasuremistrend on vaadeldaval piiriäärsel alal võrdlemisi ühetaoline, siis tulevad ilmsiks

teatavad erisused erinevate piirilõikude raames. Info põhjal, mis on olnud analüüsiks kättesaadav,

saame hinnata „haavatavust“ Eesti poolt vaadatuna. St. et puuduvad looduslikud takistused

(veekogud, metsa- ja soomassiivid), et puudub siinpool asustus või see on äärmiselt hõre, et

maastikud on "avatud" juurdepääsule väljastpoolt ja mis olulisemgi veel – sinna ja sealt läbi viivad

teed.

Kagu-Eesti piirivööndi asustus ja maastik on võrdlemisi heterogeensed ja paiguti ka fragmenteeritud.

Seda iseloomustab põhja-lõuna suunaliselt kahanev rahvastiku- ja hoonestustihedus. Kõige

kriitilisemat tähelepanu vajavad piirivööndi lõigud, milles puudub või on vaid väike püsielanikkond

ning kus maastik ei sea olulisi füüsilisi takistusi. Meremäe „piirilõigus“ (Koidulast Miikseni) on

asustustihedus äärmiselt ebaühtlane. Ühest küljest on võrdlemisi palju inimesi kontsentreerituna

paigutunud Meremäe küla kortermajadesse. Teisalt on teised lähiümbruse külad, eriti vastu Vene

piiri tühjaks jäänud. Mõnedesse neist on elama asunud mitte-eestlastest uusasunikud. Pealegi on

Meremäe „piirilõik“ maastikuliselt võrdlemisi avatud, heade ühendusteedega ning elutegevuslike

märkidega teispool piirijoont. Luhamaa „piirilõik“ (Saardest Sakudini) hõlmab samuti mahajäetud

külasid ja hõreda hajaasustusega piirkondi, aga erinevalt Meremäest on need looduslikult kaitstud

tihedate metsamassiividega ja väheste ühendusteedega. Luhamaa „piirilõigu“ eeliseks on ka

rahvusvahelise tähtsusega Riia-Pihkva maantee läbivus. Sellest tulenevad suhtelised eelised

kohalikuks majandustegevuseks ja kõrgendatud riiklikuks tähelepanuks.

Kagu-Eesti piirivööndi majapidamiste elujõud on väga halb. Siin esineb üks tugevamaid rahvastiku

vähenemise ja vananemise trende kogu riigis. Silma torkavad suur väljaränne, laste ja noorte vähesus,

umbes 2 korda vähem naisi vanuses 25–35 kui samas vanuses mehi ning väga suur 50–65-aastaste

vanusegrupi üleesindatus. Piirivööndis on võrreldes 2000. aastaga vähenenud nii eestlaste arv kui ka

osakaal rahvastikust. Meremäe lõigus on kas täielikult või enamuses asendunud eestlastest

elanikkond mitte-eestlastega Teterüvä ja Kusnetsova külas ning Luhamaal Lütä ja Savimäe külades.

Mis kinnisvara tehingutesse puutub, siis ka siin eristub selgelt Meremäe lõik, kus 13% tehingutest

olid ajavahemikul 2017–2022 teostatud välisresidendist kinnisvara omandajaga. Siin ei ole enam

tegemist mitte "haigutava tühjusega", vaid meie idanaabri mõjuala laienemisega. Muus osas on

piirivööndis veel märke Eesti oludes inimeste keskmisest madalamast haridustasemest ning

sissetulekutest, mis jäävad 2021. aasta seisuga 27% alla Eesti keskmise. Valdav osa kasutuses

olevatest hoonetest on üle 60 aasta vanad, keskpärases seisundis ning ilma kaasaegsete

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

105

mugavusteta (keskküte, veevarustus, jne.). Optimistliku stsenaariumi korral püsiks piirivööndi

rahvastik 1880 inimese juures (-4%), ning pessimistliku stsenaariumi korral elaks aastaks 2035

piirivööndis vaid 1486 inimest (-25%).

Kagu-Eesti piirivööndis on võtmeteenuste (haridus, arstiabi, ühistransport ja kaupluste võrgustik)

pakkumine ebarahuldav. Ennekõike on teenuste pakkumine sõltuv selle lävendist ning tegelikust

tarbijate hulgast. Elanikkonna vähenemisega seonduvalt on lasteaedasid/koole suletud, poode kinni

pandud, perearstikeskuseid koondatud suurematesse keskustesse, ühistransporti ümberkorraldatud.

Valitseb kindlusetus, kas või kui kaua jätkavad kohalikud lasteaiad/koolid tööd. Just see asjaolu võib

lastega peresid piirkonnast eemale peletada. Kohalikus käitumismustris on üsna tavapärane ühildada

töölkäimine ja laste lasteaeda/kooli sõidutamine ka ostlemisega. Piirivööndis vaid hooajaliselt elavad

inimesed teevad oma sisseostud reeglina enda püsielukohas või suuremates maakonnakeskustes,

mis jäävad teele enne suvekodudesse jõudmist. Kauplusauto teenuseid kasutavad peamiselt

pensioniealised, e-poode seevastu üliväike osa piiriäärsetest elanikest (hinnanguliselt 2%). Siinsetest

tööealistest elanikest on kohati ainult kolmandik tööga hõivatud (Saatse ja Meremäe piirkond). Kuna

registreeritud töötus jääb Setomaal alla 5%, siis tõenäoliselt on suur hulk mitte-töötavatest elanikest

pikaajalised töötud või töövõimetuspensioni saajad või seotud varimajandusega või omavad

töökohta välismaal. Iseloomulik on pendelränne piirivööndist välja, ka Tartusse ja Harjumaale. See

võimendab väljarännet piirivööndist veelgi. Allesjäänud suhtlevad harva omavahel, mis viitab pigem

hääbuvale ühistegevusele. Sama puudutab piiriüleseid suhteid, mis jäänud täiesti tahaplaanile seoses

halvenenud julgeolekusituatsiooniga. Vabatahtlikes kaitse- või sisejulgeolekuga seotud

organisatsioonide tegevuses osalejaid on vähe.

Suurem osa piirivööndi teedest on kas heas või väga heas seisundis. Halvad teed asuvad valdavalt

väga hõredalt asustatud ning metsastes piirkondades. Enamik inimesi liiguvad punktist punkti oma

isikliku sõiduvahendiga. Keskmisest rohkem kasutatakse ühistransporti Värska piirkonnas, kõige

madalamat kasutust leiavad Lüübnitsa ja Saatse piirkonna bussipeatused. Mobiilside on „auklik“ ning

internet aeglane. Elektrivarustus on seevastu kõikjal kvaliteetne. Umbes veerandil elanikest on kodus

diisli peal töötav elektrigeneraator ja vaid mõned üksikud kasutavad päikesepaneele. Suurem osa

piirivööndi tarbeveest tuleb salvkaevudest, umbes 20%-l majapidamistest on ka puurkaevud. Valdav

osa elanikest omavad kodus toiduvaru, millega iseseisvalt toime tulla kriisiolukordades.

Kagu-Eesti piirivööndis on olulise tähtsusega seto kultuur ja traditsioonid. Kohalik

kogukonnatunnetus ning oma kultuuri kõrge väärtustamine on määravaks „uute tulijate“

omaksvõtmisel. Kogukonda sulandumine taandub sellele, kui palju uued tulijad on valmis kogukonda

panustama ning ühistegevustes kaasa lööma. Piiriäärne elu ei suurenda ohutunnet kohalike seas.

Üldiselt tajutakse turvalisust hoopis suuremana seoses piirivalve püsiva kohalviibimisega. Kuigi

piirivöönd paikneb n-ö Venemaa lävepakul, ei väljendu see kuidagi suurenenud ohutajus. Enamik

kohalikest on valmis igakülgseks koostööks piirivalvega, peavad kõige olulisimaks julgeoleku

tagajaks NATO kollektiivkaitset, ühes alalise kohalolekuga Eesti territooriumil. Siiski on ka neid, kes

peavad esmatähtsaks heanaaberlikke suhteid Venemaaga, seeläbi väljendades pragmaatilist soovi

mitte osaleda „võõras sõjas“, mida Venemaa hetkel Ukrainas peab. Samal ajal on usaldus Venemaa

ja venelaste vastu vähenenud. Tajutakse, et Venemaa on ohtlik naaber, keda ei tohi provotseerida.

Ka siis kui suurem osa piiriäärsetest elanikest oleksid valmis relvastatud kallaletungi korral panustama

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

106

oma võimete kohaselt, ei pruugi nende tervis ja oskused olla piisavalt head, et otseselt osaleda

kaitsetegevuses.

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

107

7. Uuringu kesksed järeldused,

väljaselgitatud probleemid ja

lahendusettepanekud

Piiri julgeoleku parimad praktikad sõltuvad kõnealuse piiri konkreetsest kontekstist ja kohalikest

asjaoludest. Üldiselt hõlmab tõhus piirikaitse endas nii füüsilisi tõkkeid kui ka muid toetavaid taristuid

nagu näiteks piirdeaedasid või müüre ning isikukoosseisu tagamist piirivalvurite või sõjaväelaste näol

või mõlemaid omavahelises koostöös. Piiritaristu osana on üha levinum ka järelevalvekaamerate ja -

andurite kasutamine.

Tõhus piirikaitse kätkeb endas tihti ka koostööd ja koordineerimist nii naaberriikide kui ka piiriga

vahetult külgnevate kohalike omavalitsustega. Samuti mängib olulist rolli koostöö erinevate

riigikaitse- ja julgeolekuasutustega. Piirikaitse parimate praktikate hulka kuuluvad veel luureandmete

kogumine ja analüüs, selgete põhimõtete ja protseduuride väljatöötamine ohtudele reageerimiseks

ning isikukoosseisu koolitamine oma tööülesannete tõhusaks täitmiseks.

Piiri julgeolekut peetakse ka regionaalarenguga tihedalt seotuks, tulenevalt sellest, et riigi piiridel on

oluline roll riigi ja rahva kaitsmisel väliste ohtude eest. Piirivalve saab luua turvatunnet ja stabiilsust,

mis omakorda võib edendada piirkonna majanduslikku arengut. Tõhus piirivalve saab ära hoida

inimeste ja kaupade ebaseaduslikku liikumist, mis aitab tagada, et piiriülene kaubandus toimuks

õiglasel ja reguleeritud viisil. See võib aidata kaasa ka piirkonna tööstuse ja ettevõtete arengule.

Regionaalpoliitika ja piirijulgeoleku vaheline seos sõltub laiemalt konkreetsest geograafilisest

kontekstist. Kohalike poliitikute ja võtmeisikute kaasamine piirialade turvalisust puudutavatesse

aruteludesse on oluline, ennekõike piirivööndi taristut puudutavates küsimustes ning laiemalt kaitse-

ja julgeolekupoliitika küsimustes.

Tõhus piirivalve saab kaitsta kohalikke kogukondi väliste ohtude eest (terrorism, relvade või

narkootikumide ebaseaduslik salakaubavedu, jne). See suurendab turvatunnet ning mõjub

positiivselt kogukonna üldisele heaolule. Kohalikud kogukonnad omakorda toetavad piirikaitselisi

tegevusi. Üldistades võib öelda, et piirivööndi kogukond moodustab piirivalvele tugivõrgustiku, mille

tõttu on piirivalvele oluline omada häid suhteid kogukonnaga. Vastastikune koostöö võib piirivalvele

osutada oluliselt efektiivsemat abi kui seda kaasaegne tehnoloogia ühes jälgimisseadmetega

suudaks.

Ehkki piiri turvamist saavad oluliselt lihtsustada tehnoloogilised vahendid, siis on oluline silmas

pidada, et kaamerate, sensorite jms võib omada olulisi nõrkusi, sealhulgas täpsuse puudumine ja

valepositiivsed häired; kallis soetamine ja hooldus; inimlikud vead tehnoloogia kasutamise või

andmete tõlgendamises; võimalikud süsteemi häkkimised või muud liiki saboteerimised, mis

muudavad tehnoloogia ebaefektiivseks.

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

108

Piirivööndi alad võivad olla riigi turvalisuse seisukohast kriitilised ja seetõttu tuleb neid kaaluda

riikliku kaitsepoliitika planeerimisel ja rakendamisel. Piirivööndi kogukondade jätkusuutlikkus ning

kaitsetahe sõltuvad tugevalt piirkonna majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast, seetõttu tuleb

riiklikus kaitsepoliitikas kaaluda nii piirivööndi turvalisusega seotuid küsimusi kui ka piirkonna

arenguvajadusi.

Käesoleva töö andmeanalüüsi ja küsitluste käigus tuvastati mitmeid kitsaskohti, mis on piirkonna

arengule takistuseks ning võivad olla potentsiaalseks ohuks piirijulgeolekule. Järgnevalt ongi välja

toodud pealmised kitsakohad ja võimalikud lahendused neile.

Probleem 1: Mitmed piirilõigud on inimasustuseta või väga hõredalt asustatud – puudub

kogukondlik kontroll piirialal toimuva osas, piirivalvel puudub kogukondlik partner. On risk, et

tühjenevate alade elanikkond vahetub vähemlojaalse elanikkonna vastu ning suureneb

ebaseaduslike piiriületuste hulk, mida piirivalve ei pruugi õigeaegselt tuvastada.

Lahendused:

• Riigi ja kohaliku omavalitsuse strateegilised investeeringud suunata elamufondi, millega

soositakse riigitöötajate, sh piirivalvurite elukoha loomist piirivööndisse, seejuures arvestades

vajadusega luua investeerimistoetused eluhoonete ja nende taristu rajamiseks enne kui hoonesse

elama asutakse. Üks suurimaid takistusi maapiirkonda elama asumisel on kaasaegsete

elamistingimuste tagamine, mis nõuab suurt alginvesteeringut.

• kogukondlik kohaturundus – tühjade kuid elamiskõlblike talude müügi- ja ostusoovi

vahendamine läbi kohaliku omavalitsuse, et tõsta kinnisvara müügitehingute hulka, et viia kokku

paremini tühjalt seisvate hoonete omanike grupp ning piirkonda kolida soovivate inimeste grupp.

Probleem 2: Elanikkonna kiire kahanemise tulemusel on paljud eluhooned mahajäetud, lagunemas

või juba lagunenud. Kagu-Eesti piirivööndis esineb väga suur varede hulk. See halvendab

elukeskkonda, mis omakorda tähendab piirkonna elanikele kehvemat elukvaliteeti, põhjustab

väljarännet ning nõrgestab sisserände huvi. Mahajäetud hoonete suur osakaal toob mängu ’’katkiste

akende teooria’’

48

, mille kohaselt kiratsev heakord suurendab väärtegudele kaldumist ning

allaandmise mentaliteeti elanikkonnas. See omakorda halvendab piirkondlikku turvalisust.

Lahendused:

• Kohaliku omavalitsuse lammutusmeetme rakendamine Türi

49

või Elva valla

50

näitel, et võimaldada

nii era- kui ka juriidilistel isikutel lammutada hooneid, mis on ohtlikud või põhjustavad

keskkonnareostust. Aga ka visuaalset reostust.

• Riiklikult laiendada lammutusmeetme rakendusi. Praegune KredExi lammutusmeede on

ettenähtud vaid juriidilistele isikutele. Sellele tuleks lisada strateegiliselt oluliste piirkondade osas

erand.

Probleem 3: Venemaa piiri sulgemisega on häiritud Setomaa piiriüleste kultuuritraditsioonide

kestlikus. Ehk need olulised motiivid, mis on sidunud selle kultuuri kandjaid nende elukohaga

48

James Q. Wilson, George L. Kelling. 1982. Broken Windows: The police and neighborhood safety

49

https://www.tyri.ee/en/lammutustoetus

50

https://www.elva.ee/lammutustoetus

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

109

praegustel piiriäärsetel aladel. Põlvkondliku järjepidevuse kadumise tulemusel võib suureneda

väljaränne või kaduda tagasirände puudumise motivaator.

Lahendused:

• Riiklik kommunikatsioon, mis seletaks milliste rahvusvaheliste arengute korral oleks võimalik

lihtsustatud piiriületust taastada.

• Asendustegevused ja „uute traditsioonide“ juurutamine siinpool piiri, nagu näiteks Radaja festival,

mida korraldatakse nüüd Eestis, et võimaldada kultuurilise järjepidevuse edasikestmist. Venemaal

paiknevate seto surnuaedade osas puudub siiski lahendus kuniks sealsete paikade külastamine

on raskendatud ning poliitiline olukord ei parane.

Probleem 4 (ja võimalus): Talude ja majapidamiste eakad omanikud, keda on piirkonnas palju,

soovivad, et nende lapsed tuleksid ja võtaksid majapidamise üle. Osades taludes see realiseerub,

teistes mitte. Viimased on taas potentsiaalse rahvastiku kahanemise allikaks. Maapiirkondades on

sageli raskusi majade pärandamisega, sest noored põlvkonnad ei pruugi olla huvitatud elamisest või

töötamisest samas piirkonnas, kus nende vanemad või vanavanemad elasid. Majapidamiste

tehnovarustuse osas esinevad sügavad “regionaalsed käärid”, mis tulevad ilmsiks eriti piirivööndi

näitel. Eluhoonete kehv tehnovarustatus võib tingida selle, et pikas perspektiivis suureneb hooajaline

elanikkond.

Lahendused:

• Eluhoonete või elamukinnistute ümberkorraldamine. Vanemad eluhooned võivad olla liialt

amortiseerunud ning vajavad renoveerimist. Paljudel juhtudel ei pruugi vana eluhoone

taastamine end õigustada, mistõttu võib mõistlikum olla sama elamukinnistu kasutamine uue

elamu rajamiseks.

• Parema eluhoonete tehnovarustuse tagamine piirivööndis eeldab RTK Hajaasustuse programmi

rahastusskeemi ümbervaatamist vastavalt piirkondlikele erisustele tehnovarustuses. Hetkel

arvestatakse toetuse kogusummasid omavalituste kaupa proportsionaalselt vastavalt rahvastiku

ja taotluste hulgale. Samas oleks mõttekas rakendada erisusi strateegiliselt olulistele

piirkondadele, tagamaks näiteks madalam omafinantseeringu määr taotlejale.

• Kogukondlikud üritused. Noorte perede huvi maapiirkonna elu vastu võib suurendada, kui neil

on võimalus osaleda kogukondlikel üritustel või osa võtta kogukondlikest projektidest, mis aitab

luua kogukondi ning siduda inimesi tugevamalt piirkonnaga.

• Setomaa programmile lisarahastuse andmine soosiks uutele elanike elamiskohtade soetamist.

Seejuures tuleks esmajärjekorras toetada kaitseliitlasi, päästjaid ja teisi kogukonnale ning riigile

olulisi aktiviste piiriäärsete elukohtade rajamisel. Setomaa programmi rahastus on püsinud

aastaid samal tasemel ning programmile uute eesmärkide lisamine õigustaks ka lisarahastust.

• Riiklikud tagatised pankadele nooreperelaenu võtmisel ja piiriäärsel alal oma kodu rajamiseks.

• KredExi toetused elamispindade renoveerimiseks vajavad suuremat paindlikkust, et võimaldada

etapiviisilist hoonete renoveerimist.

Probleem 5: Piirkonna elanikkonna sissetulekud on Eesti keskmisest oluliselt madalamad ning suur

on varimajanduse roll. Piiriülesed inimsuhted on pingestunud ning usalduse vähenemise tulemusel

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

110

on kasvanud võimalikud piiriülese kuritegevuse riskid (spionaaž, salakaubandus, ebaseaduslik

piiriületus jms).

Lahendus:

• Hinnata riskide olulisust ja võimalikke ennetusmeetmeid juhuks kui peaks toimuma piiril taas

vabam liikumine. Seejuures on vajalik anda hinnang erinevateks arengustsenaariumiteks, sh

piiride avamiseks ja viisarežiimi taastumiseks ning kaaluda, milline töö kogukonnaga suhtlemise

ja kaasamise juures on vajalik riskide ennetamiseks.

Probleem 6: Paljud piiriala külad paiknevad väga kaugel hädaabiteenustest (kiirabi, pääste-

komandod). Ohtlik tervisele ja varale. Hõredalt asustatud piirkonnas on vähem politseijõudu ja

päästjaid, mis tekitab raskusi ohu kiire lahendamisega. Suurem oht võib olla väljarände motivaator

ja teisalt takistus elukohavalikul.

Lahendus:

• Vajalik on tagada teenuste kättesaadavus kogu piirialal – luua pikaajaliste kokkulepete ja

arengukavadega riiklike struktuuride olemasolu piirkonnas, sh vajadusel piiriala koefitsiente

juurutades.

• Täiendada riiklikke struktuure paindlike lahendustega – näiteks piirivalvele parameediku

võimekuse loomine. Igas kordonis võiks olla 24/7 valmidus pakkuda kiiret elustamist ootamatute

terviserikete korral. Seda olukorras, kus kiirabi pärale jõudmine Võrust, Põlvast või Tartust võtab

aega. Riik peaks ka soodustama vabatahtlikkuse näol teatavate teenuste pakkumist kui korraline

„operatiivne valmidus“ on liialt kulukas hõreasustuses.

Probleem 7: Elanike arvu kahanemisest ning hõreasustusest tingituna on teenuseid pakkuvate

asutuste (koolid, lasteaiad, huvikoolid, noortekeskused, kultuurimajad) nõudlus madal, mille tõttu

esineb surve teenusvõrgustike optimeerimiseks, mis aga muudaks teenused senisest veelgi halvemini

kättesaadavaks. Samuti ei piisa üksnes teenusasutuste säilitamisest, vaid tõsta tuleb ka teenuste

kvaliteeti. Vastasel korral intensiivistub negatiivne tsükkel, kus teenuste halva kvaliteedi ja

kättesaadavuse tõttu lahkub veelgi inimesi ning koos sellega ka nõudlus teenustele.

Lahendused:

• Piiriala koefitsiendid hariduse rahastamismudelites, vt ka järgmine töötasude probleemipunkt.

• Koolide juhtimise ühendamine ja õpetajate töötamine mitmes koolis, mis aitab tagada piisava

õpilaste hulga ja parema hariduse kvaliteedi õpetajate parema spetsialiseerumise kaudu.

• Kaug- ja e-õppe lahenduste laialdasem kasutamine üldhariduse ja huvihariduse lisamoodulite

näol kohapealse hariduse täiendusena.

• Koolihoonete ruumikasutuse ümberkorraldamine, et vähendada ruumi- ja küttekulusid ühe

õpilase kohta. Vajadusel eraldada kooli ruume muude teenuste osutamiseks.

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

111

Probleem 8: Avaliku sektori (õpetajad, lasteaiakasvatajad) ja avalikust eelarvest tulusid saavate

töötajate (perearstid) palgatase on võrrelduna Eesti keskmisega sama töö eest madal. Head

spetsialistid ei tule piirkonda tööle või lahkuvad. Seetõttu esineb negatiivne mõju teenuste

kättesaadavusele ja kvaliteedile piirkonnas.

Lahendused:

• Koefitsientide rakendamine, et võimaldada konkurentsivõimelised palgad õpetajatele ja arstidele,

mis aitaks neid piirkonda meelitada ja kohapeal hoida. Tasandus- ja toetusfondi koefitsiendid

51

arvestavad küll omavalitsuse tagamaalisusega, ent ainult teatud määrani ning arvestamata piirist

tulenevaid eripärasid. 2022. aasta Setomaa eelarvest moodustasid tasandus- ja toetusfondi

summad 32% kogu valla eelarve tuludest. Teisalt oli 2021. aasta seisuga Setomaa valla õpetaja

keskmine palk 1401€, mis oli üks Eesti väiksemaid ning jäädes 16,7% alla Eesti keskmisele, mis oli

1635€. Perearstide puhul ei arvesta kehtiv määrus lisatasu koefitsiendiga tulenevalt perearsti

praksise asukohast

52

. Käesoleva määrusega arvestatakse perearsti nimistute hulgaga, ent see

tingib, et hõredalt asustatud hajaasustuse piirkonnas on võimalik maksimaalne lisatasu koefitsient

võrdlemisi piiratud

53

. 2022. aasta seisuga jäi keskmine Võru maakonna arsti palk 9% alla Eesti

keskmise

54

.

Probleem 9: Piiriäärses hajaasustuses on kohapealsete töökohtade pakkumine madal ja ühekülgne.

Suurimad tööandjad on teenindus, KOV teenistuskohad ning põllumajandus. Tööealine elanikkond

peab tööd otsima väljastpoolt kodukohta – nii lähemalt kui kaugemalt. Kaugemal asuv töökoht (nt

Tartus) võib pikas perspektiivis tähendada, et ühel hetkel otsustatakse elukohta vahetada või jätta

oma senine püsielukoht piirivööndis vaid hooajalisse kasutusse.

Lahendused:

• Väikeettevõtete toetamine. Väikeettevõtete programmide loomine ja seniste meetmete

edasiarendamine aitab luua töökohti ja suurendada majandustegevust piirkonnas.

• Väiketööstuse ja -ettevõtluse koolitusprogrammi läbiviimine, mis soosiks kohaliku tooraine

väärindamist.

• Kohalikele elanikele haridus- ja koolitusvõimaluste pakkumine, mis võimaldaks neil saada vajalikud

oskused, et töötada uutes majandusharudes.

• Kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamine tugevama ettevõtlusklastri loomise eesmärgil, et

võimaldada töökohtade püsimine laiemas piirkonnas (Värska, Räpina, Võru)

• Piirivalvetalude pilootprojekti rakendamine, millega motiveerida ühelt poolt inimesi piirivalvesse

tööle ning samal ajal piirivalvureid elama piirivööndis ja teisalt aidata kaasa sellele, et asustada

kriitilisi inimtühjasid piirilõike.

51

Riigi Teataja. 2023. Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi

vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord

52

Riigi Teataja. 2023. Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise

kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika

53

Riigiteataja. 2022. Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord

ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika

54

Tervise Arengu Instituut. 2022. Tervishoiutöötajate keskmine brutotunni- ja brutokuupalk maakonna

järgi

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

112

• Kaugtöövõimaluste edasiarendamine. Kiire interneti projektidega jätkamine ning

kaugtöökohtade või -kontorite rajamine alakasutatud KOV hoonetesse.

• Tööjõumahukama tööstuste rajamise korral teostada piiriülest koostööd, et võimaldada või

lihtsustada Läti suunalt inimeste igapäevast tööl käimist. Tööjõu liikumine tänasel hetkel Venemaa

suunalt Eestisse on Kagu-Eesti piirivööndis võrdlemisi piiratud ning seda toodi eraldi välja vaid

Saatse hooldekodu puhul. Pikemas perspektiivis on tööjõu kaasamine idapiiri tagant ka pigem

kontraproduktiivne.

• Setomaa arenguprogrammi edasiarendamine, mis on kohalike võtmeisikute sõnul olnud

märkimisväärne tugi aga mille rahastus on 15 aastat samal tasemel püsinud.

Probleem 10: Mobiilside ja internetiühendus on osades Kagu-Eesti piirivööndi külades kesise

kvaliteediga, mis takistab kaugtööd, õppetööd, suhtlust maailmaga ja meedia tarbimist. Mobiilside

probleemid tulenevad suuresti piiriala eritingimustest ning kohalik elanikkond tunnetab, et

mobiililevi on nõrgenenud pärast 24.02.22 sündmusi.

Lahendused:

• Interneti valguskaablivõrgu välja arendamine piirialal sihistatud programmiga.

• Liiga suurte distantside ja madala tasuvuse korral kaaluda Starlinki tüüpi satelliitinterneti kasutuse

soosimist, et tagada internetiühendus kohtadesse, kus seda muul viisil pole võimalik teha.

• 4G ja 5G lahenduste kaalumine, mis võimaldavad leviala paremini suunata. Hea interneti- ja

mobiililevi tagamine Kagu-Eesti piirivööndis võib eeldada püsivat vajadust valguskaabli vedamise

järgi. Eraldi küsimus, kas uuema põlvkonna 5G mastid saavad lahendada piiriäärse mobiililevi

küsimuse. Tihedam mastide võrk hõredalt asustatud piirkonnas tähendaks olulist lisakulu. Antud

küsimus vajab eraldi analüüsi, et tuvastada kuluefektiivseim lahendus.

Probleem 11: Piirialade elanikkonna usaldus riigi (keskvalitsuse) ja meedia osas on madal. Osad elanikud ei

tunneta end võimaliku sõjalise konflikti aktiivse osapoolena. See võib hakata tekitama probleeme

kriisikommunikatsioonis.

Lahendused:

• Riigi esindajate (sh poliitikute) otsesuhtlus piiriäärse kogukonnaga (k.a vallajuhid ja

kogukonnaliidrid).

• Mõtestatud kommunikatsioonistrateegia loomine, mis arvestaks piirivööndi kogukondade

kaasamisega, tagaks piisava läbipaistvuse, arvestaks mõlemapoolsete vajadustega ning looks

võimalused tagasisideks.

Probleem 12: Valdade liitmise tulemusel tunnetatakse osades valla piirkondades, eelkõige Saatses ja

Meremäel, et KOV on inimesest kaugenenud, võõrandunud.

Lahendus:

• Kohaliku omavalitsuse aastaeelarves lähtuda põhimõttest, et valla eelarve oleks piirkondade vahel

tasakaalustatud.

• Kaaluda piirkonnakogude sisseviimist, et tuua otsustusprotsess mõningal määral taas lähemale

rohujuuretasandile.

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

113

• Kaaluda formaalset külavanemate valimist, et tagada kõneisiku olemasolu, kelle poole pöörduda

kohaliku omavalitsuse poolt ülalt alla ning tavakodaniku poolt alt ülesse.

Probleem 13: Külade ja nulkade kogukondlik organiseeritus on ebaühtlane ning eelistatakse

mitteametlikku eestvedamist. Elanike võõrandumine ühiskonnast, riskid kriisikommunikatsioonis –

sõnumid ei jõua kohale, ei võeta omaks.

Lahendused:

• Kogukonnaliikmete kaasamine KOV-ide kogukondlike projektide ja tegevuste kavandamise ja

läbiviimise protsessi aitab neis huvi tekitada ning soodustab piirkonna eestvedajate esile

kerkimist.

• Kogukondlike organisatsioonide toetamine ja eestvedajatele koolituste pakkumine.

Kogukondlike organisatsioonide toetamine ja arendamine aitab parandada kogukonna

organiseeritust ja usaldust eestvedajatesse.

• Võõrandumise vältimine ja kriisikommunikatsiooni toimimine eeldavad usalduse loomist

kogukonnaga, mis eeldab kogukonnaliikmete kaasamist, regulaarset teavitamist piirkonnas

toimuva osas ning läbipaistvat suhtlust nii kohaliku omavalitsuse kui ka muude võimuorganite

poolt.

Probleem 14: Kagu-Eesti piirivööndi elanike osalus vabatahtlikus turvalisust tagavates tegevustes ja

organisatsioonides on madal. See on osalt seotud ka piirkonna vanusstruktuuriga, mis mõjutab

otseselt inimeste võimeid panustada vabatahtlikku tegevusse.

Lahendused:

• Riiklik ja KOV tugi vabatahtlikele ühendustele – tegevuskulud ja varustuse soetamise toetused.

• Vabatahtliku tegevuse sisu laiendamine, mis võimaldab kaasata ka mitte ainult noori ja tugevaid,

nt ennetustegevus.

Probleem 15: Piiriala rahvastik on vananev, laste ja noorte arv väike; piirkonna demograafiline

jätkusuutlikkus on kesine.

Lahendused:

• Eelpool toodud töökohtade meetmete rakendamine

• Eelpool toodud elamufondi puudutavate meetmete rakendamine

Probleem 16: Piirivööndi teed saavad suuremat koormust tulenevalt regulaarsest PPA patrullimisest,

samas teede hooldust ja remonti toetatakse riiklikult varasemast vähem. Tulenevalt pikkadest

distantsidest ning piirkonna elanike tugevast autosõltuvusest teenuste kättesaamisel on teede

seisukord ja hooldus kriitilise tähtsusega piirivööndi elanikkonna jaoks. Teede korrashoid võib pikas

perspektiivis omavalitsusele ülejõukäivaks osutuda.

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

114

Lahendus:

• Piiriäärsete teede korrashoiu rahastamise meetme taastamine.

• Kokkulepete tegemine kohaliku omavalitsuse ja siseministeerium, et tagada õiglane kulude

jaotus teede korrashoiu osas.

Probleem 17: Piirivööndi elanikkond, mis paikneb hõredalt ja on suures osas vanemaealine mõjub

negatiivselt piirkonna üldisele kaitsetahtele ja -võimele. Rahvastikuprotsessid toimuvad aga inertselt

ning toimuvad pikaaegsete trendide mõjul, mistõttu piirkonna rahvastik pigem ei noorene

lähikümnenditel.

• Vanemaealine elanikkond on füüsiliselt nõrgem ja vähem võimeline ennast ja oma kodu kaitsma

ning neil puudub tihti ka valmisolek ohu eest põgeneda. Vanemaealine elanikkond võib olla

samuti tugevamalt sõltuvuses abistamisest, mis võib muuta nad ohu suhtes vastuvõtlikumaks.

• Hõredalt asustatud piirkonnas võib elanikkond tunda end ekslikult ohutult olukorras, kus nendeni

abi jõudmine võib enim aega võtta.

Lahendused:

• Elanikkonna teadlikkuse tõstmine ohutusest ja kaitsetahtest aitab neid kaasata vabatahtlikus

tegevuses ning vähendada nende võimalikku ohtu sattumist.

• Kaitsetahte tugevdamine piirkonnas eeldab erinevate osapoolte, nagu kohaliku omavalitsuse,

PPA ja külaseltside ning kogukonnaga koostööd, mis aitab suurendada ohutust, teadlikkust ning

parandada reageerimiskiirust ohu korral. Koostöö ja kaasamine piirivööndi elanikkonnaga eeldab

eraldi kommunikatsioonistrateegia loomist, et vältida vale sõnumi edastamist kogukonnale, mis

halvimal juhul suurendaks hirmutunnet ning elanikkonna lahkumist piirkonnast.

• Piirivööndi elanikkonna seas pilootprojektina elanikkonnakaitse koolituste läbiviimine tõstmaks

informeeritust, kuidas toime tulla sõja- ja hädaolukorras.

Eelis 1: Tänasel hetkel eksisteerib Kagu-Eesti piirivööndis igapäevane ja usalduslik suhtlus piirivalve

ja kohaliku elanikkonna vahel. Piirivalve ja kogukonna liikmed teavad üksteist ning töötavad koos

probleemide lahendamiseks.

Võimalus:

• Piirivalve ennetustöö sisu laiendamine läbi riigikaitselise teadlikkuse kasvatamise, mille eesmärk

oleks piirivalve kogukondlikku tugivõrgustikku tugevdada. Antud teema osas peab teadvustama,

millise määrani ning milliste kogukonna liikmetega on võimalik säilitada usalduslikku õhkkonda

kogukonnas.

Eelis 2: Piirivalve kohalolu tagab turvalise elukeskkonna, sh varavastaste kuritegude ennetamise.

Sellisena sobib piirkond eriti piirkonnas hooajaliselt elavatele inimestele.

Võimalus: kasutada antud eelist argumendina kogukondlikus kohaturunduses.

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

115

8. Lisad

Lisa 1. Küsitlusankeet

Taustaandmed – elukoht ja töö

1. Kas elate siin aastaringselt: jah/ei

a) Kui jah, siis mis aastast te siin elate?

2. Kui kasutate seda maja hooajaliselt, siis...

a) mis aastast?

b) millal ja kui kaua siin viibite?

c) kus on teie püsielukoht?

3. Mil viisil omandasite selle koha?

a) perekonna kaudu

b) ostsin

c) üürin

4. Kes veel majapidamises elavad või seda hooajal kasutavad?

a) tööealiste ja töötavate pensionäride arv:

b) pensionäride arv:

c) laste ja noorte arv (kuni 18 a.):

5. Kui elate siin püsivalt, siis kus on teie töökoht?

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

116

6. Mil viisil käite tavapäraselt tööl?

a) isikliku mootorsõidukiga

b) jalgrattaga

c) jalgsi

d) kellegi teise sõidukiga

e) ühistranspordiga

f) töötan kodus

7. Mis laadi tööd teete?

a) olen ettevõtja

b) teen kontoritööd

c) teen füüsilist tööd

d) teen juhutöid (kõike, mis parasjagu teha tuleb)

e) olen töötu

f) olen riigi poolt ülalpeetav (pensionär, puudega)

8. Kas teete kaugtööd – töötate kodus kusagil mujal asuva ettevõtte või asutuse heaks ?: jah/ei.

a) Kui jah, siis mitmel päeval nädalas?

9. Millised on peamised probleemid seoses tööl käimisega? Seoses kaugtööga?

.........................................................................................................................................................................................................

....................................................................................

Teenuste kasutus ja taristu

10. Kui teie peres/majapidamises on lapsed, kus on nende kooli/lasteaia asukoht [asula;

haridusasutuse nimetus]?

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

117

11. Mil viisil nad tavapäraselt koolis/lasteaias käivad?

a) oma pere liikmed viivad isikliku sõidukiga

b) kooli/lasteaiakaaslaste vanemad viivad isikliku sõidukiga

c) jalgrattaga

d) jalgsi

e) ühistranspordiga

12. Millised on peamised probleemid seoses laste käimisega koolis/lasteaias?

.........................................................................................................................................................................................................

....................................................................................

13. Milline on teie peamine toidu- ja esmatarbekaupade ostmise koht:

a) lähimast (küla)poest [nimetage]

b) lähimast tanklapoest [nimetage]

c) suurema asula kauplusest [nimetage]

d) maakonnakeskusest

e) kauplusautost

f) sotsiaaltöötaja toob

14. Millised on peamised probleemid seoses toidu- ja esmatarbekaupade ostmisega?

.........................................................................................................................................................................................................

....................................................................................

15. Kas teil on kriisolukordadeks toidu- ja esmatarbekaupade varu? Jah/ei

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

118

16. Mitmeks päevaks teil toitu jagub?

17. Kas teie majapidamises on tagatud kvaliteetne elektrivarustus? Jah/ei

18. Milline on pikim periood viimase 3 aasta jooksul, kus olete liinikatkestuse tõttu olnud

elektrita?

19. Kas teil on elektri genereerimise võimalus katkestuste korral? Jah/ei

20. Kas toodate ise püsivalt elektrienergiat? Jah/ei. Kui jah, siis...

a) mil viisil?

b) millises mahus kogutarbimisest? (kuni 1/3, kuni 2/3, üle 2/3)

21. Kuidas on tagatud joogivesi teie majapidamises?

a) salvkaev

b) isiklik puurkaev

c) ühisveevärk

Kommunikatsioonivõimalused, teabe- ja meediatarbimine

22. Kas kasutate mobiiltelefoni? Jah/ei. Kui jah, siis...

a) mis teenusepakkuja?

23. Kas olete rahul mobiilside kvaliteediga? Jah/ei

24. Kas teie kodus on võimalik kasutada ka Vene operaatorite võrku? Jah/ei

25. Kas kasutate internetti? Jah/ei

26. Kas olete rahul internetiühendusega? Jah/ei

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

119

27. Millised on 3 telekanalit, mida kõige enam vaatate?

28. Kas teie kodus on võimalik jälgida ka antenniga vastuvõetavaid Venemaa kanaleid? Jah/ei.

Kui jah, siis...

a) kui sagedasti seda teete? (iga päev, kord nädalas, kord kuus)

29. Millised on 3 raadiokanalit, mida kõige enam kuulate?

30. Kas teie kodus on võimalik kuulata ka Venemaa raadiokanaleid? Jah/ei. Kui jah, siis...

a) kui sagedasti seda teete? (iga päev, kord nädalas, kord kuus)

31. [Juhul kui ei vaata Vene TV kanaleid ega kuula Vene raadiot] Kas teie keeleoskus võimaldaks

Teil venekeelsetest TV ja raadiokanalitest aru saada? Jah/ei

32. Milliseid teabekanaleid usaldate kõige enam?

33. Millist teavet ja milliste kanalite kaudu soovite saada riigilt kriisiolukordades?

.........................................................................................................................................................................................................

....................................................................................

Kogukondlik suhtlus ja osalus vabatahtlikus tegevuses

34. Millisena kirjeldaksite oma suhteid naabritega? Kui tihti te nendega suhtlete?

.........................................................................................................................................................................................................

....................................................................................

35. Kas teete ühiselt tööd – talgud jms? Kirjeldage

.........................................................................................................................................................................................................

....................................................................................

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

120

36. Kas peate ühiseid koosviibimisi, pidusid? Kirjeldage

.........................................................................................................................................................................................................

....................................................................................

37. Kas osalete külaseltside/ringide tegevuses? Jah/ei. Kui jah, siis...

a) millistes?...

38. Kas osalete järgmiste organisatsioonide tegevuses?

a) Kaitseliidus

b) vabatahtlikus päästekomandos

c) abipolitseinikuna PPAs

d) muus siseturvalisuse kogukondlikus ettevõtmises

e) jahiseltsis

39. Kui osalete eelpool mainitud organisatsioonide tegevuses, siis mis teid motiveerib?

.........................................................................................................................................................................................................

....................................................................................

40. Kas te oleksite huvitatud hakkama...

a) abipolitseinikuks

b) abipolitseinikuks, kes tegutseb piirivalve valdkonnas ja saab vastava väljaõppe

c) vabatahtlikuks päästjaks

d) kaitseliitlaseks

41. Kas lähipiirkonnas tegutseb aktiivne külavanem või muu kohalik eestvedaja? Jah/ei

42. Kui jah, siis milline on teievaheline suhtlus? Mida te temalt ootate?

.........................................................................................................................................................................................................

....................................................................................

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

121

43. Kas puutute oma elukohas kokku piirivalvega? Jah/ei.

44. Kui jah, siis millise sagedusega

a) sagedasti,

b) mõnikord,

c) haruharva

d) üldse mitte

45. Kas neist kokkupuudetest on teile olnud tuge turvatunde loomisel või mingit muud abi?

Jah/ei

46. Kui jah, siis kirjeldage, kuidas?

.........................................................................................................................................................................................................

....................................................................................

47. Millist abi ja toetust ootate piirvalvelt?

.........................................................................................................................................................................................................

....................................................................................

48. Kas teie elukohas on märgata politsei kohalolu?

a) Jah, tunnen piirkonnapolitseiniku isiklikult

b) Jah, tunnetan, et politseil on olukorra üle kontroll

c) Ei tunneta politsei kohalolu piirkonnas

49. Kas politseist on teile olnud tuge turvatunde loomisel või muud abi?

Jah/ei

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

122

50. Kui jah, siis kirjeldage, kuidas?

.........................................................................................................................................................................................................

....................................................................................

51. Millist abi ja toetust ootate politseilt?

.........................................................................................................................................................................................................

....................................................................................

Piiriülesus ja turvalisus

52. Kas tunnetate, et elu piirialal on eriline? Jah/ei

53. Kui jah, siis milles see erilisus seisneb?

.........................................................................................................................................................................................................

....................................................................................

54. Kas teil on „piiri taga“ sugulasi, kellega suhtlete regulaarselt? Jah/ei

55. Kui jah, siis kirjeldage, mis eesmärgil ja kuidas

.........................................................................................................................................................................................................

....................................................................................

56. Kas teil on „piiri taga“ sõpru, tuttavaid, kolleege, kellega suhtlete regulaarselt? Jah/ei

57. Kui jah, siis kirjeldage, mis eesmärgil ja kuidas

.........................................................................................................................................................................................................

....................................................................................

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

123

58. Kas osalete piiriülestel üritustel ja sündmustel [sh usupühad]? Jah/ei.

59. Kui jah, siis millise sagedusega:

a) sagedasti

b) mõnikord

c) haruharva

60. Kas teie majapidamise lähedal on viimaste aastate [nt 3 viimase aasta] jooksul toimunud

ebaseaduslikke piiriületusi? Jah/ei

61. Kellega võtate ühendust, kui märkate kahtlasi isikuid piirkonnas ringi liikumas?

a) naabritega

b) sugulaste ja tuttavatega

c) politseiga – piirkonnapolitseinikuga

d) piirivalvekordoniga

e) häirekeskusega – 112

f) mitte kellegagi

Kaitsetahe ja julgeolekuohud

62. Mis tagab Teie arvates Eesti riigi julgeoleku? Palun valige loetelust välja Teie jaoks KOLM

OLULISEMAT ja pange need pingeritta: 1-kõige olulisem, 2-olulisuselt teine, 3-olulisuselt

kolmas.

a) Eesti inimeste kaitsetahe

b) Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine

c) Euroopa Liidu liikmelisus

d) Heanaaberlikud suhted Venemaaga

e) NATO kollektiivkaitse, ühes alalise kohalolekuga Eesti territooriumil

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

124

63. Milline nendest nähtustest kujutab maailma jaoks käesoleval ajal julgeolekuohtu:

Kindlasti kujutab

Mõningal määral

Kindlasti ei

kujuta

Ei oska öelda

Venemaa katsed

taasta oma

mõjuvõimu

Hiina majandusliku ja

sõjalise võimsuse

kasv

USA majanduslik ja

sõjaline

domineerimine

maailmas

Islami äärmuslus

Sõjapõgenike ja

pagulaste sisseränne

Euroopasse

Organiseeritud

kuritegevus

Globaalsed

kliimamuutused

Küberrünnakud

64. Kuidas Teile tundub, kas võõrriigi relvastatud kallaletungi korral oleks võimalik Eestit kaitsta?

a) jah, kindlasti

b) tõenäoliselt küll

c) tõenäoliselt mitte

d) kindlasti mitte

e) ei oska öelda

Muutunud julgeolekuoht – sellega seotud turvatunne ja kaitsetahe

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

125

65. Kas tunnetate, et elu Venemaa piiri ääres on teistsugune võrreldes ajaga enne 24. veebruari

[enne Venemaa-Ukraina sõja algust]? Jah/ei

66. Kui jah, siis kirjeldage milles see erinevus seisneb? [abiküsimused: erinevus piiriüleses

läbikäimises; ohutundes]

.........................................................................................................................................................................................................

....................................................................................

67. Kuidas on viimaste kuude sündmused mõjutanud teie kui piiriäärse elaniku suhtumist

kogukonna omavastutusse turvalisuse ja julgeoleku tagamisel?

a) see kogukondlik vastutus on samasugune

b) see kogukondlik vastutus on vähenenud

c) see kogukondlik vastutus on suurenenud

68. Kuidas on viimaste kuude sündmused mõjutanud teie kui piiriäärse elaniku osalust

vabatahtlikes turvalisust suurendavates tegevustes?

a) see osaluse soov on samasugune

b) see osaluse soov on vähenenud

c) see osaluse soov on suurenenud

69. Kuidas on viimaste kuude sündmused mõjutanud teie suhtumist Eesti NATOsse kuulumise

osas?

a) see suhtumine ei ole muutunud

b) minu toetus on vähenenud

c) minu toetus on suurenenud

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

126

70. Kuidas on viimaste kuude sündmused mõjutanud teie suhtumist Eesti Euroopa Liitu

kuulumise osas?

a) see suhtumine ei ole muutunud

b) minu toetus on vähenenud

c) minu toetus on suurenenud

71. Kas viimaste kuude sündmused on mõjutanud teie suhtumist sellesse, kuidas peaks Eesti

Venemaaga läbi saama? Jah/ei. Kui jah, siis palun kirjeldage seda

.........................................................................................................................................................................................................

..................................................................

72. Kas Eesti riik peaks igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu

a) jah kindlasti

b) pigem jah

c) pigem mitte

d) kindlasti mitte

e) ei oska öelda

73. Kui Eestit peaks ründama Venemaa, siis kas püüaksite Eestist sõjaohu korral lahkuda?

a) jah kindlasti

b) pigem jah

c) pigem mitte

d) kindlasti mitte

e) ei oska öelda

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

127

74. Kui Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema

kaitsetegevuses?

a) jah kindlasti

b) pigem jah

c) pigem mitte

d) kindlasti mitte

e) ei oska öelda

Elanike ootused riigile ja KOVle

75. Mida muutis haldusreform teie elus paremaks, mida halvemaks?

.........................................................................................................................................................................................................

....................................................................................

76. Mida peaksid riik ja KOV tegema piirialade arenguks?

.........................................................................................................................................................................................................

....................................................................................

77. Millised on teie tulevikukavatsused seoses selle maja, majapidamise, taluga?

.........................................................................................................................................................................................................

....................................................................................

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

128

Lisa 2. Vaatlusprotokoll

Vaatlusprotokoll nr

Küla:

Talu:

Kuupäev:

Talu maastikuline varjatus avalikult teelt sissesõidutee kaudu lähenedes: jah/ei

Sissesõiduteele eelneva avaliku tee seisund: väga hea, hea, rahuldav, halb

Sissesõidutee seisund: väga hea, hea, rahuldav, halb

Värava olemasolu sissesõiduteel: jah/ei

Eravalduse ja/ või hoiatusmärgi olemasolu sissesõiduteel: jah/ei

Värava olemasolu õuealale sisenedes: jah/ei

Vaatlushetkel kohal olnud isikute arv:

Nähtavusulatuses naabermajapidamiste arv:

Vaate ulatus piiriala suunas:

Eluhoone seisund: väga hea (äsja ehitaud või renoveeritud), hea, rahuldav, halb

Kõrvalhoonete seisund: väga hea (äsja ehitaud või renoveeritud), hea, rahuldav, halb

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

129

Õueala heakord: väga hea, hea, rahuldav, halb

Hooldatud viljapuude ja/või põõsaste olemasolu: jah/ei

Köögiviljapeenarde olemasolu õuealal: jah/ei

Lilleklumpide olemasolu õuealal: jah/ei

Õueala valgustatus: jah/ei

Õueala tarastatus: jah/ei

Lipumasti olemasolu õues: jah/ei

Viiru lehvimine lipumastis: jah/ei

Lastele- ja/või noortele mõeldud atraktsioonide olemasolu õuealal: jah/ei

Kasutatava tehnika olemasolu õuealal: jah/ei (loetle)

Põllumajandusloomade olemasolu: jah/ei (loetle)

Valvekoera olemasolu: jah/ei

Muude koduloomade olemasolu: jah/ei (loetle)

TV antenni olemasolu [suunatus?]:

SAT-TV taldriku olemasolu: jah/ei

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

130

Kasutatava piknikulaua olemasolu: jah/ei

Sauna olemasolu: jah/ei

[Poliitilisele/kultuurilisele/usulisele/ökoloogilisele] „äärmuslusele“ iseloomulike sümbolite või asjade

olemasolu õuealal (NB! keeruline teema, vajab testimist): jah/ei

Vastaja keeletase: väga hea eesti keel, seto kiil, „segakeel“, rahuldav eesti keel, halb eesti keel

Vestluse üldine tonaalsus: entusiastlik, asjalik, kriitiline, vaenulik (intervjuud ei pruugi toimuda või see

katkestatakse)

Kas meie viibimisest piirkonnas ollakse teadlikud [näitab teabe levimist kogukonnas] – küsimus alates

teisest päevast. Jah/ei

MUUD TÄHELEPANEKUD...

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

131

Lisa 3. Kagu-Eesti piirivööndi

asustusüksuste rahvastiku- ja

hoonestustihedus

Asustusüksuse

nimi

Elanike arv

2021

rahvaloenduse

järgi

Pindala

km2

Rahvastiku-

tihedus

in/km2

Piirkond

Hoonestus-

tihedus

Elu- või

ühiskondlik

hoonete

tihedus

Beresje küla

26

5,94

4,38

Lüübnitsa

84,27

27,70

Lüübnitsa küla

50

5,58

8,95

Lüübnitsa

336,65

117,40

Audjassaare

küla

10

1,70

5,89

Lüübnitsa

26,05

6,51

Laossina küla

27

5,19

5,20

Lüübnitsa

69,61

13,92

Rõsna küla

47

6,47

7,26

Lüübnitsa

302,89

90,87

Tonja küla

15

3,73

4,02

Lüübnitsa

34,64

8,66

Lobotka küla

49

7,33

6,69

Lüübnitsa

216,67

55,51

Väike-Rõsna

küla

100

2,20

45,49

Sosna

68,69

20,77

Kremessova

küla

7

2,37

2,96

Sosna

18,15

5,65

Popovitsa küla

17

1,27

13,43

Sosna

40,67

11,09

Podmotsa küla

12

2,66

4,52

Sosna

10,36

3,01

Kostkova küla

9

1,15

7,80

Saatse

49,97

14,78

Kundruse küla

10

2,54

3,94

Saatse

20,07

5,12

Saabolda küla

17

4,66

3,65

Saatse

89,36

23,46

Saatse küla

96

1,31

73,42

Saatse

21,20

5,78

Perdaku küla

19

2,03

9,35

Saatse

42,53

12,87

Samarina küla

8

0,70

11,47

Saatse

30,25

5,63

Litvina küla

13

1,42

9,14

Saatse

8,73

2,05

Pattina küla

7

7,67

0,91

Saatse

15,80

3,00

Ulitina küla

13

14,94

0,87

Saatse

7,55

1,48

Vaartsi küla

3

6,97

0,43

Saatse

17,96

3,42

Säpina küla

18

3,93

4,58

Meremäe

10,49

1,94

Koidula küla

0

0,83

0,00

Meremäe

8,21

2,28

Kolodavitsa

küla

31

5,35

5,79

Meremäe

54,67

8,63

Jaanimäe küla

16

2,02

7,91

Meremäe

11,86

2,31

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

132

Tuplova küla

4

1,37

2,92

Meremäe

5,63

1,22

Kiiova küla

0

1,25

0,00

Meremäe

4,52

1,51

Kusnetsova

küla

3

0,90

3,35

Meremäe

35,17

7,03

Polovina küla

6

2,01

2,99

Meremäe

73,68

14,42

Ermakova küla

14

0,58

24,17

Meremäe

2,31

0,49

Maaslova küla

5

0,63

7,96

Meremäe

4,17

0,52

Tessova küla

0

0,44

0,00

Meremäe

18,81

3,32

Helbi küla

26

1,69

15,39

Meremäe

39,35

7,87

Triginä küla

0

0,66

0,00

Meremäe

28,21

4,03

Tsergondõ

küla

6

0,97

6,21

Meremäe

38,76

5,87

Pliia küla

10

0,74

13,43

Meremäe

18,92

2,99

Tiirhanna küla

17

2,00

8,50

Meremäe

53,71

8,69

Uusvada küla

19

3,36

5,65

Meremäe

77,65

15,19

Tobrova küla

6

1,08

5,55

Meremäe

14,88

3,10

Lepä küla

9

1,79

5,04

Meremäe

8,19

1,24

Tepia küla

0

0,28

0,00

Meremäe

4,30

0,86

Teterüvä küla

5

0,72

6,96

Meremäe

5,32

0,82

Väiko-Serga

küla

9

1,72

5,23

Meremäe

71,68

15,77

Kitsõ küla

3

0,81

3,70

Meremäe

8,30

2,77

Holdi küla

0

0,43

0,00

Meremäe

8,40

2,52

Tuulova küla

0

0,64

0,00

Meremäe

1,11

0,26

Tiklasõ küla

3

3,41

0,88

Meremäe

59,53

7,00

Paloveere küla

0

0,62

0,00

Meremäe

44,95

2,25

Poksa küla

9

0,85

10,57

Meremäe

30,64

8,36

Keerba küla

12

0,56

21,49

Meremäe

13,00

2,50

Kastamara

küla

0

1,39

0,00

Meremäe

4,11

0,29

Olehkova küla

8

1,99

4,02

Meremäe

40,72

8,33

Kuigõ küla

0

1,29

0,00

Meremäe

6,43

1,34

Kiislova küla

3

2,48

1,21

Meremäe

61,79

12,06

Pelsi küla

10

0,90

11,06

Meremäe

29,00

6,21

Vaaksaarõ küla

0

0,79

0,00

Meremäe

16,77

1,46

Saarde küla

19

11,87

1,60

Luhamaa

3,61

0,67

Tserebi küla

6

1,55

3,87

Luhamaa

38,05

6,34

Mokra küla

7

2,09

3,36

Luhamaa

7,75

1,43

Hindsa küla

12

1,01

11,93

Luhamaa

42,30

9,19

Koorla küla

0

0,67

0,00

Luhamaa

4,21

0,57

Põrstõ küla

7

1,61

4,34

Luhamaa

9,04

1,57

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

133

Lütä küla

7

3,67

1,91

Luhamaa

60,84

5,79

Kriiva küla

4

8,07

0,50

Luhamaa

22,55

3,22

Kossa küla

0

1,42

0,00

Luhamaa

3,97

0,40

Toodsi küla

3

2,75

1,09

Luhamaa

18,26

2,43

Kiviora küla

7

5,99

1,17

Luhamaa

28,20

5,91

Parmu küla

0

14,26

0,00

Luhamaa

15,10

1,74

Muraski küla

0

2,24

0,00

Luhamaa

0,22

0,00

Sakudi küla

0

2,44

0,00

Luhamaa

2,12

0,42

Lisa 4. Kagu-Eesti piirivööndi külade

kinnisvaratehingud omandajate

residentsuse kaupa

Asustusüksus

Omandaja

residentsus

Arv

Arvu jaotus

Kogupind

(ha)

Koguväärtus

(eur)

Piirkond

Audjassaare küla

Eesti Vabariik

10

100,00%

4,00

156 800

Lüübnitsa

Beresje küla

Eesti Vabariik

27

96,43%

***

Lüübnitsa

Beresje küla

Ülejäänud

residendid

1

3,57%

***

Lüübnitsa

Ermakova küla

Eesti Vabariik

9

100,00%

41,00

166 700

Meremäe

Helbi küla

Eesti Vabariik

12

100,00%

25,00

122 689

Meremäe

Hindsa küla

Eesti Vabariik

10

100,00%

25,00

166 500

Luhamaa

Holdi küla

Ülejäänud

residendid

1

100,00%

***

Meremäe

Jaanimäe küla

Ülejäänud

residendid

2

100,00%

***

Meremäe

Kastamara küla

Ülejäänud

residendid

1

100,00%

***

Meremäe

Keerba küla

Ülejäänud

residendid

2

100,00%

***

Meremäe

Kiiova küla

Eesti Vabariik

11

100,00%

34,00

168 488

Meremäe

Kiislova küla

Eesti Vabariik

17

100,00%

30,00

68 926

Meremäe

Kitsõ küla

Ülejäänud

residendid

1

100,00%

***

Meremäe

Kiviora küla

Eesti Vabariik

18

100,00%

141,00

287 999

Luhamaa

Koidula küla

Eesti Vabariik

5

100,00%

7,00

35 894

Meremäe

Kolodavitsa küla

Eesti Vabariik

34

100,00%

168,00

438 369

Meremäe

Koorla küla

Eesti Vabariik

6

100,00%

37,00

120 360

Luhamaa

Kossa küla

Ülejäänud

residendid

3

100,00%

***

Luhamaa

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

134

Kostkova küla

Eesti Vabariik

9

100,00%

3,00

145 812

Saatse

Kremessova küla

Eesti Vabariik

20

95,24%

***

Sosna

Kremessova küla

Ülejäänud

residendid

1

4,76%

***

Sosna

Kriiva küla

Eesti Vabariik

27

100,00%

263,00

1 194 837

Luhamaa

Kuigõ küla

Eesti Vabariik

19

100,00%

115,00

269 291

Meremäe

Kundruse küla

Eesti Vabariik

22

100,00%

44,00

172 338

Saatse

Kusnetsova küla

Ülejäänud

residendid

3

100,00%

***

Meremäe

Laossina küla

Eesti Vabariik

9

100,00%

11,00

92 000

Lüübnitsa

Lepä küla

Ülejäänud

residendid

4

100,00%

***

Meremäe

Litvina küla

Eesti Vabariik

9

100,00%

23,00

53 538

Saatse

Lobotka küla

Eesti Vabariik

37

100,00%

132,00

502 979

Lüübnitsa

Lutepää küla

Eesti Vabariik

26

100,00%

33,00

215 513

Saatse

Lütä küla

Eesti Vabariik

14

100,00%

76,00

264 387

Lüübnitsa

Lüübnitsa küla

Eesti Vabariik

50

98,04%

***

Lüübnitsa

Lüübnitsa küla

Ülejäänud

residendid

1

1,96%

***

Lüübnitsa

Maaslova küla

Ülejäänud

residendid

3

100,00%

***

Meremäe

Marinova küla

Eesti Vabariik

5

100,00%

53,00

117 268

Meremäe

Matsuri küla

Eesti Vabariik

26

92,86%

***

Meremäe

Matsuri küla

Ülejäänud

residendid

2

7,14%

***

Meremäe

Merekülä

Ülejäänud

residendid

3

100,00%

***

Meremäe

Meremäe küla

Eesti Vabariik

45

90,00%

50,00

292 852

Meremäe

Meremäe küla

Soome

Vabariik

5

10,00%

0,10

302

Meremäe

Miikse küla

Eesti Vabariik

18

100,00%

195,00

446 610

Meremäe

Mokra küla

Eesti Vabariik

7

100,00%

4,00

47 500

Luhamaa

Muraski küla

Eesti Vabariik

5

100,00%

137,00

467 545

Luhamaa

Määsi küla

Eesti Vabariik

22

91,67%

***

Luhamaa

Määsi küla

Ülejäänud

residendid

2

8,33%

***

Luhamaa

Määsovitsa küla

Eesti Vabariik

18

100,00%

95,00

405 616

Sosna

Olehkova küla

Eesti Vabariik

7

100,00%

52,00

154 775

Meremäe

Palandõ küla

Ülejäänud

residendid

4

100,00%

***

Meremäe

Palo küla

Eesti Vabariik

9

100,00%

60,00

312 606

Meremäe

Parmu küla

Ülejäänud

residendid

3

100,00%

***

Luhamaa

Pattina küla

Eesti Vabariik

22

100,00%

72,00

499 048

Saatse

Pelsi küla

Eesti Vabariik

13

100,00%

85,00

319 384

Meremäe

Perdaku küla

Eesti Vabariik

40

100,00%

62,00

431 668

Saatse

Pliia küla

Ülejäänud

residendid

4

100,00%

***

Meremäe

Podmotsa küla

Eesti Vabariik

14

100,00%

34,00

289 964

Sosna

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

135

Poksa küla

Ülejäänud

residendid

2

100,00%

***

Meremäe

Polovina küla

Eesti Vabariik

7

100,00%

44,00

228 102

Meremäe

Popovitsa küla

Eesti Vabariik

10

100,00%

76,00

832 300

Sosna

Pruntova küla

Eesti Vabariik

8

100,00%

91,00

506 705

Luhamaa

Põrstõ küla

Eesti Vabariik

8

100,00%

77,00

179 400

Luhamaa

Rõsna küla

Eesti Vabariik

44

100,00%

124,00

1 411 337

Saatse

Rääptsova küla

Eesti Vabariik

21

87,50%

***

Saatse

Rääptsova küla

Ülejäänud

residendid

3

12,50%

***

Saatse

Saabolda küla

Eesti Vabariik

66

98,51%

***

Saatse

Saabolda küla

Ülejäänud

residendid

1

1,49%

***

Saatse

Saarde küla

Eesti Vabariik

7

100,00%

25,00

68 800

Luhamaa

Saatse küla

Eesti Vabariik

87

100,00%

23,00

111 584

Saatse

Sakudi küla

Eesti Vabariik

7

100,00%

101,00

583 500

Luhamaa

Samarina küla

Eesti Vabariik

15

100,00%

22,00

49 923

Saatse

Savimäe küla

Eesti Vabariik

7

100,00%

64,00

109 200

Luhamaa

Seretsüvä küla

Ülejäänud

residendid

1

100,00%

***

Meremäe

Serga küla

Ülejäänud

residendid

3

100,00%

***

Meremäe

Sesniki küla

Eesti Vabariik

30

100,00%

64,00

318 648

Saatse

Sirgova küla

Eesti Vabariik

14

100,00%

44,00

241 719

Meremäe

Sulbi küla

Ülejäänud

residendid

4

100,00%

***

Meremäe

Säpina küla

Eesti Vabariik

24

100,00%

61,00

299 548

Meremäe

Tepia küla

Ülejäänud

residendid

2

100,00%

***

Meremäe

Tessova küla

Ülejäänud

residendid

2

100,00%

***

Meremäe

Teterüvä küla

Eesti Vabariik

6

100,00%

27,00

100 300

Meremäe

Tiirhanna küla

Eesti Vabariik

18

100,00%

50,00

179 592

Meremäe

Tiklasõ küla

Eesti Vabariik

16

100,00%

120,00

496 522

Meremäe

Tobrova küla

Eesti Vabariik

8

100,00%

25,00

76 200

Meremäe

Tonja küla

Eesti Vabariik

24

100,00%

69,00

516 160

Lüübnitsa

Toodsi küla

Eesti Vabariik

7

100,00%

41,00

250 510

Luhamaa

Triginä küla

Ülejäänud

residendid

3

100,00%

***

Meremäe

Tserebi küla

Ülejäänud

residendid

4

100,00%

***

Luhamaa

Tsergondõ küla

Ülejäänud

residendid

1

100,00%

***

Meremäe

Tuplova küla

Ülejäänud

residendid

1

100,00%

***

Meremäe

Tuulova küla

Eesti Vabariik

6

100,00%

42,00

124 300

Meremäe

Ulitina küla

Eesti Vabariik

46

100,00%

366,00

1 555 883

Saatse

Uusvada küla

Eesti Vabariik

10

100,00%

21,00

96 640

Meremäe

Vaaksaarõ küla

Eesti Vabariik

6

100,00%

46,00

217 120

Meremäe

Vaartsi küla

Eesti Vabariik

19

100,00%

123,00

430 900

Saatse

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

136

Vedernika küla

Eesti Vabariik

6

100,00%

18,00

53 650

Meremäe

Velna küla

Eesti Vabariik

22

95,65%

***

Sosna

Velna küla

Ülejäänud

residendid

1

4,35%

***

Sosna

Veretinä küla

Eesti Vabariik

11

100,00%

45,00

154 548

Meremäe

Verhulitsa küla

Eesti Vabariik

37

100,00%

110,00

754 704

Saatse

Viitka küla

Eesti Vabariik

43

100,00%

215,00

770 947

Luhamaa

Vinski küla

Eesti Vabariik

13

100,00%

14,00

45 809

Meremäe

Voropi küla

Eesti Vabariik

24

100,00%

53,00

322 039

Saatse

Võmmorski küla

Eesti Vabariik

11

91,67%

***

Meremäe

Võmmorski küla

Ülejäänud

residendid

1

8,33%

***

Meremäe

Võpolsova küla

Ülejäänud

residendid

3

100,00%

***

Lüübnitsa

Võõpsu küla

Eesti Vabariik

71

100,00%

196,00

906 789

Lüübnitsa

Väike-Rõsna küla

Eesti Vabariik

19

95,00%

***

Sosna

Väike-Rõsna küla

Ülejäänud

residendid

1

5,00%

***

Sosna

Väiko-Serga küla

Ülejäänud

residendid

4

100,00%

***

Meremäe

Värska alevik

Eesti Vabariik

97

98,98%

***

Värska

Värska alevik

Ülejäänud

residendid

1

1,02%

***

Värska

Õrsava küla

Eesti Vabariik

23

100,00%

104,00

648 177

Saatse

KÕIK KOKKU

1 634

100,00%

5 837,00

28 721 226

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

137

Lisa 5. Vene piiriäärsete teede lähistel

asuvad külad

Joonis 49. Piir Kostkova külas; 1:10000 – asustatud; fragmenteeritud maastik; piirvalve teedega ääristatud; lähim kordon ca

kaugusel 5 km

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

138

Joonis 50. Piir Lutepää külas (Saatse saabas); 1:10000 – metsane/suletud maastik; piirivalve teedega ääristatud; hõredalt

asustatud; lähim kordon ca kaugusel 8 km

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

139

Joonis 51.Piir Sesniki külas; 1:10000 – fragmenteeritud maastik; hõredalt asustatud; piirivalve teedega ääristatud; lähim

kordon ca kaugusel 6 km

Joonis 52. Piir Perdaku ja Samarina külas; 1:20000 – asustatud; fragmenteeritud maastik; piirivalve teedega ääristatud;

ametlik piiriületuskoht; lähim kordon ca kaugusel 5 km

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

140

Joonis 53. Piir Litvina ja Pattina külas; 1:10000 – asustatud; hooajaline elanikkond; fragmenteeritud maastik; piirivalve

teedega ääristatud; lähim kordon ca kaugusel 4 km

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

141

Joonis 54. Piir Voropi ja Rääptsova külas; 1:20000 – metsane/ suletud maastik; Väga hõredalt asustatud; Kõrge mitte-

eestlaste osakaal Vaartsis ja Voropis; Piusa jägi loodusliku takistusena; ääristatud piirivalve teedega; ametlik piiripunkt;

lähim kordon ca kaugusel 14 km

Joonis 55. Piir Võmmorski külas; 1:10000 – väga hõredalt asustatud/mahajäetud hooned; suletud/metsane maastik; osaliselt

ääristatud piirivalve teedega; küsitlejate kokkupuude piirivalvega; kõrge mitte-eestlaste osakaal; lähim kordon ca kaugusel 2

km

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

142

Joonis 56. Piir Triginä külas; 1:10000 – avatud maastik; mahajäetud ja hooajalises kasutuses hooned; ääristatud piirivalve

teedega; küsitlejate kokkupuude piirivalvega; lähim kordon ca kaugusel 5 km

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

143

Joonis 57.Piir Tiirhanna külas; 1:10000 – asustatud; avatud maastik; ääristatud piirivalve teedega; piiri väljaehitustööd

toimumas augustis 2022; lähim kordon ca kaugusel 9 km

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

144

Joonis 58. Piir Vinski külas; 1:10000 – asustatud; avatud maastik; ääristatud piirivalve teedega; piiri väljaehitamine küsitlejate

augustis 2022; lähim kordon ca kaugusel 12 km

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

145

Joonis 59. Piir Marinova ja Tiklasõ külas; 1:10000 – fragmenteeritud maastik; mahajäetud/hooajalises kasutuses hooned;

osaliselt piirivalve teedega ääristatud; Kõrge mitte-eestlaste osakaal; lähim kordon ca kaugusel 14 km

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

146

Joonis 60. Piir Sirgova ja Kiislova külas; 1:20000 – fragmenteeritud maastik; hõre asustus/mahajäetud või hooajalises

kasutuses; osaliselt piirivalve teedega ääristatud; lähim kordon ca kaugusel 15 km

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

147

Joonis 61. Piir Tserebi külas; 1:20000 – fragmenteeritud maastik; hõredalt asustatud; osaliselt piirivalve teedega ääristatud;

lähim kordon ca kaugusel 4 km

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

148

Joonis 62. Piir Luhamaa piiripunkti ümbruses; 1:20000 – fragmenteeritud metsane maastik; hõredalt asustatud; ääristatud

piirivalve teedega; Kõrge mitte-eestlaste osakaal; lähim kordon ca kaugusel 1 km

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

149

Joonis 63. Piir Toodsi külas; 1:10000 – soine ja metsane maastik; hõredalt asustatud; osaliselt piirivalve teedega ääristatud;

lähim kordon ca kaugusel 6 km

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

150

Joonis 64. Piir Kiviora külas; 1:20000 metsane/suletud maastik; ääristatud piirivalve teedega/väljaehitud piiri osa; Pedetsi jõgi

loodusliku takistusena; väga hõredalt asustatud; mahajäetud hooned; lähim kordon ca kaugusel 12 km

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-

majandusliku olukorra, siseturvalisuse,

piirijulgeoleku ja kogukonna uuring

151

Joonis 65. Piir Parmu külas; 1:20000 – suletud/metsane maastik; ääristatud piirivalve teedega/väljaehitatud piiri osa; Pedetsi

jõgi loodusliku takistusena; mahajäetud või hooajalises kasutuses hooned; puuduv püsiasustus; lähim kordon ca kaugusel 20

km

Kagu-Eesti piiriala sotsiaal- majandusliku olukorra, siseturvalisuse, piirijulgeoleku ja kogukonna uuring Aruanne 2023 Märts

Recommended publications

Koidula piiripunkti töö ümberkorraldamisega kaasnevate sotsiaalsete ja majanduslike mõjude eelhinnan...

The Do-or-Die Dilemma Facing Post-Soviet De Facto States

Transnistria’s European Drive: A Means to What End?

Exploring De Facto State Agency: Negotiation Power, International Engagement and Patronage, in G. Ba...