ArticlePDF Available

Eksootika, romantika ja poliitika - lindude ja teiste tiivuliste kujutised Eesti arheoloogilisel klaasil [Exotic, romance, politics – depictions of birds on Estonian archaeological glass]

Authors:

Abstract

More than 15,000 fragments of archaeological glass found from Estonia were catalogued from 2012–2020 by the author. This has allowed for an in-depth look at various decorative themes. The study at hand examines depictions of birds and feathered creatures on glass. Despite a substantial dataset, only 90 fragments from 39 vessels and 4 additional beakers reconstructed from fragments were found. The article presents the results through the prism of avians, following changes in styles and techniques in a chronological order whilst trying to explain the potential meaning behind the decorations. As the study uses a substantial body of raw data, the question of accessibility and Open Access in Estonian archaeology is also discussed. Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat / Annales Litterarum Societatis Esthonicae, 74−101. [The article was awarded "Best article" by the Estonian Learned Society in 2022]
75
Eksootika, romantika ja poliitika –
lindude ja teiste tiivuliste kujutised
Eesti arheoloogilisel klaasil
Monika Reppo
Annotatsioon. Inimesi on juba sajandeid inspireerinud linnumotii-
vide kasutamine eri kunstivormides. Enam kui  klaasifrag-
mendi uurimine näitab, et lindude ja teiste tiivuliste olendite kuju-
tised on Eesti arheoloogilisel klaasil samas haruldased. Pelikanid,
paabulinnud, kuked, tedrekanad, pistrikud (kullid), kotkad, tuvid, aga
ka greid, inglid, teised tiivulised olendid ja üksikud suled esinevad
kokku vähemalt  erineval nõul või vitraažikatkel. Vaatamata vähe-
sele leiumaterjalile võimaldavad kujutised anda ülevaate Eesti anuma-
ja vitraažklaasi kasutusest, vormidest ja dekoreerimisvõtetest kesk-
ajast uusajani. Märkimisväärselt arvukas algandmestik annab samas
omakorda põhjuse arutleda materiaalse kultuuri uurimise toorand-
mete ehk leiukataloogide avaandmetena (Open Access) avaldamise
üle, mis Eesti arheoloogias on seni jäänud tähelepanuta.
Võtmesõnad: uusaegne klaas, kaunistusvõed, linnud, avaandmed
Annotation. Birds and other winged creatures have been a source of
inspiration in art for a long time. Based on a study of more than ,
gla fragments found from Estonia, neither are generally depicted
on gla. Only  veels or stained gla windows were found to be
decorated with feathers or a variety of winged creatures – pelicans,
peacos, roosters, grouse, falcons, eagles, doves, grins and angels.
Despite the low number of nds, the examples allow for an overview
of anges in gla use and decorations in Estonia from the medieval
Monika Reppo
76
to the post-medieval period. e large-scale collection of data itself
raises the question of the implementation of the FAIR (Findable-Acces-
sible-Interoperable-Reusable) principle and the publication of raw data-
sets as Open Acce resources in Estonian araeology.
Keywords: post-medieval gla, birds, open acce data
Sissejuhatus
Pelikanid, tuvid, kotkad ja kuked-kanad tervitavad tänapäeval külas-
tajaid Tallinna loomaaias, kuid pimedas ja kuivas fondis istuvad
riiulitel üksteise otsas pappkarbid nende samade lindude kujutistega
nii Tallinnas, Tartus, Pärnus kui mujalgi Eestis. Käesolev artikkel
tutvustab enam kui  aastatel – kataloogitud klaa-
sifragmendi hulgast avastatud linnukujutisi Eesti kesk- ja uusaegsel
arheoloogilisel klaasil. Peale kujutiste määramise on toodud paralleele
ajaloolistest ja arheoloogilistest kogudest, hoides fookuses klaasist
esemed. Linnukujutiste vaatenurgast jälgitakse ühtlasi kronoloogili-
selt kaunistusvõtete ja klaasi kasutuslugu ning motiivide võimalikku
tagamaad. Suuremahulise algandmestiku kasutamine tõstatab aga
probleemi, kas ja kuidas avaldada seda nii, et see oleks käesaadav
ja vabalt kasutatav.
Algandmed ja metoodika
Klaasi kaunistusmotiivid ei ole Eestis varem täiesti käsitlemata. Üks
esimesi esemeuurimusi valmis juba . aastal ja on otseselt seotud
käesoleva töö sisuga. Ain Mäesalu artiklid Tartu jäätmekastidest leitud
keskaegsetest emailmaalingutega klaaspeekritest (Mäesalu ; )
tõid värvilised linnukujutised laiema lugejaskonnani (Mäesalu )
juba mõnda aega tagasi. Motiividest on üliõpilastöödes vaadeldud nii
reljeefseid kaunistusi (Aunroos ; artiklina ) kui ka emailmaa-
lingutega leide (Kull ). Viimasel ajal on tähelepanu koondunud
klaasi keemilisele koostisele (Niilisk jt ; Haak jt ). Samas on
arheoloogias keskendutud keskaegsele anumaklaasile, jäes kõrvale
hilisemad ja muud liiki klaasesemed.
Eksootika, romantika ja poliitika
77
Käesoleva uurimistöö tulemused põhinevad alates . aastast
kogutud andmetel Eesti arheoloogilise klaasi kohta. Uurimisand-
mestik on osaliselt esitatud Tallinna klaasikasutuse kronoloogilist
arengut jälgivas magistritöös. Andmed  leiu kohta on seega olnud
alates . aasta algusest käesaadavad ka veebi vahendusel (Reppo
). Leidude kataloogimisel on kasutatud visuaalset süstemaati-
list analüüsi ehk mõõdetud on kindel hulk parameetreid. Selleks on
leiunumber, leiukoht, seonduv välitöö aruanne või artikkel (viide),
määrang, dateering, fragmentide arv, fragmendi tüüp (põhi, serv, külg
jne), lühikirjeldus, värv, põhja või eseme diameeter, kõrgus (kui terve),
külje paksus (vajadusel), viide kirjandusest, hoidla nimi ja märkuste
lahter. Kõikidest leidudest on tehtud esialgsed tööfotod ja mõninga-
test ka profeionaalsed, avaldamiskõlbulikud fotod. . aasta kesk
-
paigaks on algandmestik laienenud   leiuni.
Selline number võiks teoreetiliselt sisaldada suuremal hulgal linnu-
kujutistega klaasi. Paraku on neid üllatavalt vähe – tiivulised kuju-
tised esinevad  fragmendil, mis pärinevad  eseme küljest. Ühtlasi
on Tartu Linnamuuseumis kildudest rekonstrueeritud neli linnuku-
jutistega keskaegset peekrit (tabel ). Seega võiks Eestis leiduvaid
linnukujutisi klaasil pidada praeguse uurimieisu juures eriliseks
motiiviks. Statistika puhul tuleb aga esiteks silmas pidada seda,
et arheoloogiliste leidude kogumine on ajas pidevas muutumises.
Kui aastakümneid tagasi võeti uusaegseid leide üles suhteliselt
suvalistel alustel, siis nüüdseks on nende väärtust rõhutatud juba
1 Vaadeldud leiud paiknevad järgmistes kogudes: Tallinna Ülikooli arheoloogia
teaduskogu; Tartu Ülikooli, Eesti Ajaloomuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi,
Tartu Linnamuuseumi, SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid (Haapsalu Raekoda
ja Haapsalu Piiskopilinnus), Pärnu Muuseumi, SA Hiiumaa Muuseumide (Pikk
Maja) arheoloogiakogud. Üle on vaadatud 2021. aasta juuni seisuga Agu EMS OÜ
ja Arheograator OÜ kaevamistelt saadud, kuid kogudee veel üle andmata leiud.
2 Erinevalt algandmestikust on tabel tõlgitud eesti keelde ning parameetritena
on esitatud leiunumber, leiukoht, eseme tüüp, kildude hulk, periood ja kujutatud
lind või muu tiivuline olend. Täisandmed leiab vastava leiunumbri alt leiukata-
loogist (vt allpool). Tabel 1 on koostatud 2021. aasta alguse seisuga. See ei preten-
deeri täielikkusele, sest ei hõlma kõiki kogudes hoitud leide, sh 2021. aasta jooksul
kogutud ja üle antud leide. Samuti tuleb märkida, et kaheksa vigurjalaga pokaali
on selles nimekirjas tiivuliste olenditega seostatud kaude.
Monika Reppo
78
Leiunr Leiukoht Tüüp Tk Periood Lind
A:  Dunkri , Tallinn Serpentiin-pokaal A Tiivuline olend
AI : I/ Maakri , Tallin n Serpentiin-pokaal A Tiivuline olend
AI : I/* Maakri , Tallin n Serpentiin-pokaal A Tiivuline olend
AI : I/ Maakri , Tallin n Preklaasist kau BA Paabulind
AI :  Roosikrantsi /, Tal-
linn
Kau? BA Sulg
AI : II/ * Roosikrantsi /, Tal-
linn
Serpentiin-pokaal bc Tiivuline olend
AI :  Sauna , , Tallin n Emailpeeker dA Paabulind
AI :  Rahukohtu , Tallinn Serpentiin-pokaal A Tiivuline olend
AI :  Pikk ja lg /Piiskopi /
Kohtu  ()
Humpen BB Võimalik (kot-
kas)
AI :  Skåne bast ion, Tallin n Pudel -

Kotkas (kahe-
päi ne)
AI :  Skåne bastion, Tallinn Pudel -

Kotkas (kahe-
päi ne)
AI :  Põhja pst /Soo , Tal-
linn
Ta bc Sulg?
AI : /-
, /, /
Tartu mnt , Tallinn Ta bc Sulg
AI : / Tartu mnt , Tallinn Serpentiin-pokaal A Tiivuline olend
AI : /-
, /
Tartu mnt , Tallinn Veekl aa s A Tuv id
AI : / Tartu mnt , Talli nn Vitraaž AB Lind?
AI :  Maakri tn /, Tallinn Apteegipudel BA Kotkas (kahe-
päi ne)
AI :  Jahu , Tallinn Serpentiin-pokaal A Tiivuline olend
AI :  Jahu , Tallinn Vitraaž Ba Sulg
AI :  Ja hu , Tallinn Vitraaž Ba Greif
AI :  Jahu , Tallinn Vitraaž Ba Sulg
HMK : 
A
Keila väikelinnus, Keila Joogiklaas A Kotkas (kahe-
päi ne)
HMK : 
A 
Keila väikelinnus, Keila Joogiklaas A Võimalik (tuvid)
PäMu /
A: 
Munga , Pär nu Apteegipudel BA Kotkas (kahe-
päi ne)
PäMu /
A: 
Uus /, Pärnu Vitraaž  AB? Ingel
PäMu /
A: 
Uus tn, Pärnu Vitraaž AB? Sulg
PäMu /
A: 
Munga tn, Pä rnu Vitraaž AB? Paabulind
PäMu /
A: 
Aida tn /Hommiku tn
, Pärnu ()
Serpentiin-pokaal A Draakon
Eksootika, romantika ja poliitika
79
PäMu /
A: 
Akadeemia tn , Pärnu Joogiklaas AB Kotkas (kahe-
päi ne)
TLM  Vana turu kael /Rae-
koja Sq 
Peeker  B Kotkas (kahe-
päi ne)
TLM  Vana turu kael /Rae-
koja Sq 
Peeker B Kotkas (kahe-
päi ne)
TLM  Vana turu kael /Rae-
koja Sq 
Peeker B Kotkas (kahe-
päi ne)
TLM :
-, 
Aida /, Lai , ,
Tal li nn
Stangengla  a Tedr ekana ,
kukk, pistrik
TLM :  Aida /, Lai , ,
Tal li nn
Serpentiin-pokaal A Tiivuline olend
TLM :  Aida /, Lai , ,
Tal li nn
Serpentiin-pokaal A Tiivuline olend
TLM :  Aida /, Lai , ,
Tal li nn
Serpentiin-pokaal A Tiivuline olend
TLM :  Aida /, Lai , ,
Tal li nn
Serpentiin-pokaal AB Tiivuline olend
TLM :  Toom-Kooli  & Los-
si Sq , 
Serpentiin-pokaal A Tiivuline olend
TM A :
/
. kvartal, Tartu Peeker NA BA Pel ikan
TM A : alanr-
ta
Postimaja, Küüni tn,
Tar tu
Kork A Kukk
TM A :
A, A,
A
Loi tn, Tartu Peeker NA BA Kukk
TM A : A Loi tn, Tartu Peeker NA BA Pelikan
TM A : A Loi tn, Tartu Peeker NA BA Pelika n
Find no Find location Type Pcs Per iod Bird
* Kadunud/Miing
Tabel 1. Linnukujutistega fragmendid.
Table 1. Fragments with depictions of birds.
Muinsuskaitseseaduses. Igatahes on niigi fragmentaarne allikmaterjal
ilmselt mõnes suunas kiivas ja seetõu võivad selle põhjal tehtavad
järeldused olla oletuslikud. Sellise probleemi ees seisavad ajaloolased
ja arheoloogid sageli, kuid allikmaterjali fragmentaarne säilivus ei
kahanda olemasoleva väärtust.
Teiseks tuleb märkida, et ma ei ole ornitoloog ega vaatle (aktiivselt)
hobikorras linde. Sama ei saa ilmselt ütelda ka suurema osa klaasimeist-
rite ja -kasutajate kohta. Kuna linde võib ja saab kujutada stiliseeritult,
olen linnukujutisteks lugenud nii sulemustri kui ka linnu pea, tiiva
Monika Reppo
80
või muu osa kujutise, samuti linnukujutised ja vapilinnud, aga ka kõik
müütilised tiivulised olendid (greid, inglid, tiibadega roomajad jms,
kui neid on esinenud). Lindude määramisel olen kasutanud nii Freydis
Ehrlii
kui ka teiste linnuhuviliste ja linnumäärajate abi. Mõne linnu-
kujutise puhul on seni tulnud leppida lihtsalt määranguga lind. Lindude
kirjelduse juurde on märgitud ka nende ladinakeelne nimi, et võimaldada
selle otsinguparameetri kasutamist nii eesti- kui ka muukeelsele uurijale.
Linnukujutised klaasil: liigid, motiivide seletus
Alljärgnevalt on vaatluse all klaasil esinevad linnukujutised liikide
kaupa, liikudes kronoloogiliselt keskajast uusaega, kuigi mõningad
motiivid korduvad läbi aegade. Iga motiivi juures on kirjeldatud
lühidalt dekoreerimisvõtet, toodud võimaluse korral juurde võrdlus-
materjali ja kirjeldatud iga linnu seost meie piirkonna ja zooarheo-
loogilise materjaliga. Kuigi klaasanumate tarbijatering oli kesk- ja
varauusajal piiratud, olid näiteks kirikuakende vitraažid vaadel-
davad suuremale hulgale inimestele. Seega on üritatud motiive lühi-
dalt seletada nii kohalikult kui ka laiemalt, Euroopa tasandilt. Tuleb
arvestada, et linnud võivad kanda nii vaimulikku kui ka ilmalikku
sümboolset tähendust, mis on mõjutatud ühtaegu moest ja poliitili-
sest olukorrast. Suurem osa siinkirjeldatud klaasi on toodetud mujal
– kasutaja ja kujutiste valmistaja tõlgendused võisid erineda. Kõigel
ei pea aga alati olema varjatud või otsest tähendust. Linnulendu ja
linde on esteetiliselt niisamagi kaunis vaadata.
Pelikanid
Pelikani on kujutatud kolmel emailmaalinguga klaaspeekrikatkel,
mis on pärit Tartust.
Kõik need on – mm paksusest kõrgekvaliteet-
3 Autor tänab siinkohal Tartu Ülikooli doktoranti, linnuluu-uurijat Freydis Ehr-
lii selle uurimuse teemapüstituse eest.
4 Suurem osa Tartu emailmaalinguga peekrite leide on pärit Loi tänava jäät-
mekastidest I (kukk), III (poegadeta pelikan) ja IV (pelikani kael) ning 40–50
meetri kauguselt 7. kvartali X VI jäätmekastist (poegadega pelikan; Mäesalu 1999).
Eksootika, romantika ja poliitika
81
Joonis 1. Linnukujutised pelikan (a); paabulind (b-c); kukk (d); greif (e); ingel
(f); tiivuline roomaja (g); tedrekana, kukk, pistrik, teadmata lind (h); tuvid
(i); vapikotkas (j); sulg (k). Joonis: Monika Reppo.
Figure 1. Depictions of birds: pelican (a); peaco (b-c); rooster (d); grin
(e); angel (f); winged serpentine (g); grouse hen, rooster, falcon, unknown
bird (h); doves (i); imperial eagle (j); feather (k). Figure: Monika Reppo.
sest värvitust klaasist, mille välisküljele on kantud valgete joontega
lindude ja taimede detailid ning siseküljele erivärviliste emailvärvi-
dega värvilaigud. Tartu raekoja kõrval asuva . kvartali leiul on rinna
nokkinud lõhki pelikan kolme pojaga, kes tema verest toituvad. Loi
tänava kaevandi III jäätmekastist leitud nõul on pelikan poegadeta,
5 Tartu vanalinna 7. kvartalie uuritud ala kõrval on Werneri kohvik ja Draa-
koni hotell. – Toim.
6 TM A 45: 4000/8.
7 TM A 108: A586.
Monika Reppo
82
pea rinnal (joonis  a) ning IV jäätmekastist saadud killul on näha
vaid linnu kaela ja ladinakeelse kirja katket. Kui Tartu peekritel on
pelikanid sinise-kollase-punasetriibulised, siis looduses varieerub
nende toon valgest roosani ning hallist musta ja pruunini. Pelika-
niliste perekonda kuulub kaheksa liiki linde, kuid Eestis seostatakse
selle perekonnaga enamasti roosapelikani (Pelecanus onocrotalus).
Roosapelikan on ainuke pelikaniline, kes aeg-ajalt siiakanti eksib,
kuigi arheoloogiliselt pole selle suurlinnu luid veel leitud.
Praegu tunneme pelikani doonorluse sümbolina. Keskajal usuti,
et pelikan on ennastohverdav lind, kes armastab oma poegi teistest
rohkem – poegade toitmiseks olla pelikan valmis oma rinna lõhki
nokkima. Seetõu sümboliseeris pelikan Kristuse armastust ja vere-
ohvrit (Saare : ). Pelikani motiiv klaasist emailpeekritel on
dateeritud . sajandi viimasee veerandie ja . sajandi esimestee
aastatee (Baumgartner ja Krueger : –). Eestist, eelkõige
Tartust saadud emailmaalinguga katkete arvukust on rõhutatud
mitmel pool (Mäesalu : ; Haak jt : ), kuid kujutised
ei erine enamasti mujal Euroopas leitutest. Nii esineb sama pelika-
nimotiiv Tšehhist, Suurbritanniast, Saksamaalt, Rootsist ja Vene-
maalt leitud fragmentidel (Krueger : ; : ). Kuigi seni on
suudetud tõestada, et emailmaalinguga peekreid toodeti Veneetsias,
on tõenäoline, et selliseid peekreid valmistati ka põhja pool Alpe, kust
neid on kõige enam leitud (Krueger : ). Kuigi hilisema perioodi
klaasil pelikane ei esine, on poegadega lindu kujutatud näiteks puitni-
kerdusena Karuse kiriku kantslil (, KMR: reg-nr , varastatud)
ja Hageri altariseina uuemas osas (. aastad; KMR: reg-nr ).
Paabulinnud
Võimalik paabulinnusaba motiiv on ühel Tallinnast leitud klaaspeek-
rikatkel

(joonis  b). Õhukesel värvitul küljekatkel vahelduvad välis-
8 TM A 108: A652. Pole täpselt selge, kas leiu alanumber on A652 või A653. Tartu
Linnamuuseumi kirjalik kommentaar (30.03.2021).
9 Freydis Ehrlii kommentaar (27.02.2021).
10 AI 6332: 1099.
Eksootika, romantika ja poliitika
83
küljele maalitud valgete piirjoonte sees sinised ja punased triibud ja
kollased „silmad. „Silmadega“ sabasuled ja sinine värv on faasan-
laste sugukonda kuuluvate paabulindude üks omapärasemaid tunnu
-
seid. Kaheliigilisest perekonnast on tuntum sini-paabulind (Pavo
cristatus), kes erinevalt rohe-paabulinnust (Pavo muticus) pole ka
ohustatud. Vastupidavuse tõu on teda mitmel pool Euroopas sie
toodud ilulinnuna. Meie zooarheoloogilisest materjalist neid teada
ei ole, kuigi näib, et . sajandil on paabulinnul olnud oluline – nii
dekoratiivne kui ka gastronoomiline – roll mõnel kohalikul pidu
-
söögil (Põltsam-Jürjo : ).
Paabulindude sabasulgedel paiknevaid ümmargusi silmi on samas-
tatud Kristuse saja silmaga, mille eest ei jää miski märkamatuks.
Samuti sümboliseerib paabulind paradiisi, surematust ja reinkarnat-
siooni, sest usuti, et paabulinnu liha ei rikne (Saare ). Saksamaalt
Mainzist leitud kolme paabulinnuga klaaspeekri põhjal usutakse, et
nii pelikanide kui ka paabulindude, niisamuti kukkede, luikede ja
teiste tiivulistega peekrid on maalinud . sajandi esimesel poolel
Muranos töötanud Doninus, kes kasutas tiibadel sarnast puna-kolla-
sinist mustrit (Krueger : ; : ). Motiiv esineb veel sinise
klaasnõu killul Lübeist, aga ka Itaaliast leitud värvitutel fragmen-
ditel ning mütsisulgedena klaaspeekri fragmendil Londonist ja Augs-
burgist (Krueger : , , , märkused  ja ).
Paabulinnu motiivi leiab ka uusaegselt klaasilt. Nii esineb seda ühel
Pärnust leitud uusaegsel vitraažikatkel ja stiliseerituna preklaa-
sist nõudel . sajandi I poolest. Preklaasi valmistamiseks suruti
sulaklaas eelvalmistatud metallvormide vahele. Stiliseeritud paabulin-
nusulge on kujutatud ühel Tallinnast leitud klaaskausikatkel

(joonis
 c).

Klaasi kirjeldamisel kasutatakse paabulinnusinist, et tähistadas
tuhmjat, kergelt hallikat sügavsinist värvi. Sellist värvi on Tallinnast
11 Freydis Ehrlii kommentaar (27.02.2021).
12 Mu 14 642/A2512: 14.
13 AI 6004: I/58.
14 2021. aastal on tõenäoliselt 17. sajandi I poolde dateeritav paabulinnuga vit-
raažikatke leitud Tallinnast Pärnu mnt 21 kaevamistelt ning täpsemalt määrat-
lemata linnuga joogiklaas Tartust Jakobi tänavalt (artikli kirjutamise ajal leiu-
number puudub).
Monika Reppo
84
Lai  hoonest leitud peanumbrita preklaasist toosi kaas, mis on
hoiul Tallinna Linnamuuseumis. Paabulinde esineb ka . sajandi
kahlitel) ning kireva sulestiku tõu leiab paabulinnukujutist palju
. sajandi tekstiilidelt – näiteks tikandiga voodikatetelt või kami-
nasirmidelt. . sajandi alguses esineb motiiv habemenugadel.
Kuked
Ühel keskaegsel Tartust leitud emailmaalinguga peekril

on aga
kujutatud kukkesid (joonis  d). Üldilmelt tavalisel Veneetsia tüüpi
peekril on kolm kollast kukke sinise-punase-kollase triibuliste tiiba-
dega ning kukele omase punase harja ja lokutiga. Kukk ehk isane
kodukana (Gallus gallus domesticus) kuulub faasanlaste sugukonda
nagu paabulindki. Mõistagi oli kukk kesk- ja uusajal kõigile koha-
likele tuav lind, seda nii taluõuelt kui ka kõrtsikraanilt, aga peale
reformatsiooni ka kirikutornist. Olles maailma arvukaim lind, esineb
tema luid meie arheoloogilises materjalis hulgaliselt.
Eesti rahvausundis on kukk katku ja kuradiga seostuv tegelane,
kuid teda on seostatud ka õppimise (aabitsakukk) ja tulekahjudega
(punane kukk). Kukkedel on kristluses oma sümboolne roll – nad on
valvsuse ja kannatuse sümbolid ning seetõu usupuhtuse valvurid,
tuulekukkedena ka kiriku ja kirikuskäijate valvurid (Mäevere ).
Samas ei tohiks unustada kukkede rolli erootilise sümbolina kesk-
aegses kunstis (Jones : –). Tartu kukkedega peeker on ainus
omalaadne maailmas, kuid tiivatoonide järgi on arvatud, et sellegi
linnu maalis meister Doninus (Krueger : ).
Kukki on klaasil kujutatud siiski hiljemgi – ühe uhke kuke leiame
Tallinnast leitud graveeritud peekrilt lindude grupi osana (vt allpool)
ning .. aastate karahvinikorgilt Tartust. Kukemotiiv
näib erinevalt klaasist olevat teistel materjalidel suhteliselt levinud,
15 TLM 4880 KK 281.
16 HKM 4410 Tst 8: 6.
17 RM 6579 Aj 970: 92.
18 Nt RM 6325 Aj 1302: 2.
19 TM A 108: A148, A329, A343.
20 TM A 51.
Eksootika, romantika ja poliitika
85
esinedes näiteks koos kurgedega . aasta Tallinna väikese vapiga
gobeläänvaibal

ja eriti sageli .–. sajandi õlle- või veinikraani
käepidemetel, tuulelippudel ja samal ajal glasuuritud savinõudel
ning neid on seostatud kas usutruuduse, kaitse või erootikaga (Ruow
: –). Kui hakkas levima komme koguda portselankuju-
kesi, leidus portselanist kukekujusid ka lihtsalt nipsasjana, näiteks
on üks . sajandi kujuke leitud Tallinnast Adamsoni  /Wismari 
/ Koidu  kaevamistelt.
* * *
Peale .. sajandie dateeritud pelikanide, paabulindude ja kukke-
dega peekrite meie keskaegsetelt klaasist jooginõudelt rohkem linnu-
kujutisi ei leia. Siinsetel peekritel puuduvad Doninusele omistatud
luige, aga ka teiste meistrite maalitud kuldvindi, kurgede ja grei-
de kujutised.
Tegelikult pole kuldvindi ja kurgede kujutisi meie anuma- ega
aknaklaasilt üldse teada, kuid luiged leiab vapiloomadena . ja .
sajandi vappvitraažidelt Oleviste, Audru ja Tallinna Pühavaimu kiri-
kust (KMR: reg-nr , , ).
Tiivulised olendid – greid, inglid, serpentiinid
Järgnevad sajandid tõid klaasile abstraktsemaid, aga ka müütilisemaid
kujutisi. Tiivulised olendid esinevad hulgaliselt eelkõige vitraažklaa-
sil. Esmalt leiame . sajandi lõpuaastatest pärit grei kujutise Tallin-
21 TLM 8462 H 401.
22 Nt RM 3666 A 75: 193.
23 Nt EKM j 3830 N 128.
24 Samaaegsetel pitsatsõrmustel sagedasti esinev lind võib samuti olla kukk (vt
Valk 1991: 190–192).
25 Peanumbrita: 760. Kirjutamise ajal paiknes Agu EMS OÜ valduses.
26 Vitraaž on kas tahvelklaasile kantud emailmaaling või värvitu klaasi ühele
küljele kantud õhukese värvilise klaasikihiga (tavaliselt rubiinpunane) või läbi-
nisti värvilistest klaasitükkidest laotud mosaiik, mis on paigutatud tinasula-
mist raamidee.
Monika Reppo
86
nast Jahu tänavalt leitud vitraažikillult

(joonis  e). Greid on kotka
pea, tiibade, küüniste ning lõvi keha ja sabaga müütilised olendid.
Nad on vahiloomad ning valvsuse ja tarkuse sümbolid, ühendades
lõvi tugevust ja kotka tarkust (Saare ). Jahu tänava greif on väga
detailirohke ja maalitud roosakas-punasele klaasile tumeda email-
maalinguga. Erinevalt anumaklaasist ongi vitraažimaal tumedate
piirjoontega (terminina grisaille), mis on mõnikord värvidega samal
ljel. Grisaille’i tehnikaks nimetatakse ka vitraaži, kus on variee-
ruva hele-tumedusastmega monokroomne muster. Seda tehnikat on
kasutatud Jahu tänava killul.
Kui otsida veel kohalikku võrdlusmaterjali, leiab grei, aga ka suled
ja tiivad . aastal maalitud vitraažaknalt Piirsalu kirikust, mille
originaalid on hoiustatud Haapsalu ja Läänemaa Muuseumis (KMR:
reg-nr ). Halvemini on säilinud greif Valga kiriku . aastal
maalitud vitraažaknal (KMR: reg-nr ). Lõuna-Eestist võiks greife
leida veelgi – Liivi sõjaga Poola kooeisu liidetud Liivimaa vapil
seisis punasel taustal mõõgaga greif, Rootsiga liitmise järel jäi greif
Liivimaa vapile, püsides seal ka Vene impeeriumi ajal (Saare ).
Seetõu on greid praegu Läti vapil.
Tiivuliste olendite hulka kuuluvad ka inglid. Pärnust leitud, paraku
aga purunenud . sajandi vitraažaknal on ingli piirjooned maha
kulunud, kuid ingli kujutis on veel jälgitav (joonis  f). Inglid olid
algselt jumalat või jumalaid teenivad vaimud, käskjalad-sõnumi-
toojad, hiljem valvurid, inimeste kaitsjad, keda alles reneansiperioo-
dist hakati kujutama ka naistena ja lapsinglitena (Saare ). Pärnu
leiule sarnase paigutusega näivad olevat . sajandi Ruhnu kiriku
vitraažaknad „Ingel. Hinri Elderbus“ ja „Ingel. Caspar Behrens“.
Ruhnu vitraažid evakueeriti . aastal Rootsi, need asuvad Rootsi
Ajaloomuuseumis (rts Historiska Museet; KMR: reg-nr , ).
Kildudeks purunenud ja kokku liimitud ingliguuriga vappvitraaži
Pühavaimu kirikust peetakse sama vanaks (KMR: reg-nr ). Inglid
esinevad ka teistel vappvitraažidel, näiteks . sajandi keskpaika datee-
ritud vapil Oleviste kirikus (KMR: reg-nr ).
27 AI 7909: 10362.
28 PäMu 14489/A507: 19.
Eksootika, romantika ja poliitika
87
Hulgaliselt võrdlusmaterjali grei- ja inglikujutistega leiab erine-
vatelt vapi-, etiku- ja ilukividelt, aga ka ahjukahlitelt, puitnikerdus-
telt ja pitseritelt, ingleid leidub ka hauakividelt. Tallinna linnaruumis
on praeguseni näha kaht tagajalgadel grei Suure Rannavärava vapil
(). Lebava grei leiab . sajandi lõppu dateeritud musketi

kaunis-
tuste seast. Varasema kohaliku inglikujutise näitena võib nimetada
Oleviste kiriku . aastast pärit päiskivi. Rohkelt leidub aga läbi
kesk- ja uusaja tiibadega inglipea motiivi, seda .–. sajandi raidki-
videl ja puitnikerdustel (nt Karuse kantsel KMR: reg-nr ), aga
ka . sajandi ja hilisematel ahjukahlitel.
Käesolevas uurimistöös moodustavad aga arvukaima kogumi .
sajandi I poole vigurjalaga ehk serpentiinpokaalid, mida on leitud
 killuna  nõust. Erinevalt emailmaalingust või graveerimisest
on linnu-, looma-, taime- ja ka abstraktsed või müütilised kujutised
loodud klaasipuhumise või tehnikamängu teel aplikatsioonide abil.
Ühtegi tervena säilinud arheoloogilist leidu Eestist teada pole. Nendel
neljal eksemplaril, kus tiivad on selgelt eristatavad, on ülejäänud
nõu värvitu ning tiivad sinisest või värvitust klaasist (joonis  g).
Haruldane on siniste tiibadega värvitu draakoni ja hobusega pokaali
katke

. Ühe leiu puhul pole värv teada, sest see on hoidlast kadunud

.
Ülejäänud kaheksa nõud on säilinud liiga fragmentaarselt.
Vigurjalaga pokaalid kannavad oma ajastu meeleolu. Eristatakse
nn draakonijalaga ehk vetro a serpenti pokaale, mis on toodetud
Veneetsias, ning Veneetsia stiilis pokaale (pr Façon de Venise), mis
on toodetud veneetslaste eeskujul Hollandis. Need on mängulised,
jõulised, samas õhulised. Peale keerukate jalakujude võis ka nende
pokaaliosa olla rikkalikult graveeringuga dekoreeritud, näiteks paabu-
linnuga (He/Husband : –). Arheoloogilise leiuna on selle
29 TLM 4587 Re 214.
30 AM 6207 K 9.
31 Nt TLM 4548, TLM 7755 Dominiiklaste kloostrist.
32 Nt AI 7032: 2043/6; PäMu 15405/A2558: 74.
33 AI 6109: II/36; TLM 5737: 812.
34 TLM 28149: 256.
35 PäMu 15060/A2520: 50.
36 AI 6004: I/539.
Monika Reppo
88
leiuliigi halba säilivust märgitud mujalgi, sest kindlalt on tuvastavad
vaid jalaosad (Willmo : ).
Lindude grupid – kukk, tedrekana, pistrik (kull)
Põhja pool Alpe hiliskeskajast levinud vastuseis katoliiklusele ja
reformatsiooniliikumine mõjutas ka sümboolikat kujutavas kunstis
– traditsionaalset religiooet ikonograaat hakati põlgama. Baroki
mõjul ja majandusliku ebavõrdsuse suurenedes ja/või majandusliku
üleoleku rõhutamise tõu muutusid dekoratsioonid kõrgklai tarbija
jaoks mõeldud klaasil uusaja vältel aina rikkalikumaks ja rabava-
maks. Samuti mõjutas üleüldist pildikeelt trükikunsti areng ja trükitud
piltide levik. Kuna . sajandist muutusid elus ja eluta looduse kuju-
tised kunstis domineerivaks, liikusid detailsed lille-, lehe-, eriti akan-
tuse-, linnu- ja liblikamotiivid ka klaasile. Seda on näha ka uhkete
graveeritud nõude ilmumises meie aladele. Hiiumaal Hüti klaasiko-
jaski teostati klaasigravüüri, kuid sellest on säilinud vaid geomeet-
rilised ja abstraktsed kaunistused (Roosma : –).
Eesti üks ekstravagantsemaid graveeritud klaasileide on . sajandi
alguse jooginõu

, mis saadi . aastal Tallinnast Lai tänav  //  //
 krundi kaevamistelt (joonis  h).  fragmendina säilinud peeker on
erakordselt detailselt graveeritud. Mehaaniline ehk teemantgraveeri-
mine patenteeriti . aastal ja selle käigus eemaldatakse ligraan-
sete kujutiste moodustamiseks klaasi pealmine pinnakiht. Alaliigiks
võiks lugeda tippimise (ingl stippling), kus teemantotsaga tööriistaga
täksitakse soovitud kujutisi punktikestena. Aida tänava graveeritud
joogiklaasil on Hütiski viljeletud S-ornamentide ridade vahel kuju-
tatud korraga mitut lindu – kukke, tedrekana, pistrikut – ning näha
on veel ühe määramata linnu osasid. Klaasi pind on iriseerunud,
kuid kujutised on siiski jälgitavad.
37 TLM 28149: 246–253, 271.
38 Irisatsioon on klaasi lagunemisprotsei osa, korrosioonikahjustus, kus klaasi
pinnale tekivad niiskuse tõu klaasimaist väljauhutud osakestest vikerkaare-
värvilised õhukesed laigud, mis kahjustuse süvenedes paksenevad, kuniks aas-
tasadade-tuhandete jooksul kulub klaasipind olematuks ja klaas hävib täielikult.
Kahjustuse ulatus sõltub leiukeskkonnast.
Eksootika, romantika ja poliitika
89
Kukkesid ja nende sümboolikat olen kirjeldanud eespool. Hooli-
kalt välja joonistatud sulestikuga tedrekana (Tetrao tetrix) on kana-
line, kes kuulub metsise perekonda. Välimuselt on nad tagasihoid-
likud, kuid nagu on näha ka Aida tänavalt leitud nõul, on nende
sulestik siiruviiruline. Kuigi tedrekana luid on leitud mitmel pool
Eestis ka uusaegsetest kontekstidest ning need on olnud toidulaual
tavalised ja ajalooliselt arvukad (Fiser : –), ei ole tedre-
kana kujutisi meie arheoloogilisest materjalist peale selle nõu teada.
Kohalikus pärimuses seostub teder metshaldjakujutelmaga, samuti
ka jahipidamise eevalmistustega. Teder esineb regilauludes süno-
nüümina neiu kohta. Üldiselt ennustati tetrede põhjal siinmail aga
ilma (Hiiemäe b).
Saleda kere, küüniste ja kongus nokaga kolmas lind võiks esma-
pilgul olla nii kotkas, viu kui ka pistrik. Kõik kolm on pistrikuliste
seltsi esindajad (Falconiformes). Kotkad (Aquila) ja viud (Buteo) on
Eestis levinud haugaslaste sugukonna (Accipitridae) perekonnad, kuid
pistriklaste sugukonna (Falconidae) pistriku perekonnast (Falco) on
Eestis teada mõningaid harvaesinevaid liike (rabapistrik, jahipistrik).
Samas on pistrikuid sagedamini kodustatud. Klaasil kujutatud lind on
tunnuste poolest pigem sarnane just viimasele. Kõik kolm esinevad ka
arheoloogilises luumaterjalis (nt Lõugas jt : ). Sarnaselt kuju-
tatud linnu leiab veel ühelt täpsemalt dateerimata Tartu etikukivilt

.
Rahvapärimuses on nad koondatud kulli nime alla. Kulli lõi Juudas
või kurat, ta võib olla ka metshaldjas. Regilauludes on kull (kotkas)
noormehe sünonüüm. Laiali laotatud tiibadega kull löödi laudaukse
kohale, et nõidus loomade kallale ei pääseks (Hiiemäe a). Kotkad
aga on evangelist Johannese tunnuseks – näiteks on kotkas Johannese
jalge ees . sajandi II poole vitraažaknal Nii kirikus (KMR: reg-nr
). Ei saa unustada ka kotkaid kui riigivõimu sümboleid (vt allpool).
Kirjeldatud lindudega nõule analoogseid peekreid toodeti Tiroolis
Halli linnas ja kaunistati Innsbruis (Page : -, –, )
ning need on Euroopa kontekstis haruldased. Seetõu on käesoleva
uurimistöö kirjutamise ajal ilmumas artikkel selle nõu kohta nii eesti
(Reppo ) kui ka inglise keeles (Reppo a).
39 TM 118 Aj 61.
Monika Reppo
90
Tuvid
Tootmisprotsei areng ja kohaliku tootmise algus võimaldas alates
. sajandist aina suuremal hulgal inimestel omandada klaasnõusid,
aknaid ja esemeid. Mailisemaks tarbimiseks mõeldud kaup oli üldi-
selt kaunistatud tagasihoidlikumalt, praktilisemalt, realistlikumalt
ja ehk isegi geomeetrilisemalt. Anumaklaasi muutumist ja vormide
lisandumist ajas mõjutasid peamiselt köögikunsti areng ning alko-
holi, mineraalvee, kohvi ja tee tarbimine.
. sajandil muutusid populaarseks lihtsakoelised, kirevad emailmaa-
lingud ning armastuse, meelespea ja romantika motiivid. Üks armsa-
maid kujutisi on Tallinnast Tartu mnt  kaevamistelt saadud kahe
valge tuvi ja punase südamega joogiklaas (joonis  i). Maalingud
on nõu välisküljel. Kasutatud on punast, kollast, sinist ja valget ning
tuvide sulestiku väljajoonistamiseks halli. Sarnase kujutisega klaas
on saadud näiteks Reinist Loode-Saksamaalt (Hülsmann : )
ja võimalik, et ka Keilast leitud joogiklaasil on olnud samasugune
tuvimotiiv. Ilmselt on Tartu mnt  klaas pärit Saksamaalt. Siinkirjel-
datud anumal on kujutatud tuvide perekonda kuuluvat valget tuvi
(ka rahutuvi), kes on kodustatud ja aretatud kaljutuvi (Columba livia)
või naeru-turteltuvi (Streptopelia risoria) geneetilise mutatsiooniga
(albinismiga) alaliik.
Eesti rahvapärimuses on kaelustuvi või kodutuvi ilmumist kodu
juurde peetud surmaendeks (Hiiemäe ), kodutuvi elutsemist maja
juures jällegi heaks endeks. Muidugi on kristluses tuvi ka püha vaimu
sümbol. Tuvi kui õnne- või rahulind on saanud levinud motiiviks
küllaltki hilja. Samas esineb valgete rahutuvide parv . aastal
maalitud vitraažaknal, mis paiknes . aastani Ruhnu kirikus
(KMR: reg-nr ). Eestis arvukalt pesitseva linnu luid on samuti
zooarheoloogiliste leidude hulgas ning nende kujutised on väga
levinud – piibuvartest

kirikukantsliteni välja (. aasta, KMR:
reg-nr ).
40 AI 7032: 332/11-19, 614/1.
41 HMK 4494: 110 A 577.
42 AI 8341: 51.
Eksootika, romantika ja poliitika
91
Kotkad
Nagu ülalpool mainitud, on kotkaste kujutamine klaasist lauanõudel
ja vitraažklaasidel seotud riigivõimu ja autoriteedi demonstreerimise
ja vahendamisega ehk poliitilise sümboolikaga selle kõige ehtsamas
vormis. Kotkaste kujutisi leidub nii emailmaalingute kui ka gravee-
ringutena. Kui ühe peaga kotkas võiks jääda kristlikumate ja vapi-
motiivide hulka, siis kahepäine riigikotkas on olnud nii Püha Saksa-
Rooma keisririigi kui ka Vene tsaaririigi sümboliks. Kuigi Tallinast
leitud lainelise maalinguga suure klaaspeekri (sks Humpen) põhi ei
meenuta kuidagi kotkast, on sellistel nõudel kotkaste ja vappide kuju-
tamine tavapärane. Reisadlerhumpen’eid ehk riigi- või muu heral-
dilise kotkaga õlle- või veinikanne saadeti laua ääres ringi ja nendest
joomine oli seltskondlik tegevus. Ka leidub heraldilisi kotkaid vitraa-
židel – näiteks . sajandie dateeritud pooliku vapikotkaga aknarombil
Oleviste kirikus (KMR: reg-nr ). Peamiselt on sellised esemed
säilinud muuseumi- ja erakogudes, arheoloogilisest materjalist leiab
neid harva. Parimaid näiteid Eestist on . aastal maalitud rikka-
liku dekoratsiooni ja vapiga nõu, mis on hoiul Ajaloomuuseumis.
. sajandil vahetus Eestis riigikord. Rootsi kuningriigi asemel
hoidis . aastast võimu Vene tsaaririik. Vene tsaaririigi sümbolid
ning üleüldine poliitiline ja sõjaline sümboolika imbusid ka toidu-
lauale. Kahe peaga tsaarikotka leiame Tallinna vanalinnast, Vanaturu
kaela  krundilt leitud . sajandi teise poolde dateeritud graveeritud
jooginõude katketelt.  fragmendist koosnev kogum kuulub kolme
jooginõu juurde ning on ilmselt osa suuremast komplektist (joonis
 j). Ka Keila väikelinnusele rajatud mõisast saadud värvitule klaa-
sile

näib olevat graveeritud riigikotkas. Sarnane joogiklaasi katke

on leitud Pärnust Akadeemia  hoonest. Samae perioodi (–)
jääb Tartu Turuhoone kõrvalt leitud kahepealise kotkaga piibu katke
43 AI 6481: 47.
44 AM 6315 PK 93.
45 TLM 16316.
46 HMK 2270: 39 A191.
47 PäMu 15136/A2532: 70.
48 TM Aj 88: 1.
Monika Reppo
92
(Iisma : ), Tallinnast Maakri tänavalt leitud kotka tiivakatkega
kaha ja muidugi hulgaliselt Tsaari-Venemaa münte.
Uusaja jooksul kujunesid välja kaubamärgid ja aktsiisimärgid ning
kahe peaga tsaarikotkas ilutses näiteks alkoholipudelitel ja ravimipu-
delitel. Üks selline vene päritolu nn Kalinkini õllepudel

, mida toodeti
. aastatest Esimese maailmasõjani, on leitud Skoone bastioni
kaevamistelt, kuigi pudeli valmistamisel on midagi valesti läinud ja
kotka kujutis on deformeerunud. Selgemini on kotkas näha väikesel
tahulisel rohupudelil

. sajandi II poolest, mis on leitud Pärnust,
ning rohupudelil Tallinnast Maakri tänavalt.
Suled
Peale lindude ja muude tiivuliste olendite kujutiste leiame klaasilt ka
üksikuid sulgi, seda nii dekoratiivse elemendina kui ka näiteks kuju-
tatud rõivastuse (peakae) osana. Enim näeb sulgi säilinud vitraa-
žakendel vappide ülaosa kaunistusena näiteks . aastal maalitud
vappvitraažil Oleviste kirikus (KMR: reg-nr ). Varasemast perioo-
dist on teada vaid kaks võimaliku sulekujutisega vitraažikildu .
sajandist, mis on leitud Jahu tänavalt. Valge sulg on vaevu määratav

,
kuid erkkollane ehk hõbedakollane sulg on ilmselt maalitud nii, et
hõbedasoola (AgCl, AgNO või AgCO) sisaldav segu on kantud
klaasile (tavaliselt tagaküljele) ja seejärel on seda põletatud

(joonis
 k). Kuumuse tõu toimunud keemilises reaktsioonis tekkinud
varieerub värvus kuldkollasest pruunini. Sarnane on Pärnust Uuelt
tänavalt leitud veidi hilisem vitraažikatke

. Nagu mainitud, leiab
humpenite’lt vappe ja vapikotkaid, kuid . aastal maalitud klaasil

Haapsalu ja Läänemaa Muuseumide kogus on jahirõivas mehel mütsi
49 AI 7060: 121.
50 AI 6957: 105.
51 Mu 14350/A2501: 131.
52 AI 7060: 1310.
53 AI 7909: 3202.
54 AI 7909: 12116.
55 Mu 14641/A510: 471.
56 HM 2736 Aj 214.
Eksootika, romantika ja poliitika
93
vahel kaks sinist sulge. Üks Tartu mnt  (Eesti Kunstiakadeemia
krundi) kaevamistelt pärit killuke võiks kujutada väga abstraktset
papagoisulge.
Väga stiliseeritud sulemustriks või -jäljeks võib pidada piimklaasist
kohvi- või teetail kujutatud siniseid õhulisi „suletõmbeid“

. Nimelt
olid . aastatest Eestis käesaadavad juba nii tee kui ka kohv, mida
oli moodne juua portselantaidest. Kalleid originaale imiteeriti koha-
pealgi, nii toodeti sinivalgete kaunistustega portselani isegi Põltsa-
maal. Samuti levisid piimklaasist portselani imiteerivad taid, mis
on arheoloogiakogudes paraku sageli portselaniks määratud. Need
on kaunistatud peamiselt taimemotiividega.
Kõrgetasemeliselt dekoreeritud klaasesemeid . sajandil Eesti alal
enamasti ei toodetud ja neid esineb leiumaterjalis vähevõitu. Kuid
. sajand toob taas keerulised lille- ja taimemotiivid, loomad-linnud,
abstraktsed mustrid ja vastanduvad lihtsad geomeetrilised jooned.
Tallinnast Roosikrantsi tänavalt pärit piimklaasist sulega dekoreeritud
klaaseseme katke võib pärineda mõne toosi või kujukese küljest

.
Uued tehnoloogilised lahendused muutsid klaasi veelgi enam käe-
saadavaks ja kohapeal hakati klaasi ja kristalli nii tootma, lõikama-
graveerima-söövitama kui ka lihvima. Arheoloogilie materjali
ilmuvad . sajandil kunstilisemad vormid, klaaskujukestest lühtri-
ripatsite, . sajandi lõpu Böömimaa vigurklaasi ja sajandi II poolel
lambipirnideni välja.
Parameetrid, märksõnad, kirjelduslaad
Artiklis toodud info põhjal võib esialgu jääda mulje, et klaasileidude
dekoratsioonide kohta käiva info publitseerimine ei tohiks olla väga
keeruline. Kogud vaid varem avaldatud leidude leiunumbrid kokku ja
valimi laiendamiseks valid leide hoiustava kogu kodulehel või raken-
duses sind kui uurijat huvitava parameetri. Jääb vaid fotosid vaadata
või leiud karbist üles otsida ja linnud ära määrata. Kuigi MUIS, TARA
57 AI 7032: 670/13.
58 AI 7032: 293/22-27, 329/1, 816/1; eriti selgelt näha 329/1.
59 AI 6109: 22.
Monika Reppo
94
ja TALAR

mingil määral sellist võimalust ka pakuvad, tuleb esiteks
arvestada, et paraku saab arheoloogilise klaasi uurijaid Eestis kokku
lugeda ühe käe sõrmedel. Eestis ei ole pikalt toimunud süstemaatilist
klaasiuurimist ning erinevalt keraamikast (vt Ruow ) puuduvad
kokkulepitud lühendid, terminid ja dateeringud. Samas varieeruvad
kasutatud märksõnad ja kirjeldused aga väga suuresti koguhoidja või
välitöid teostanud arheoloogi järgi.
Olukorda ei tee lihtsamaks seegi, et alusandmete avalikustamine
ja avaandmetena (Open Access) käesaadavaks tegemine FAIR-i
printsiipidest (Wilkinson jt ) lähtuvalt ei ole Eesti arheoloogia-
teaduse praktikas materiaalse kultuuri uuringute juures olnud tava-
pärane, mistõu pole selle üle ka pikemalt arutletud (samas nt allvee-
arheoloogia osas Roio ). Küll aga näeb seda uuringute juures,
kus võetakse loodusteaduslikke proove või määratakse osteoloogi-
list materjali (nt Lõugas jt ), kuid kohalikes repositooriumites on
selliseid andmeid vähe. FAIR-i andmed on standardsed, viidatud,
varustatud püsiidentikaatori (DOI, PURL) ja litsentsiga ning on
selgelt loetavad nii inimestele kui ka masinatele tasuta universaal-
tarkvaraga.

Metaandmed nende andmete kohta on kõigile käesaa-
davad. Nendele tingimustele vastab MUIS peaaegu täielikult, kuid
kasutatud formaat (.rdf/.xml) ei ole hõlpsasti rakendatav suurema-
hulistes esemeuuringutes. TALAR-i andmed on seevastu edasiseks
tööks ühe nupulevajutusega allalaaditavad, kuid ei oma püsiidenti-
kaatorit ega (avalikke) metaandmeid.
60 MUIS on Eesti Muuseumide Veebivärav hps://www.muis.ee/, TARA on TÜ
arheoloogia infosüsteem hps://tara.ut.ee/ ja TALAR on TLÜ arheoloogia tea-
duskogu hps://talar.arheoloogia.ee/. Lisaks tuleb märkida, et Eesti ülikoolides
kaitstud arheoloogiateemalistele lõputöödele avatud juurdepääsu kindlustamine
(hp://www.arheo.ut.ee/thesis-list/ ja hps://www.etera.ee/browse/) on tervita-
tav ning mujal mie kuigi levinud praktika.
61 
Tartu Ülikooli DataDOI repositooriumis on artikli kirjutamise hetkel arhi-
veeritud 2 paleopatoloogia, 1 liimide spektraalanalüüsi, 1 päranditurismi ja 1
arheozooloogiline ja -botaaniline andmekogu.
62 Käesolevas uuringus sai kasutada programme, mis suudavad avada või lugeda
.PDF, .csv ja .xlsx vormingus faile. Andmebaasidel on eelistatud formaadid .sql,
.csv ja .siard.
Eksootika, romantika ja poliitika
95
Varasema süstemaatilise uurimise puudumise ning andmete ja
nende täielikkuse suure varieeruvuse tõu on arheoloogilise klaasi
temaatiliseks uurimiseks pidanud Eestis alustav uurija füüsiliselt läbi
käima kollektsiooni kollektsiooni haaval. Nii on kõik selle töö aluseks
olevat   klaasileidu vaadatud läbi käsitsi, ühekaupa. Nende seast
on omakorda olnud võimalik leida need  eset, mida analüüsiti käes-
olevas artiklis. See on ajamahukas eevõtmine. Nagu mainitud, on
 leiu andmed olnud veebis käesaadavad alates . aastast, kuid
seda vaid magistritöö lisana (PDF-vormingus fail). Sel põhjusel ei ole
sealt võimalik ltreerida huvipakkuvaid teemasid, nõuliike, perioode
ega muud. Selleks, et vältida monopoli hoidmist teadusloomes ehk
siinkohal klaasi kohta kogutud indekseeritud toorandmete jäämist
vaid ühe uurija käe on lahendusena kasutatud andmekogu avalda-
mist vaba ligipääsuga (Green Access) avaandmetena Tartu Ülikooli
raamatukogu hallatud repositooriumis DataDOI. See võimaldab ka
teistel uurijatel lihtsalt algandmeid kasutada, sest kogu püsiidenti-
kaatoriga andmebaasi saab alla laadida vaid ühe liigutusega ja selle
formaat on sobilik andmekaeveks. Kohalike uurijate vähesuse tõu on
andmestik esitatud inglise keeles, kuid loodan, et info käesaadavus
tõstab klaasi kui uurimismaterjali potentsiaali ka Eesti arheoloogide
ja arheoloogiatudengite silmis ning lubab linnukujutiste täienduseks
koostada veel suurel hulgal temaatilisi uurimistöid.
Kokkuvõtvalt
Siintoodud teemat on võimaldanud käsitleda vaid suuremahuline töö
Eesti arheoloogiakogudes hoiustatud klaasiga. Selle põhjal on selgunud,
et ükski joogiklaasidel kujutatud linnuliikidest ega tiivulistest olevus-
test pole motiivina eelistatud. Dekoreerimisel on kasutatud nii gravee-
rimist, söövitamist kui ka emailmaalingut, aga ka prei- ja aplikat-
sioonimeetodit. Värvikirevate emailmaalingutega värvitust õhukesest
soodaklaasist pelikani, paabulinnu ja kukega peekrid on pärit .–.
sajandi vahetusest. Samavõrd kirevaid tiivulisi olendeid – greife ja
63 Kõik DataDOI andmebaasid ehk avaandmed on varustatud püsiviite ja meta-
andmetega. Link avaldatakse kevadel 2022.
Monika Reppo
96
ingleid – leiab peamiselt varauusaegselt vitraažklaasilt. Baroki rikkalik
käekiri paistab . sajandi I poole tiivuliste vigurjalgadega serpentiin-
pokaalidelt. Rikkalikuks võib pidada ka . sajandi alguse teemant-
graveeringuga klaasist jooginõud Aida tänavalt, millel on tedrekana,
kuke, pistriku ja neljanda, määramata linnu jalaga kujutis, ning mis
on eriline Euroopa mastaabiski. . sajandil muutub pildikeel lihtsa-
koelisemaks, nagu on näha tuvidega joogiklaasilt, aga ka eesmär-
gipärasemaks, millest annavad tunnistust riigikotkastega pokaalid
Vene tänavalt. . sajandi keskpaigaks oli riigikotkas kasutusel kvali-
teedi- ja kaubamärgina. Üksikutel juhtudel esinevad arheoloogilistel
klaasileidudel ka suled või nende stiliseeritud motiivid. Linnukujutisi
esineb klaasil seega vähe, kuid loodetavasti annab kataloogitud leidude
avaldamine vabalt käesaadava andmekoguna võimaluse kogutud
andmeid rakendada teistegi laiemate ja kitsamate teemade uurimisel
ning täiendada meie teadmisi Eestist leitud klaasi dekoreerimisvõtetest.
Kasutatud allikad ja kirjandus
Käsikirjad:
Aunroos, A.-L. 2015. Tartu keskaegsed reljeefsete kaunistustega
klaasnõud. (Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, ajaloo ja arheoloogia
instituut) Tartu.
Iisma, K. 2019. Tartust leitud valged savipiibud. (Magistritöö. Tartu
Ülikool, ajaloo ja arheoloogia instituut) Tartu.
Kull, K. 2010. .–. sajandi emailmaalingutega klaaspeekrid Eestis.
(Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, ajaloo ja arheoloogia instituut)
Tartu.
Reppo, M. 2016. Consuming gla veels in medieval and post-medieval
Hanseatic towns: the case of Tallinn (Reval), Estonia. (Magistritöö,
Tallinna Ülikool, humanitaarteaduste instituut) Tallinn.
Kirjandus:
Aunroos, A.-L. 2018. Tartu keskaegsed reljeefsete kaunistustega
klaasnõud. – Haak, A., Rennit, M. (toim). Uurimusi Tartu linnaar-
heoloogiast (Tartu Linnamuuseumi aastaraamat ). Tartu, –.
Eksootika, romantika ja poliitika
97
Baumgartner, E./Krueger, I. 1988. Phönix aus Sand und Ase. Glas
des Mielalters. Münen.
Fiser, J. B. 1791. Versu einer Naturgesite von Livland.
Könings berg.
Haak, A./Niilisk, A./Mäesalu, A./Ritslaid, P./Kikas, J. 2018. Tartust
leitud .–. sajandi emailmaalingutega klaaspeekrite element-
analüüside tulemustest. – Haak, A., Rennit, M. (toim). Uurimusi
Tartu linnaarheoloogiast (Tartu Linnamuuseumi aastaraamat
). Tartu, –
Hess, C./Husband, T. 1997. European gla in the J. Paul Gey
Museum. Los Angeles.
Hiiemäe, M. 1996. Nelikümmend lindu eesti rahvausundis I. – Mäeta-
gused  ja , –.
Hiiemäe, M. 1997a. Nelikümmend lindu eesti rahvausundis II. –
Mäetagused , –.
Hiiemäe, M. 1997b. Nelikümmend lindu eesti rahvausundis IV. –
Mäetagused , –.
Hülsmann, G. (Hg.). 2013. Glas. Funde aus einem unterirdisen Kanal-
system. – Falkenhof Museum – Bestandskatalog, . Regensburg.
Jones, M. 2002. e Secret Middle Ages: Discovering the Real
Medieval World. Stroud.
Krueger. I. 2002. A second Aldrevandin beaker and an update on a
group of enameled glaes. – Journal of Gla Studies , –.
Krueger, I. 2018. Die europäisen emailbemalten Beer des ./.
Jahrhunderts: Eine Zusammenfaung zum Forsungtand. –
Journal of Gla Studies , –.
Niilisk, A./Ritslaid, P./Kikas, J./Haak, A./Mäesalu, A. 2017.
Elemental and Raman investigation of th – th and th century
enamelled gla beakers found in Estonia. – Journal of Araeo-
logical Science: Reports , −.
Mäesalu, A. 1986. Unikale Glasfunde aus Tartu. – Eesti NSV TA
Toimetised. Ühiskonnateadused :, –.
Mäesalu, A. 1999. Emailbemalte Glasbeer aus Tartu. – Viak, R./
Mäesalu, A. (eds.). e Medieval Town in the Baltic: Hanseatic
History and Araeology, Proceedings of the rst & second
Monika Reppo
98
seminar, Tartu, Estonia, th–th June  and th–th June
. Tartu, –.
Mäesalu, A. 2000. Haruldased klaaspeekrid Tartust. – Horisont ,
–.
Mäevere, A. 2016. Kukk kui sümbol kirikutornis ja rahvapärimuses.
− Eesti Kirik, ...
Page, J.-A. 2004. Beyond Venice: gla in Venetian style, −.
Corning, New York.
Põltsam-Jürjo, I. 2013. Pidusöögist näljahädani. Söömine-joomine
keskaja Talli n nas. Tallin n.
Reppo, M. 2021a. Engraved footed veel from Tallinn. – Journal of
Gla Studies , –.
Reppo, M. . Kukk ja kana, kotkast rääkimata: linnukujutis-
tega klaaspeeker Tallinna Linnamuuseumi kogust. – Linnaloom.
Tallinna Linnamuuseumi Toimetised , -.
Roio, M. (toim). 2013. Shipwre heritage: digitizing and opening
acce to maritime history sources. = Laevavrakid: digitaliseeri-
mine ja avatud ligipääs mereajalooallikatele. = Skeppsvrak: digi-
talisering o förmedling av det maritima kulturarvet (Muinasaja
Teadus ).
Roosma, M. 1966. Hüti klaasikoda. Jooni klaasimanufaktuuri tege-
vusest Eestis XVII sajandil. Tallinn.
Russow, E. 2005. Keraamika. – Kodres, K. (toim). Eesti kunsti ajalugu.
II: −. Tallinn, –.
Russow, E. 2006. Importkeraamika Lääne-Eesti linnades .–.
sajandil. Tallinn.
Saare, T. 2001. Sümboolikaleksikon. Tallinn.
Saare, T. 2017. Eesti vapi lugu. − Õpetajate leht, ...
Valk, H. 1991. Lõuna-Eesti sõrmused .–. sajandil. – Jaanits, L./
Lang. V. (toim). Arheoloogiline kogumik. (Muinasaja Teadus )
–.
Willmott, H. 2002. Early post-medieval veel gla in England, c.
– (CBA Resear Report ). York.
Eksootika, romantika ja poliitika
99
Internetiallikad ja andmebaasid:
Kultuurimälestiste register. https://register.muinas.ee. ...
Lõugas, L./Ehrli, F./Maldre/L., Hiie, S. 2019. Aruanne Haapsalu
linnuse vahitorni šahtist kogutud loomaluude ja  L pinnase-
proovi töötlemise ja analüüsi kohta (HM :/AI-). https://
datadoi.ee/handle/33/207. ...
Wilkinson, M. D. jt 2016. e FAIR guiding principles for scientic
data management and stewardship. − Scientic Data,, .
https://doi.org/10.1038/sdata.2016.18. ...
Lühendid:
AI – Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu peanumber
AM – Ajaloomuuseumi peanumber
KMR – Kultuurimälestiste register
NLM – Narva Linnamuuseumi peanumber
OST – Museum of London arheoloogiakogu peanumber
PäMu – Pärnu Muuseumi peanumber
TLM – Tallinna Linnamuuseumi arheoloogiakogu peanumber
TM – Tartu Linnamuuseumi arheoloogiakogu peanumber
TÜ – Tartu Ülikooli arheoloogiakogu peanumber
Monika Reppo
100
E, ,  –  
  E  
Summary
Cataloguing more than , fragments of araeological gla
from – has allowed for an in-depth look at various deco-
rative themes. e study at hand examines depictions of birds and
feathered creatures. Despite a substantial dataset, only  fragments
from  veels and  additional beakers reconstructed from frag-
ments were found (Table ). is article presents the results through
the prism of avians, following anges in styles and teniques in a
ronological order whilst trying to explain the potential meaning
behind the decorations.
In total,  dierent decorative themes are examined whi were
executed in enamel, staining, diamond-point engraving, eting,
mould-preing and by means of application. e earliest decorated
veels are 
th
–
th
century enamelled beakers in colourle soda
gla depicting exotic pelicans, peacos, and roosters (Figure  a-b,
d, respectively) from Tartu and Tallinn, all aociated with Chris-
tian symbolism. Peaco feathers also appear on 
th
-century mould-
preed gla (Figure  c). e following centuries bring more elabo-
rate, fantastic creatures su as grins, angels, and winged “serpents”
(Figure  e-g). e rst two are only present on fragments of stained
gla from the th–th century with numerous preserved examples
known from Estonian ures as well. e wings from compound-
stem goblets are the hardest to identify. Only ve of the  recorded
veels have clearly distinguishable wings. Apart from the angels, a
move away from Christian symbolism due to the reformation can be
seen during this period.
A grouse hen, rooster, falcon, and an unknown bird (Figure  h) are
engraved in detail on an early th-century footed veel. It is unique
in Estonia and elsewhere in Europe. is particular veel was likely
made in Austria and decorated in Innsbru. Doves (Figure  i) can be
seen cooing over a love heart on an th-century tumbler in a simple
Eksootika, romantika ja poliitika
101
design. Political anges of the 
th
century eoed in material culture
as well – double-headed eagles make their way to the dining room
(Figure  j). By the th century, imperial eagles became symbols of
quality and trademark, so they appear on beer and medicine boles.
Feathers (Figure  k) were used as decorative elements already during
the medieval period on gla. ey are rare on araeological gla
but very common on preserved stained gla windows.
is study was built by cataloguing a substantial body of raw data,
collected by physically visiting museums and universities storing
araeological nds as well as private companies whi have not
consigned nds to collections yet. Until now, an acceible database
for gla did not exist. Any researer interested in studying ara-
eological gla in Estonia would have been forced to walk a similar
path. As the original researer, I maintain the poibility of using this
data for countle future studies. However, to avoid monopoly over
resear data, the information for more than , gla fragments
will be made an Open Acce resource via the DataDOI repository,
whi will hopefully act as a catalyst for gla studies in Estonia or,
at the very least, make this part of our material culture acceible to
all interested bodies.
ResearchGate has not been able to resolve any citations for this publication.
Article
Full-text available
The article gives a detailed description of an engraved glass vessel found in 1986, describes all known similar vessels from Europe (potentially decorated in Austria), dwells on the problem of rescue excavations, and finally tries to find ways to identify the owner of this special vessel. The article is in Estonian but has an English summary. Published in Linnaloom. Tallinna Linnamuuseumi Toimetised 2, 82-105.
Article
Full-text available
This note examines fragments of a rare engraved footed vessel with bird, floral, and foliate motifs, discovered in Tallinn in 1986 (previously unpublished). The potential origin and owner are discussed. Reppo, M. 2021. An Engraved Footed Vessel from Tallinn, Estonia. Journal of Glass Studies 63, 375-378. https://www.cmog.org/publication/journal-glass-studies-vol-63
Book
Full-text available
An overview on medieval and later imported pottery found from the towns and urban centres in West Estonia. The first half of the book gives the background information to pottery regions and introduction to the wares/types, the latter half compares the pottery consumption in different places. Uploaded file is an excerpt (section of the first part + summary + 1/4 of fabric photos), hard copy still available, just contact with me..
Article
Fragments of five enamelled glass beakers found from the Estonian towns Viljandi and Tartu have been studied by using Raman spectroscopy, optical absorption and X-ray fluorescence methods. The beakers of 13th–14th–century dating are made of soda-lime silica glass and by composition and some decoration motifs they are comparable with the analogous finds in Europe (beakers supposedly of Venetian origin), a colourless beaker with an unusual decoration pattern from Viljandi being of a similar composition. The rare and relatively primitive (both by the frit fabrication and enamelling) blue beaker of the same era from Viljandi is also a soda-lime glass which contains a minute amount of the colouring agent Co accompanied by the elements Pb and Zn. The composition suggests that this beaker also originates from a workshop somewhere in South Europe (not excluding Venice/Murano), the Co ore being imported from the Occident. The other blue beaker (bowl) of the 16th century, found in Viljandi, belongs to the potash glasses and contains also the colouring agent cobalt, here together with the additives As, Bi, Ti, and Ni. As the Co ore of a similar composition was acquired from the Ore Mountains in Germany, it is likely that this artefact was made in some Central European workshop. An analysis of the yellow enamel on these beakers shows the use of Pb-Sn-O-type colourant on earlier artefacts, while the antimony-rich colourant appears only in the case of the late medieval potash glass. In summary, both the use of Co-colourant of local (European) origin in the blue glass of the 16th century and the occurrence of antimony in the yellow enamel on it, suggest that a marked development of the European mine industry took place in the Late Middle Ages.
Article
It is believed that if you close the nest opening of a black woodpecker Dryocopus martius with a wooden plug then it will bring a wonderous grass that opens all locks. Its call is thought to be a sign of rainy or dry weather. The mythical bluebird with blue wings and waxcoloured legs is a mediator between the worlds of the living and the dead. In a runo song it appears before the death of a maiden and carries a death messsage from her to the living. Crane Grus grus is a bird species connected with the world of the dead more intensively than the black woodpeckeer. Especially freared is the crane appearing above dwelling houses. Thus an overpassing flock of cranes was misdirected with incantations. In lgends, black grouse Tetrao tetrix as well as wood grouse Tetrao urogallas may turn out to be a forest fairy misleading the hunter. The song of tits, hoopoes Upupa epops were interpreted as death omens. Black stork Ciconia nigra appearing near dwelling houses was an omen of death and it also transferred to white stork Ciconia alba when it spread to South Estonia in the 19th century. In the newer layer of beliefs, white stork brings babies. Snipe Capella gallinago has been connected with goats because of its song, wryneck Yynx toaquilla predicts somebody's death and the time for sowing oats. Song and nightly lifestyle have given rise to several beliefs connected with nightingale Luxinia luxinia, owls and nightjar Caprimulgus europaesus.
Article
Seagulls (Larus) were in the old times thought to be the souls~spirits of drowned sailors. By their behaviour, weather has been forecasted, especially in the areas near the shore (see the map). Peewits (Vanellus vanellus) was thought to have been used to find hiding people in the ancient wars because of its chirping sound and aggressive voice (the call: here's one!). a touch with the egg of a wheatear (Oenathe oenathe) was believed to have a bad influence on one's skin. The dove (Columba livia) has an image of special protectiveness maybe because of Christian influences. Hawks (Falnicormes) have, according to the legend, been made by Jude or the devil; a demon-like forest-fairy of the devil may appear as a hawk. Hawks as well as owls were nailed to the stallion doors for protection against witchcraft and nightmares. With the crucifixion of Jesus, legends about the structure of the beak of the crossbills (Loxia), and the red hue in the feathers of chaffints (Fringiela coelebs), redstart (Phoenicurus Roenicurus), etc. The cuckoo (Cuculus canorus) is the most popular bird in Estonian folk belief. To the fairy-tale AT 720 ("The orphan as a cuckoo«) is added or exists separately a song. Smaller birds have been considered to be the feeders~servants of the cuckoo; the cuckoo singing near the house is thought to be an omen of death also today.
Phönix aus Sand und Asche. Glas des Mittelalters
  • E Baumgartner
  • I Krueger
Baumgartner, E./Krueger, I. 1988. Phönix aus Sand und Asche. Glas des Mittelalters. München.