BookPDF Available

PUUDEGA INIMESTE SOTSIAALNE LÕIMUMINE SOCIAL INTEGRATION OF DISABLED PERSONS

Book

PUUDEGA INIMESTE SOTSIAALNE LÕIMUMINE SOCIAL INTEGRATION OF DISABLED PERSONS

Abstract and Figures

The aim of this publication is to promote, defend and monitor the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities. Various surveys are used as the basis to give an overview of the social integration of persons with disabilities in Estonia, including the health of persons with activity limitations, welfare measures, social cohesion as well as employment and education indicators. By analysing these topics, the authors want to contribute to the public discussion of special needs and to promote the implementation of the UN Convention on the Rights of Disabled Persons.
Content may be subject to copyright.
PUUDEGA INIMESTE SOTSIAALNE LÕIMUMINE
SOCIAL INTEGRATION OF
DISABLED PERSONS
EESTI STATISTIKA
STATISTICS ESTONIA
PUUDEGA INIMESTE SOTSIAALNE LÕIMUMINE
SOCIAL INTEGRATION OF DISABLED PERSONS
TALLINN 2014
Teadustoimetajad: Luule Sakkeus, Marju Medar
Toimetaja: Kairit Põder
Tõlge: OÜ Triangular
Inglise keele toimetaja: Karin Sahk
Küljendajad: Alar Telk, Irmela Klooster
Scientific editors: Luule Sakkeus, Marju Medar
Edited by Kairit Põder
Translation into English by OÜ Triangular
English edited by Karin Sahk
Layout by Alar Telk, Irmela Klooster
Kirjastanud Statistikaamet, Tatari 51, 10134 Tallinn
Trükkinud Ofset OÜ, Paldiski mnt 25, 10612 Tallinn
Published by Statistics Estonia, Tatari 51, 10134 Tallinn
Printed by Ofset OÜ, Paldiski mnt 25, 10612 Tallinn
Detsember 2014 / December 2014
ISBN 978-9985-74-547-2 (trükis / hard copy)
ISBN 978-9985-74-591-5 (PDF)
Autoriõigus/Copyright: Statistikaamet, 2014
Kaanefoto: Scanpix
Harrastuskunstnik Reelika Karu kivilepatriinud – igaüks on ise kujuga ehk puudega, nagu autor
nende kohta ütleb.
Cover photo: Scanpix
Hobby artist Reelika Karu’s stone ladybirds – each has a different shape or disability, as the author
says.
Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale.
When using or quoting the data included in this issue, please indicate the source.
SISUKORD CONTENTS
PUUDEGA INIMESTE SOTSIAALNE LÕIMUMINE SOCIAL INTEGRATION OF DISABLED PERSONS 3
SISUKORD
Saateks.......................................................................................................................................... 4
1. Puude kontseptuaalne käsitlus Dagmar Narusson, Marju Medar ............................................. 6
2. Tegevuspiiranguga rahvastiku käsitluste areng Luule Sakkeus.............................................. 25
3. Tegevuspiiranguga elanike üldiseloomustus Riina Leinbock, Luule Sakkeus......................... 41
4. Tegevuspiiranguga inimeste leibkondade koosseis ja elamistingimused Riina Leinbock,
Liili Abuladze................................................................................................................................ 58
5. Puudega inimeste sotsiaalhoolekanne Marianne Leppik ........................................................ 78
6. Tegevuspiiranguga inimeste majandusaktiivsus Liili Abuladze ............................................. 101
7. Tegevuspiiranguga inimeste sotsiaalne sidusus Tiina Tambaum, Marju Medar,
Dagmar Narusson...................................................................................................................... 121
8. Puudega inimeste sissetulek ja vaesus Tiiu-Liisa Laes ........................................................ 139
9. Tegevuspiiranguga inimeste terviseseisund Kati Karelson ................................................... 158
Märkide seletus.......................................................................................................................... 180
CONTENTS
Foreword........................................................................................................................................ 5
1. The conceptualisation of disability Dagmar Narusson, Marju Medar ...................................... 16
2. The development of approaches to the population with activity limitations Luule Sakkeus..... 35
3. General description of the population with activity limitations Riina Leinbock,
Luule Sakkeus ............................................................................................................................. 52
4. The households and living conditions of persons with activity limitations Riina Leinbock,
Liili Abuladze................................................................................................................................ 72
5. Social welfare for persons with disabilities Marianne Leppik................................................... 92
6. Persons with activity limitations in the labour market context Liili Abuladze ......................... 114
7. Social cohesion Tiina Tambaum, Marju Medar, Dagmar Narusson ...................................... 132
8. The income and poverty of persons with disabilities Tiiu-Liisa Laes ..................................... 152
9. The health status of persons with activity limitations Kati Karelson ...................................... 172
Explanation of symbols .............................................................................................................. 180
SAATEKS FOREWORD
PUUDEGA INIMESTE SOTSIAALNE LÕIMUMINE SOCIAL INTEGRATION OF DISABLED PERSONS
4
Hea lugeja!
Euroopa puudega inimeste strateegias aastateks 2010–2020 on esile toodud kaheksa
kodanikuõigustega seotud valdkonda, mida Euroopa Liidu liikmesriigid peavad puudega inimesi
arvestades seirama ja milles olevaid barjääre ületada aitama. Need valdkonnad on
ligipääsetavus (kättesaadavus), osalemine (sidusus), võrdsus, töötamine, haridus ja koolitus,
sotsiaalkaitse, tervis ja Euroopa Liidu välised tegevused. Puudega inimeste täielik osalemine
sotsiaal- ja majanduselus on ülimalt oluline, et täita ÜRO puudega inimeste õiguste
konventsioonis sätestatut ning aidata kaasa jätkusuutlikule majandusarengule strateegia
„Euroopa 2020“ eesmärke silmas pidades. Seetõttu on meil heameel esimest korda Eestis tuua
teieni väike ülevaade tegevusvõime languse või tegevuspiiranguga inimeste sotsiaalsest
lõimumisest viimastel aastatel.
Sotsiaalkaitse- ja sotsiaalhoolekandesüsteemid on riigi tasemel esmased mehhanismid, mis
aitavad tegevuspiiranguga inimestel ületada barjääre, mis takistavad neid teistega võrdselt
hakkama saamast. Ometigi on niisugune lähenemine piiratud ja mõeldud vaid isiku tasandil
esmaste toetusmehhanismide leidmiseks. Puudega inimeste kaasatus ühiskonda oleneb aga
palju laiemalt nii meie endi kui ka tööandja arusaamade muutustest, reaalsest ligipääsetavusest
näiteks valimiskoosolekutele või hoopis autoistmele ning üha enam teabe kättesaadavusest
virtuaalses maailmas. Seega nõuab nende tõkete kaotamine kokkulepet kõigi osaliste vahel.
Tuleb tõdeda, et ÜRO konventsiooni põhimõtetest lähtuv tegevuspiiranguga inimeste õiguste
tagamiseks vajalik üldine riiklik strateegia, milles oleks kindlaks tehtud valdkonna kitsaskohad,
kavandatud vajalikud (uute) andmete kogumise teed õiguste tagatuse seireks ja seatud
eesmärgid Eesti puudega inimeste tegelikuks lõimumiseks, seni veel puudub. Samuti seisab alles
ees riikliku statistika loomine viisil, mis võimaldaks isikupõhiselt seostada inimõiguste seire eri
valdkondades inimeste enesetunnetusliku tegevuspiirangu, ametliku puude, töövõimekao või
haridusliku erivajaduse olemasoluga. Siinjuures tuleb tunnustada Statistikaameti algatusrühma,
kes alustas puudega inimeste kohta teabe kogumist 2009. aastal. Tänu sellele on peamistes
valdkondades olemas esimesed võrreldavad andmed, mis erinevalt ametkondlikust teenuste-
järgsest käsitlusest võimaldavad esitada trende rahvastikupõhiselt, võrreldes piirangutega ja
piiranguta rahvastikuosa.
Kogumik on valminud ÜRO puudega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edendamise,
kaitsmise ja järelevalve eesmärgil. Selles antakse eri uuringute põhjal ülevaade puudega
inimeste sotsiaalsest lõimumisest Eestis, käsitledes tegevuspiiranguga inimeste tervist, sotsiaal-
hoolekannet, sidusust ning majandusliku aktiivsuse ja haridusnäitajaid. Nimetatud teemade
lahtimõtestamisega püüavad kogumiku autorid anda oma panuse erivajaduste käsitlemisse ja
ÜRO puudega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edendamisse Eestis.
Head lugemist!
Luule Sakkeus
Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituut
Marju Medar
Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituut
SAATEKS FOREWORD
PUUDEGA INIMESTE SOTSIAALNE LÕIMUMINE SOCIAL INTEGRATION OF DISABLED PERSONS 5
Dear readers!
The European Disability Strategy 2010–2020 defines eight priority areas related to fundamental
rights. The European Union Member States are required to monitor these areas in order to
protect the rights of persons with disabilities and to remove any barriers. The priority areas are:
accessibility (availability), participation (cohesion), equality, employment, education and training,
social protection, health, and actions outside the European Union. The full participation of
persons with disabilities in social and economic life is crucial for compliance with the United
Nations (UN) Convention on the Rights of Persons with Disabilities and for sustainable economic
development in line with the Europe 2020 targets. For that reason, it is our pleasure to present –
for the first time in Estonia – a concise overview of the social integration of persons with
functional or activity limitations in recent years.
Social protection and welfare systems are primary mechanisms on the state level that help
persons with activity limitations to overcome the barriers that prevent their full functioning and
participation on an equal basis with others. Yet state measures are limited and only provide
primary support mechanisms on the individual level. The social inclusion of persons with
disabilities depends on a much wider range of factors, such as changes in the way employers
and we all think, actual accessibility (e.g. access to election meetings or a car seat) and,
increasingly, the accessibility of information in the virtual world. Therefore, the removal of these
barriers requires an agreement between all parties in the society.
It is true that Estonia does not yet have a general national strategy for protecting the rights of
persons with activity limitations in accordance with the principles of the UN convention. A national
strategy is required to map current problems, determine the necessary sources of (new) data for
monitoring the implementation of the rights, and define the targets for achieving the real
integration of persons with disabilities in Estonia. Another important task is to develop the
production of official statistics, so that the relevant rights can be monitored based on data on the
population with self-perceived activity limitations as well as on the population with registered
disabilities, loss of capacity to work or educational special needs. We wish to commend the team
at Statistics Estonia who in 2009 started to collect data on persons with disabilities. As a result,
we have the first comparable datasets in key areas, which allows us to analyse the trends based
on population data (as opposed to the statistics on the use of services provided by various
authorities) and compare the indicators for persons with and without limitations.
The aim of this publication is to promote, defend and monitor the implementation of the UN
Convention on the Rights of Persons with Disabilities. Various surveys are used as the basis to
give an overview of the social integration of persons with disabilities in Estonia, including the
health of persons with activity limitations, welfare measures, social cohesion as well as
employment and education indicators. By analysing these topics, the authors want to contribute
to the public discussion of special needs and to promote the implementation of the UN
Convention on the Rights of Persons with Disabilities in Estonia.
We hope that you find plenty of food for thought!
Luule Sakkeus
Tallinn University, Estonian Institute for Population Studies
Marju Medar
Tallinn University, Institute of Social Work
PUUDE KONTSEPTUAALNE KÄSITLUS CONCEPTUALISATION OF DISABILITY
PUUDEGA INIMESTE SOTSIAALNE LÕIMUMINE SOCIAL INTEGRATION OF DISABLED PERSONS
6
1. PUUDE KONTSEPTUAALNE KÄSITLUS
Dagmar Narusson, Marju Medar
Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituut
Puude kui nähtuse mõistmise olulisus
Tänapäeval käsitletakse puuet kui inimelu juurde kuuluvat loomulikku nähtust. Peaaegu igal
inimesel võib elu kestel olla tervise tõttu lühi- või pikaajalist tegevusvõime piiratust ja kui mitte
varem, siis kõrges vanuses.
Niisugune mõtlemisviis on uudne ja ühiskonnas on puude kui nähtuse kohta mitmesuguseid
vaatenurki. Seetõttu on oluline teadvustada, kuidas on aegade jooksul käsitletud mõistet „puue“.
Ühtsema arusaamise eesmärgil on oluline lahti kirjutada, mil viisil tänapäeval puuet kirjeldatakse
ja kuidas sellesse suhtutakse.
Arusaamine sellest, kui palju elab ühiskonnas puudega inimesi ja millises olukorras nad
igapäevaelus on, aitab edendada püüdlusi kaotada ühiskonnas eksisteerivad puuet tekitavad
barjäärid ja arendada teenuseid, mis võimaldavad puudega inimestel täiel määral ühiskonnaelus
osaleda. Teemakohaste andmete kogumine ja analüüs aitab eri pooltel formuleerida ja viia täide
poliitikat, mis aitaks kaasa ÜRO puudega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisele.
(World … 2011)
Puuet mõistetakse, käsitletakse ja mõõdetakse riigiti erinevalt ning puude käsitlused koos
kogutud andmete analüüsiga mõjutavad ühiskonna arengut. See, mil viisil defineeritakse
tervisekahjustust, tegevus- või osalusvõime piirangut, terviseolukorda ja keskkonnategureid,
mõjutab seda, milliseid küsimusi uuringutesse panna, missugust andmekogumismeetodit
kasutada ja kuidas kirjeldada ootuseid inimeste funktsioneerimisele. Tervisega seotud
olukordade kirjeldamisel on statistikas olnud tavapärane puuete rühmitamine nende liigi järgi,
näiteks sensoorne, füüsiline, vaimne või intellektuaalne puue. Sel juhul jäävad statistikast välja
inimesed, kel on pikaajaline ehk krooniline probleeme tekitav terviseolukord, kommunikatsiooni-
häired või mõni muu tervisekahjutus, kuigi ka neil inimestel on tervise tõttu igapäevaelus
hakkamasaamisega suuri raskusi.
Andmed puude olemasolu kohta ja puudega seotud kontekstuaalsed faktorid on väga olulised, et
konstrueerida täielikku pilti puuetest ja inimeste funktsioneerimisest ühiskonnas. Ilma infota, mil
viisil teatav terviseolukord interaktsioonis keskkonnas või ühiskonnas eksisteerivate barjääride
või soodustavate teguritega inimese igapäevaelu mõjutab, ei ole võimalik teha ühiskonna arengut
mõjutavaid otsuseid. Ühiskonna arenguga seotud protsessides pole andmekogumismeetodid
vähem tähtsad, nt kogu rahvastikku hõlmava rahvaloenduse kaudu saab väga hea ülevaate
inimeste sotsiaal-majandusliku olukorra kohta (nt töötamine, perekond), kuid vähem infot
terviseolukorra mõjust ühiskonnaelus osalemisele. Tänu rahvaloenduste regulaarsusele saab
osast trendidest väga hea ajalise ülevaate. Paljud riigid on hakanud peale keha struktuuride ja
funktsioonide kahjustuse (ehk terviseolukorra) pöörama tähelepanu tegevusvõimele, ühiskonna-
elus osalusele ja keskkonnateguritele ning arvestavad neid inimese terviseolukorra hindamisel.
Oluline erinevus tervisepiirangu eristamisel seisneb selles, kas piirangu olemasolu selgitatakse
välja inimese enda tunnetuse põhjal või on tegemist formaalse ehk inimesele ametlikult määratud
puudega. Veel osutub oluliseks, kas puuet interpreteeritakse seotult normaalse funktsioneerimise
tasemega kindlas earühmas (nt eakad ei identifitseeri end puudga inimesteks, kuna
funktsioneerimisraskused on vanusele kohased) või sissetulekurühmas. Andmekogumise
metoodika oleneb riigiti peamiselt sellest, mil viisil defineeritakse konkreetses riigis puuet.
Paljud riigid on võtnud statistikas tervisekahjustuse põhise käsitluse asemel kasutusele
funktsioneerimisraskuste käsitluse. (World … 2011)
Tänapäeval pööratakse rahvusvahelistes kogukondades ja Maailma Terviseorganisatsiooni
(WHO) dokumentides (nt World … 2011) tähelepanu sellele, et kogutud andmed oleksid
asjakohased nii riigi (poliitika arendamiseks) kui ka ülemaailmsel tasandil, ja selleks soovitatakse
juhinduda järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud käsitlustest ja dokumentidest: ÜRO puudega
PUUDE KONTSEPTUAALNE KÄSITLUS CONCEPTUALISATION OF DISABILITY
PUUDEGA INIMESTE SOTSIAALNE LÕIMUMINE SOCIAL INTEGRATION OF DISABLED PERSONS 7
inimeste õiguste konventsioon (2012), rahvusvaheline puuete ja funktsioneerimise klassi-
fikatsioon (International Classification of Functioning, Disability and Health), standardiseeritud
küsitlused tervisestaatuse ja puude hindamiseks kogu rahvastiku tasandil (European … 2014)
ning statistika kogumise manuaal (Training … 2008).
Piiranguid seadvad terviseolukorrad on universaalsed selles mõttes, et peaaegu kõigil inimestel
tuleb elu jooksul oma tervises ette mõni kõrvalekalle. Eakatest kogevad oma terviseolukorra tõttu
piiranguid üle 80% ja inimkonna keskmise vanuse tõustes see hulk üha kasvab. Tänapäeval ei
ole puudega inimesed ühiskonnas enam stigmatiseeritud rühm. Samasugust universaalsuse
põhimõtet järgitakse ka rehabilitatsiooni mõistetes, s.t need mõisted käivad kõikide inimeste
kohta ja on neutraalsed (mittestigmatiseerivad). (World … 2011)
Puude mõistmise käsitlused
Ajalooliselt on puuet käsitletud kui segregeerivat nähtust ja puudega inimesi peetud
teistsugusteks. Alates 1970. aastatest, peamiselt puudega inimeste liikumise survel, on selline
mõtteviis vähehaaval muutunud ja jõutud arusaamiseni, et puude ja tegevuspiirangute põhjuseks
on tervise ja keskkonnategurite koosmõju. Puudega inimesed on inimesed nagu kõik teisedki.
Tänapäeval tuginetakse puude defineerimisel küll eespool kirjeldatud tervise- ja sotsiaalteaduste
ühisele konsensuslikule käsitlusele, mis kirjeldab võrdselt nii tervise-, osalus- ja tegevus-
piirangute kui ka keskkonnategurite osa puude määratlemisel, kuid olenevalt erialade arengust
on igapäevaelus ja meedias senini võimalik leida puude kohta eri definitsioone. (World … 2011)
Oliveri ja Sapey (2006) kohaselt on puudega inimestega oma igapäevatöös tegelenud ja
tegelevad praegugi kuni 23 eriala esindajad. Kõigil erialadel oma puude definitsiooni ei ole, kuid
ajaloolised erinevused puude mõistmisel on siiski eristatavad. Puude defineerimise erinevused
tulenevad erialade väljakujunemisel määravateks olnud teguritest ja need hoiakud on mõjutanud
ühiskonnaelu igal tasandil.
Järgnevalt on esitatud viis definitsioonide rühma.
1. Puue kui kõrvalekalle normist
Puue tuleneb anatoomilise, füüsilise või psühholoogilise funktsiooni, näiteks kuulmise või
nägemise kaotusest. See aga ei pea ilmtingimata tähendama puuet, näiteks mõlemad jalad
kaotanud inimene võib elada aktiivset sotsiaalset elu, samal ajal kui inimene, kellel on näol
mõõdukas nahapunetus, ei lahku kunagi kodust ja on end sotsiaalsest elust isoleerinud.
2. Puue kui kliiniline seisund
Puue viitab haigusele, mis mõjutab keha füüsilisi ja psühholoogilisi protsesse. Need haigused on
näiteks artriit, epilepsia, bronhiit ja skisofreenia. Diagnoos määratakse haiguse sümptomite
põhjal. Osal juhtudel, näiteks õpiraskuste puhul, on diagnoosi keeruline määrata.
3. Puue kui igapäevaste tegevuste funktsionaalne piirang
Puue viitab inimese piiratud võimetele või võimete puudumisele enesekohastes või sotsiaalsetes
tegevustes. Sellised tegevused on näiteks enese pesemine, riietamine, poes käimine, asja-
ajamine ametiasutustes või kinos käimine. Definitsiooni juurde kuulub arvamus, et kõik inimesed
võivad olla elu jooksul puudega ja funktsioonide langus kuulub vananemise juurde.
4. Puue kui deviantsus ehk kõrvalekalle
Selles definitsioonis eristatakse esiteks kõrvalekallet ühiskonnas tervise kohta kehtivatest ja
aktsepteeritud normidest ning teiseks indiviidi või rühma sotsiaalsele staatusele kohastest
käitumisnormidest. Käsitledes puuet kui kõrvalekallet normist, tekib küsimus, mis on normid ja
kes neid defineerib ning mis on normaalne ja kohane käitumine.
5. Puue kui ebasoodne tingimus
Definitsioon viitab ressurssidele, mis inimestel on olenevalt nende positsioonist sotsiaalses
hierarhias. Puudega inimestel on vähem ressursse kui puudeta inimestel. Kui lähtuda ressursside
PUUDE KONTSEPTUAALNE KÄSITLUS CONCEPTUALISATION OF DISABILITY
PUUDEGA INIMESTE SOTSIAALNE LÕIMUMINE SOCIAL INTEGRATION OF DISABLED PERSONS
8
kättesaadavusest, võivad selle definitsiooni kohaselt puudega inimeste hulka kuuluda ka vähese
haridusega inimesed, alkohoolikud, ühe vanemaga pered ning mõnel juhul ka etnilised
vähemused ja naised.
Sotsiaaltöö ja rehabilitatsioonitöö praktikas võib välja tuua mitu puude käsitlemise mudelit ning
diskuteerida selle üle, milline on nende mõju eri valdkondadele (tabel 1).
Käsitluste ülevaade ja mõju eri valdkondadele
Tabelis 1 on esitatud kokkuvõtlik loetelu puude käsitlemise peamistest mudelitest. Puude
meditsiiniline mudel vaatleb puuet kui indiviidi probleemi, mida põhjustab otseselt kas haigus,
trauma või mõni muu terviseolukord, mis nõuab asjatundjatelt individuaalset ravi. Meditsiinilise
sekkumise eesmärk on indiviidi hooldamine või tema kohanemine ja käitumise muutumine. Selle
mudeli põhiküsimus on meditsiiniabi kättesaadavus ning poliitikatasandi peamine reaktsioon on
tervishoiupoliitika muutmine või reformimine. (RFK 2004)
Tabel 1. Puude käsitlemise mudelid
Individuaalne Sotsiaalne
Meditsiiniline
individuaalne
mudel
Funktsionalistlik
individuaalne
mudel
Sotsiaalne
keskkonnast lähtuv
mudel
Kodanikuõigustest
lähtuv sotsiaalne
mudel
Peamine
põhjustaja
Terviseolukord Terviseolukord Sotsiaalse ja füüsilise
keskkonna piirangud
Inimõiguste
mittearvestamine
Sekkumine
Ärahoidmine ja ravi Rahaline
kompensatsioon
Kohandatud keskkond
Ühiskonna
reformimine
Allikas: Barral ja Maudinet 2003
Puude meditsiiniline ehk individuaalne mudel on pikka aega olnud väga jõuline ja seetõttu
aastakümnete vältel mõjutanud teenuste korraldust. Puude individuaalne ja meditsiiniline mudel
põhineb arusaamisel, et probleemid on kinni indiviidis endas (Oliver ja Sapey 2006; Oliver jt
2012). Selle mudeli kohaselt on puue tingitud füüsilisest, sensoorsest või intellektuaalsest
kahjustusest, mistõttu see on osa haigusest. Seega on puue inimese personaalne mure (French
ja Swain 2011). Professionaalne sekkumine põhineb ideel, et probleeme tuleb lahendada indiviidi
enda pingutuste kaudu. Eesmärk on kohandada inimene puudest tingitud olukorraga. Sekkumine
rõhutab füüsilise ja psüühilise kohanemise vajadust, et aidata inimesel saavutada nii normaalne
seisund kui võimalik (Oliver ja Sapey 2006: 22). Individuaalse mudeli nõrk koht on argument, et
probleem on ainult indiviidis endas. Sotsiaalse, suhtumusliku ja füüsilise keskkonna mõjutegureid
alahinnatakse.
1950. aastatel arendati välja haiguse funktsionalistlik perspektiiv. Sotsiaaltöös ja rehabili-
tatsioonis tugineb funktsionalistlik perspektiiv Parsonsi sotsioloogilisele paradigmale (Parsons
1951), mis ütleb, et sotsiaalne maailm eksisteerib kui üks tervik ehk süsteem, mis sõltub
omavahelises seoses olevate osade funktsioneerimisest. Selleks et süsteem (siinsel juhul
inimühiskond) saaks efektiivselt funktsioneerida, peavad kõik selle osad täitma oma rolli. Iga
inimene vastutab oma sotsiaalses rollis funktsioneerimise eest, et suurem süsteem saaks
terviklikult funktsioneerida. Funktsionalistlik perspektiiv ehk teooria väidab, et kui inimene kaldub
oma rollist kõrvale, ei saa ühiskond optimaalselt funktsioneerida ning sotsiaalsetel institutsioo-
nidel on võimu ja autoriteeti, et kindlustada selle inimese tegutsemine oma rollis. Tervishoiu-
spetsialistidel on õigus kontrollida terviseseisundit, mõjutada inimese haiguse kulgu. Sellest
perspektiivist lähtudes on tervishoiuspetsialistil kohustus haiget ravida ja saavutada olukord, et
inimene suudaks jälle täielikult funktsioneerida. Funktsionalistliku perspektiivi arendus rõhutab
inimese võimet funktsioneerida ootuspärastes sotsiaalsetes rollides. Funktsionalistliku perspek-
tiivi sekkumiste peamine fookus on inimesel ja tema muut(u)misel. (The Psychological … 2007)
PUUDE KONTSEPTUAALNE KÄSITLUS CONCEPTUALISATION OF DISABILITY
PUUDEGA INIMESTE SOTSIAALNE LÕIMUMINE SOCIAL INTEGRATION OF DISABLED PERSONS 9
Sotsiaalne perspektiiv puude käsitlemisel arenes välja 1960. aastatel, saades alguse sotsiaal-
poliitilisest liikumisest, mille kohaselt paremal positsioonil olevad inimesed on osa inimrühmi
ühiskonnas alla surunud. Liikumise peamine eesmärk oli näidata, et võimusuhted on ühiskonnas
paigast ära ja ühiskonnas kehvemal positsioonil olevate inimeste õigusi tuleb kaitsta. Sotsiaalse
perspektiivi kohaselt on puudega inimesed diskrimineeritud, marginaliseeritud ja alla surutud.
Sotsiaalne perspektiiv rõhutab, et tervisest tingitud tegevus- ja osaluspiirangutega inimestel
peaks olema samasugune iseseisvus ja vastutus nagu teistel ühiskonna liikmetel. Selle
saavutamiseks tuleb suurendada jõustamist, enesemääramisõigust ja aktiivsust. Sotsiaalse
perspektiivi kohaselt on puue sotsiaalse ja füüsilise keskkonna produkt, s.t piiranguid loovad
ühiskond ja kehtiv ühiskonnakorraldus. Selle käsitluse kohaselt ei ole puue individuaalne ehk
üksikisiku probleem, vaid inimeste olukorra parandamiseks on vaja muuta sotsiaalseid hoiakuid,
institutsioone ja poliitikat ehk kogu sotsiaalset keskkonda. (Oliver ja Sapey 2006)
Kodanikuks olemisel põhinev mudel lähtub eeldusest, et inimesi, kellele on määratud puue,
tuleb kohelda kui täieõiguslikke kodanikke, kellel on kodanikuõigused ja -kohustused, s.t neid, sh
terviseolukorrast tingitud tegevusvõimelangusega inimesi tuleb arvestada kui täisväärtuslikke
ühiskonna liikmeid ja tarbijaid, ühiskonnas jõustatud indiviide (valimistel hääletajaid) ning
aktiivseid kodanikke kõiges, mis puudutab õigusi ja vastutust. Teenuste osutajate ja kasutajate
vaheline suhe on harmooniline, kui arvestatud on kolme dimensiooni: 1) majanduslik dimensioon,
kus inimesi käsitletakse kui ühiskonda panustajaid, töötajaid ja tarbijaid; 2) poliitiline dimensioon,
kus inimesi käsitletakse kui pereliikmeid ja sõpru ning kui valijaskonda või ka kui inimesi, kes
moodustavad ühiskonnas jõulisi rühmi; 3) moraalne dimensioon, kus inimesi käsitletakse
indiviididena, kelle tegevusvõime on tervise tõttu piiratud, kuid kellel on samamoodi vajadused ja
inimõigused. (Oliver jt 2012)
Viimastel aastakümnetel on puudega inimeste liikumise esindajad koos sotsiaal- ja tervise-
teadlastega toonud välja sotsiaalsete ja füüsiliste barjääride rolli puudes. Sel põhjusel on
individuaalselt ja meditsiiniliselt perspektiivilt liigutud strukturaalsele ja sotsiaalsele ehk
meditsiiniliselt mudelilt sotsiaalsele mudelile, mille kohaselt põhjustab puuet pigem ühiskond,
mitte inimese kehas toimuvad muutused. (World … 2011)
Puude mõiste defineerimine ja selle komponendid
Puue on kompleksne, dünaamiline, multidimensionaalne ja vaieldav nähtus, s.t puue on tervise-
olukorra ning personaalsete ja keskkonnategurite dünaamilise interaktsiooni tulem. Puuet
kasutatakse üldterminina tervisekahjustuste ning tegevus- ja osalusvõime piirangute kohta ning
see viitab inimese individuaalsete ehk terviseolukorra tegurite ja inimese kontekstuaalsete ehk
keskkonna- ja personaalsete tegurite interaktsioonile. (World … 2011)
Rahvusvahelise kokkuleppe alusel kasutatakse puude ja teiste sellele kaasuvate mõistete
käsitlemisel alusdokumendina WHO koostatud rahvusvahelist funktsioneerimisvõime, vaeguste ja
tervise klassifikatsiooni (RFK). RFK on universaalne, kuna katab kõiki inimese funktsioneerimise
aspekte, käsitleb puuet pigem kui kontiinumit ega kategoriseeri inimesi puuderühma järgi. RFK
kohaselt on puude puhul rõhuasetus aspektidel „rohkem“ või „vähem“, mitte „jah“ (on puue) või
„ei“ (ei ole puuet). RFK põhineb tänapäevasel puudest arusaamisel ja selle mõõtmise viisidel.
RFK on välja arendatud pikaajalise protsessi tulemina koostöös sotsiaal- ja terviseteadlaste ning
puudega inimestega.
Mõiste disability vastena kasutatakse eesti keeles sõna „puue“ või „puuded“ ja selle all
mõeldakse Eesti keeleruumis, et inimesel on püsiv tervisekahjustus, krooniline haigus, organi
kaotus vms ehk mõeldakse eelkõige terviseolukorda. Ingliskeelse sõna disability tähendus ei viita
otseselt tervisele, vaid hoopis inimese võimetele (ability) ja dis-ability tähendab, et inimese
võime(d) on piiratud või langenud. Võime langus tähendab osa tegevuste soorituse halvenemist.
Kuna mõiste põhifookus on võimete piirangul, siis täpsuse huvides kasutatakse siin artiklis
disability eestikeelse vastena mõisteid „tegevusvõime piirang“ ja „terviseolukorrast tingitud
piirang“.
PUUDE KONTSEPTUAALNE KÄSITLUS CONCEPTUALISATION OF DISABILITY
PUUDEGA INIMESTE SOTSIAALNE LÕIMUMINE SOCIAL INTEGRATION OF DISABLED PERSONS
10
Mõiste „puue“ komponentide selgitamist tuleb alustada tervise, terviseolukorra, keha
funktsioonide, struktuuri ja piiranguid käsitlevate mõistete lahtiseletamisest. Lähtudes tänapäeva
terviseteaduste ja rehabilitatsioonikäsitlustest, loovad eespool nimetatud komponendid
tingimused puude olemuse mõistmiseks. Järgnevalt on defineeritud kõik puude definitsioonis
kasutatavad komponendid.
Tervis on täielik füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaolu, mitte üksnes haiguse puudumine
(International … 2001).
Terviseolukord on inimesel esinevad haigused, vigastused ja häired (World … 2011).
Keha funktsioonid on organsüsteemide füsioloogilised funktsioonid. Keha ehk organismi
funktsioonid jagunevad järgmiselt: vaimsed, sensoorsed, hääle ja kõnega seotud, kardio-
vaskulaarse, hematoloogilise, immunoloogilise ja respiratoorse süsteemi funktsioonid, seede-,
ainevahetus- ja endokriinsüsteemi, urogenitaalsed ja reproduktiivsed funktsioonid, närvide,
lihaste, luustiku ja liikumisega seotud funktsioonid ning naha ja sellega seotud struktuuride
funktsioonid. (RFK 2004)
Keha struktuurid on keha anatoomilised osad, nagu organid, jäsemed ja nende komponendid.
Keha ehk organismi struktuuride alla kuuluvad närvisüsteemi struktuurid, silm, kõrv, hääl, kõne ja
nendega seotud struktuurid, südame ja veresoonkonna, immuun- ja hingamissüsteemi
struktuurid, seede-, ainevahetus- ja endokriinsüsteemi, urogenitaal- ja reproduktiivsüsteemiga
seotud struktuurid, liikumisega seotud struktuurid ning nahk ja nahaga seotud struktuurid.
(International … 2001; RFK 2004)
Siinkohal üks näide keha funktsioonide ja struktuuride eristamiseks. Kui funktsioonide alla kuulub
näiteks selline põhiline taju nagu nägemine, siis selle struktuuriline korrelaat on silm ja sellega
seotud struktuurid. (RFK 2004)
Tegevusvõime piirang on raskus, mida inimene võib kogeda igapäevategevustes
(International … 2001; RFK 2004).
Osaluspiirang on probleem, mida inimene võib kogeda nii igapäevaelu situatsioonidesse
kaasatuna või olulistest sotsiaalsetest tegevustest kõrvalejäämisel (International … 2001;
RFK 2004).
Keskkonnategurid moodustuvad füüsilise, sotsiaalse ja suhtumusliku keskkonna koosmõjul ning
loovad tingimused, milles inimesed elavad ja juhivad oma elu. Keskkonnal on väga suur mõju
sellele, millises ulatuses ja mil viisil inimene puuet kogeb. Keskkonnategurid on näiteks
arhitektuuri puudutavad tegurid, juhul kui juurdepääsmatu keskkond piirab tegevusvõimet.
Keskkonnategurite alla kuuluvad ka ühiskonnas eksisteerivad sotsiaalsed hoiakud puudega
inimeste suhtes. Negatiivne keelekasutus või ettekujutus, stereotüübid ja stigma koos sügavate
ajalooliste juurtega püsivad endiselt kogu maailmas. Eriti stigmatiseeritud on vaimse tervise
probleemidega inimesed. Negatiivsete hoiakutega kaasneb negatiivne kohtlemine, mis omakorda
põhjustab madalat enesehinnangut ja piiratud osalemist. Inimesed, kes tunnevad puude tõttu
ebameeldivat kohtlemist, võivad hakata mõnedes kohtades käimist vältima, muudavad oma
rutiinseid tegevusi või lahkuvad oma kodupaigast. (World … 2011) Keskkonnategurid on ka
ühiskonnas kehtivad õiguslikud ja sotsiaalsed struktuurid, teenuste korralduse süsteem, sh
organisatsioonilised barjäärid (nt terviseteenuste ootejärjekorrad). Oluliste keskkonnategurite alla
kuuluvad spetsialistide teadmised ja hoiakud, mis mõjutavad kõiki teenuste osutamisega seotud
valdkondi ja kogu sotsiaalset elu. Abivahendite ja teiste inimeste abi kättesaadavaks tegemine,
avalike ruumide, kodude ja töökohtade keskkonna kohandamine mõjutavad inimeste
tegevusvõimet ja ühiskonnas osalemist. (World … 2011; International … 2001; RFK 2004)
Seetõttu on inimeste toetamisel vajalik kompleksne lähenemine, kus arvestatakse nii keskkonna-
tegureid kui ka isiku terviseolukorrast tingitud aspekte ja võimalusi.
PUUDE KONTSEPTUAALNE KÄSITLUS CONCEPTUALISATION OF DISABILITY
PUUDEGA INIMESTE SOTSIAALNE LÕIMUMINE SOCIAL INTEGRATION OF DISABLED PERSONS 11
Mõistete kasutamise põhimõtted
WHO koos ÜRO puudega inimeste õiguste konventsiooni komiteega on kirja pannud soovitused,
millest lähtuda mõistete kasutamisel. Nende hulgas on seisukoht, et definitsioonid peavad
kaasama kõiki inimesi ja selgelt reflekteerima keskkonnategurite olulisust puude kui nähtuse
esinemisel ühiskonnas; keelekasutuses tuleb hoiduda sildistamisest, mis viitavad erinevustele,
mitte ei suurenda erinevuste mõistmist ja kaasamist. Hoiduda tuleks puude seostamisest sõnaga
„probleem“, selle asemel soovitatakse kasutada positiivset kirjalikku ja suulist kõnet. Selle
asemel, et öelda „puudega inimesed“, võiks võimaluse korral öelda „inimesed, kellel on puue“.
See on küll pikem, kuid annab täpsemalt edasi idee, et puue ei ole kogu inimese identiteet, vaid
üks asjaoludest ja peale selle iseloomustavad inimest veel paljud muud aspektid. (WHO … 2013)
Tänapäeval on puude defineerimisel oluline see, et puuet ei peetaks inimese juures esma-
tähtsaks ja selle üks põhjuseid on asjaolu, et inimesed, kelle terviseolukord piirab nende tegevus-
ja osalusvõimet, ei pea ka ise enda juures esimeses järjekorras oluliseks puuet. Tõepoolest,
terviseprobleemide ja tegevusvõime langusega inimesed ei pea enda identiteedis esmatähtsaks
puuet, küll aga teeb seda tihti veel ühiskond. Näiteks naist, kellel on puue, käsitletakse esmalt
puudest, mitte soost lähtudes. Ja kuigi näiteks paljud inimesed, kes kasutavad ratastooli, ei ole
kogu aeg ratastoolis ja nende elus on mitmesuguseid tegevusi, on valdav hoiak, et ratastoolis
inimene on kogu aeg ratastoolis, ja igapäevakõnes öeldakse nende kohta „ratastoolis inimene“.
See näitab ühiskonna suhtumist – puuet peetakse nende puhul esmatähtsaks ja kõik ülejäänu
tuleb teises järjekorras (Jaeger ja Bowman 2005). Sama võib öelda ka teiste nn klassikaliste
rühmade kohta, nt kurdid ja pimedad. Selline suhtumine on valdav olnud lähiajaloos, kuid
tänapäeval hakanud muutuma.
Puudega võib olla laps, kes sünnib üsasisese kahjustuse, näiteks tserebraalparalüüsiga, või noor
sõdur, kes kaotab miini tõttu jala, või keskealine naine, kellel on artriit, või vanemaealine, kellel on
dementsus. Tuleb mõista, et terviseolukord võib olla nähtav või mittenähtav, lühi- või pikaajaline,
staatiline ehk püsiv või episoodiline või degeneratiivne, valu põhjustav või valutu. Oluline on
silmas pidada, et paljud inimesed, kellel on puue, ei tunne ennast haigena. Üldistuste tegemine
puuete või puudega inimeste kohta võib inimesed eksiteele viia. Puudega inimesi mõjutavad
väga paljud personaalsed tegurid, nagu sugu, vanus, sotsiaal-majanduslik staatus, etniline
kuuluvus ja kultuurilised eripärad. Iga inimene kogeb oma puuet erinevalt. (World … 2011)
Mõtlemisviisi muutuse vajalikkus
Puudega inimeste liikumine ja iseseisva elu ideoloogia rõhutavad, et puudega inimesed peavad
tundma end ühiskonnas eelkõige kodanikena, kellel on tagatud samasugune ligipääs peavoolu
elamistingimustele ning tervishoiule, haridusele ja tööturule. Samuti peab puudega inimestel
olema õigus kontrollida oma elu nii suures ulatuses kui võimalik ja nad ei peaks end tundma
teenuse saajate rollis ja sõltuvuses olevatena (Beresford 2010).
Puudega inimeste põhilisi inimõigusi, kodanikuõigusi ja võrdseid võimalusi eitavaid hoiakuid ja
poliitilisi vaateid tuleb ette nii hariduses, tööelus, toetuste süsteemis, toetavate teenuste
korralduses, linnaruumis ja elamuehituses, vaba aja teenustes kui ka meedias. Stereotüüpsed
hoiakud puudega inimeste suhtes põhinevad enamasti varasematest aegadest pärit ebausul,
müütidel ja uskumustel ning püsivad osaliselt seetõttu, et kultuur ja meedia neid
reprodutseerivad. (Jaeger ja Bowman 2005)
Et teiste kodanikega võrdsel positsioonil funktsioneerida, vajavad ja ootavad puudega inimesed
muutusi allpool kirjeldatud valdkondades.
Füüsiline juurdepääs koolidesse, töökohtadesse, raamatukogudesse, riigi- ja omavalitsus-
asutustesse, kommertsasutustesse, elamutesse ja majutusasutustesse. Juurdepääsu all
mõeldakse hoonesse sisenemise ja seal ringiliikumise võimalusi, vajalike seadmete või vahendite
sobival kõrgusel asetsemist ning abivahendite kasutamise võimalusi (lift, tõlkevõimalus jne).
Oluline on ka juurdepääs parkidesse, avalikku linnaruumi, spordikompleksidesse ja väljakutele.
Sobivad sissepääsud jms peaksid asuma ehitise tavapärases kohas ja puudega inimeste
liikumisteid hoonetes või avalikus ruumis ei ole vaja peita. (Oliver jt 2012)
PUUDE KONTSEPTUAALNE KÄSITLUS CONCEPTUALISATION OF DISABILITY
PUUDEGA INIMESTE SOTSIAALNE LÕIMUMINE SOCIAL INTEGRATION OF DISABLED PERSONS
12
Intellektuaalne juurdepääs tähendab juurdepääsu informatsioonile, mis on esitatud füüsilise või
elektroonilise materjali kujul või muul viisil. Intellektuaalne juurdepääs infotehnoloogia kaudu
sisaldab veebilehtedele, kujutistele, klassifikatsioonidele, kataloogidele, arhiividele, riigi või
kohaliku omavalitsuse materjalidele, perioodikale, digitaalsetele dokumentidele ja raamatukogu-
teenustele ligipääsu sobival viisil ja sobivas vormis, näiteks suures kirjas, Braille’ kirjas,
audiosalvestisena või subtiitritega. (Oliver jt 2012)
Puuete kujutamine meedias ja kirjanduses peaks muutuma teadlikumaks ja saama elu
loomulikuks osaks, mitte tõstatuma teemaks äärmuslike ja erakordsete juhtumite tõttu. Senine
negatiivne teemakäsitlus peaks asenduma tasakaalustatuma ja teadlikumaga. (Oliver jt 2012)
Puudega inimeste töötamise soodustamiseks on vaja suurendada ühiskonna teadlikkust.
Puudega inimeste vähesed töövõimalused tulenevad suuresti arvamusest, et puudega inimesed
on vähem produktiivsed, kuid küsimus on sobivates, kohandatud töövõimalustes, mitte niivõrd
inimeste töövõimes. (Jaeger ja Bowman 2005)
Peale juurdepääsuprobleemide on inimesed sotsiaalsüsteemile ette heitnud, et neile ei pakuta
vajalikke tugiteenuseid. Sotsiaalteenuseid kasutades juhtub sageli, et teenused võtavad kontrolli
inimese elu üle, selle asemel et inimene tunneks teenuste toetust. Teenuseid vajavad inimesed
otsustavad vahel neist loobuda, kuna teenused ei vasta nende vajadustele. Teenuste kasutajad
kogevad sundust, üleolevat kohtlemist, kontrolli või kõrvalejäetuse tunnet. (Beresford jt 2011)
ÜRO puudega inimeste õiguste konventsioon ja sellest tulenevad õigused
Puuet käsitletakse inimõiguste teemana sel põhjusel, et puudega inimesed kogevad ebavõrdsust,
nt pole neil piisaval määral juurdepääsu terviseteenustele, tööturule, haridusele või poliitikas
osalemisele. Puudega inimesed kogevad oma terviseolukorra tõttu väärkohtlemist või vägivalda
(ärakasutamine, eelarvamused, lugupidamise puudumine). Mõnel juhul ei ole puudega inimestel
vajalikul määral autonoomiat (sunniviisiline steriliseerimine, tahtevastane institutsiooni paiguta-
mine, juriidilistes toimingutes otsustusõiguse piiramine). (World … 2011)
ÜRO puudega inimeste õiguste konventsioon on oluline dokument, mis väljendab tänapäeva
ühiskonna arusaamist puudega inimeste kodanikuõigustest ja eesmärke, mida kogu maailmas
püütakse saavutada, et suurendada keerulise terviseolukorraga inimeste ühiskonda kaasatust.
Konventsioon on dokument, mis kujundab poliitikat käesoleval ja lähiajal ning mõjutab
sotsiaalvaldkonna otsuseid. Samal ajal väljendab konventsioon ka puudest lähtuva teadus-
valdkonna tänapäevaseid käsitlusi, sh kodanike vajadustel põhinevat lähenemist. Konventsiooni
eesmärk on tutvustada ja kaitsta puudega inimeste kodanikuõigusi, kultuurilisi, poliitilisi,
sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi. Puuetega inimeste õiguste konventsioonis (Puuetega …
2012) on nimetatud põhimõtted järgmiste oluliste eluvaldkondade kohta: juurdepääsetavus
(art 9), iseseisev elu (art 19), haridus (art 24), tervishoid (art 25), rehabilitatsioon (art 26), töö
(art 27), sotsiaalne kaitse (art 28), avalik elu (art 29) ja kultuurielu (art 30). Konventsiooni on
ratifitseerinud 137 riiki, selle fakultatiivprotokolli 78 riiki.
ÜRO puudega inimeste õiguste konventsiooni rakendamine Euroopa Liidu
liikmeriikides
Euroopa Liidu (EL) tasemel on välja töötatud Euroopa puudega inimeste strateegia aastateks
2010–2020, mis on keskne poliitiline vahend ÜRO puudega inimeste õiguste konventsiooni
rakendamiseks EL-is. Strateegias kutsutakse Euroopa Komisjoni üles tagama, et olemasolevates
ja tulevastes alama astme õigusaktides järgitaks ÜRO puudega inimeste õiguste konventsiooni
ning sätestataks puudega inimeste osalemine ja kaasamine (Euroopa … 2011).
Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee on oma arvamuses teemal „ÜRO puuetega inimeste
õiguste konventsiooni elluviimine ja järelevalve EL-i institutsioonide poolt ning Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomitee roll” kutsunud üles vaatama puudega inimeste strateegia rakenda-
mise põhjalikult läbi, sh seadma uusi sihte ja eesmärke. Komitee kutsub Euroopa Nõukogu ja
Euroopa Parlamenti üles laiendama ÜRO puudega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist
PUUDE KONTSEPTUAALNE KÄSITLUS CONCEPTUALISATION OF DISABILITY
PUUDEGA INIMESTE SOTSIAALNE LÕIMUMINE SOCIAL INTEGRATION OF DISABLED PERSONS 13
EL-i mitmeaastases finantsperioodis, tagades, et ligipääsmatutele projektidele või infrastruktuurile
ei kulutata ühtegi eurosenti. Samuti kutsub komitee Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlamenti
üles tugevdama või säilitama ÜRO puudega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisele
suunatud soosivaid sätteid, sh tõukefondide määrustes, eriti eeltingimuste, partnerluspõhimõtete
ja horisontaalsete teemade põhimõtete puhul. ÜRO puudega inimeste õiguste konventsiooni,
ligipääsetavust ja iseseisvat elu puudutavad eeltingimused on juba komisjoni ettepanekusse
lisatud.
Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee rõhutab, et eelkõige tuleb: 1) soodustada puudega
inimeste töötamist komitees, sh praktikaprogrammi väljatöötamise kaudu, ja julgustada
kandideerima puudega riiklikke eksperte; 2) tagada puudega kandidaatidele diskrimineerimisvaba
värbamine; 3) teha puudega inimestele kättesaadavaks värbamisteenused ning kutse- ja
täiendusõpe; 4) parandada ligipääsetavust hoonetele, veebilehtedele, IKT-vahenditele ja
dokumentidele; 5) pakkuda mõistlikke ümberkorraldusi, sh töötajate, komitee liikmete ja
ekspertide isiklik abistamine; 6) korraldada oma töötajatele koolitus puuete ja ÜRO puudega
inimeste õiguste konventsiooni tutvustamiseks, sh koostada ÜRO puudega inimeste õiguste
konventsiooni rakendamise laiendamist käsitlev brošüür ja videoklipp; 7) osaleda ÜRO puudega
inimeste õiguste konventsiooni rakendamise institutsioonidevahelises töörühmas; 8) laiendada
puudeteemat oma tegevuses (Euroopa … 2012).
Puudega inimeste temaatikat käsitletakse veel mitmes strateegias, sh strateegias „Puudega
noorte tööhõive, kaasamine ja osalemine ühiskonnaelus“ (Puudega … 2012: 2–6), strateegias
„Euroopa 2020“ (The Europe … 2011; Euroopa … 2010) jms.
Konventsiooni rakendamine Eestis
Eesti Vabariigi riigikogu ratifitseeris ÜRO puudega inimeste õiguste konventsiooni 21. märtsil
2012 ja konventsioon jõustus 14. aprillil 2012. Enne konventsiooni jõustumist tehti Eestis pikka
aega tööd selle nimel, et konventsiooni rakendamine oleks võimalik. Konventsiooni väljatöötamist
alustati ÜRO-s 2002. aastal, konventsioon võeti vastu 13. detsembril 2006. Eesti Vabariigi
president Toomas Hendrik Ilves kirjutas Eesti nimel konventsioonile alla 25. septembril 2007.
Konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõus on märgitud, et ratifitseerimise ajal ei pidanud
Eesti vastama kõigile konventsioonis sätestatud sisulistele nõuetele, kuid konventsioonist tuleneb
kohustus pürgida sätestatud eesmärkide poole ja parandada järjepidevalt puudega inimeste
olukorda ühiskonnas.
30. märtsil 2012 allkirjastasid sotsiaalminister ja Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees
valitsuse ja puudega inimeste esindusorganisatsioonide koostööpõhimõtete memorandumi.
20. novembril 2012 toimus puudega inimeste õiguste kaitse strateegia väljatöötamise
avaseminar. Aastatel 2012–2013 analüüsis Eesti Puuetega Inimeste Koda konventsiooni
rakendamist ning korraldas sihtrühma teavitamiseks mahuka koolitusprogrammi ja seminarid.
2014. aastal loodi Eesti mõttekoja Praxis ja Eesti Inimõiguste Keskuse eestvedamisel ÜRO
puudega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise sõltumatu järelevalve, edendamise ja
kaitse komitee (PIK 2014). Algatust on rahastanud Sotsiaalministeerium ja sellega luuakse
eeldused valitsussektorist sõltumatuks puudega inimeste õiguste olukorra järjepidevaks seireks
ning poliitikakujundajatele regulaarse ja süstemaatilise tagasiside andmiseks. PIK on füüsiliste ja
juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on edendada ja kaitsta konventsiooni
põhimõtete rakendamist ning teha tõhusat järelevalvet konventsiooni rakendamise üle. ÜRO
puudega inimeste konventsiooni rakendamise edendamisel suurendab komitee teadlikkust
puudega inimeste õigustest, informeerib avalikkust puudega inimeste õiguste konventsioonist ja
selle rakendamisest Eestis, tagab infovahetuse ja koostöö huvirühmade vahel, seirab
konventsiooni täitmist ja teeb valitsusele ettepanekuid puudega inimeste õigustega seotud
probleemide lahendamiseks. Komitee liikmed on puudega inimeste esindusorganisatsioon,
asjakohase pädevusega eksperdiorganisatsioonid ja füüsilised isikud, kes suudavad sisukalt
panustada järelevalve-, edendamis- või kaitsefunktsiooni täitmisse. Komiteel on ka õigus
moodustada vajaduse korral ülesannete täitmiseks töörühmi, kaasates sinna komiteeväliseid
eksperte. (PIK 2014)
PUUDE KONTSEPTUAALNE KÄSITLUS CONCEPTUALISATION OF DISABILITY
PUUDEGA INIMESTE SOTSIAALNE LÕIMUMINE SOCIAL INTEGRATION OF DISABLED PERSONS
14
Kokkuvõtvalt võib Eesti olukorra kohta ÜRO puudega inimeste konventsiooni rakendamisel
öelda, et olulised dokumendid on vastu võetud ja need on aluseks eri strateegiate välja-
töötamisele, kuid puudega inimeste olukord pole veel palju paranenud. Neil on probleeme
vajalike toetavate teenuste kättesaamisel, pole jõukohast töö