Pajusalu Renate

• PhD
• University of Tartu

The present paper analyses self-reflexive opinions of 33 Estonians about small talk; it is based on interviews carried out in 2020–2022. The main topics covered in the paper are what participants consider small talk situations, how they feel in such situations, and what kind of topics they bring up or avoid. While silent Finns and silent Scandinavi...

The article concerns relative clause constructions and their main clauses in Estonian and Finnish conversation. The study shows that copula clauses and existential clauses predominate in the corpus data: these two clause types accounted for more than half of the main clauses. Such main clauses serve simply to introduce a referent which is then pred...

Tämä juhlakirja koostuu neljästäkymmenestäkolmesta professori Riho Grünthalin (s. 22.5.1964) 60-vuotispäiväksi kirjoitetusta lahjasta. Opiskelu- ja työtoverit sekä oppilaat tarkastelevat artikkeleissaan uralilaisen kielikunnan eri haaroja sekä kielten ja puhujayhteisöjen esihistoriaa. Kirjoituksissa käsitellään Grünthalille läheisiä aiheita. Tutkit...

Tämä juhlakirja koostuu neljästäkymmenestäkolmesta professori Riho Grünthalin (s. 22.5.1964) 60-vuotispäiväksi kirjoitetusta lahjasta. Opiskelu- ja työtoverit sekä oppilaat tarkastelevat artikkeleissaan uralilaisen kielikunnan eri haaroja sekä kielten ja puhujayhteisöjen esihistoriaa. Kirjoituksissa käsitellään Grünthalille läheisiä aiheita. Tutkit...

Keele omandamine sõltub suuresti omandaja motivatsioonist, keskkonnast, kus omandamine toimub, ja sellest, millised emotsioonid keelega seostuvad. Artiklis analüüsime 32 eestlase intervjuudes esinenud meenutusi ja arvamusi võõrkeele omandamise kogemuste kohta. Intervjuud toimusid aastatel 2020–2021. Vastajad olid siis vanuses 9–73 aastat, mistõttu...

Arvio teoksesta Hanna-Ilona Härmävaara: Building the bridge in interaction. Receptive multilingualism among Finnish and Estonian speakers. Helsingin yliopisto 2022. Johdanto 115 s. ja 4 artikkelia 107 s. isbn 978-951-51-7920-3. Johdanto-osa saatavillaverkossa osoitteessa http://urn.fi/URN:ISBN:978-951-51-7921-0.

Kokkuvõte. Artiklis analüüsime eesti keele demonstratiivide referentsiaalseid omadusi sellistes konstruktsioonides, kus demonstratiivid kuuluvad definiitse määratlejana nimisõnafraasi koosseisu. Otsime vastust küsimusele, mille poolest erinevad demonstratiivadverb (nt siin, seal) ning demonstratiivpronoomen (see, too), kui need esinevad määratlejan...

In Estonian, demonstrative pronouns and demonstrative adverbs can be used as determiners in NPs to express similar meanings (cf. selles majas ‘in this house’ and siin majas ‘in this house [here]’). Using multifactorial corpus study, we examine demonstrative choice in such constructions (demPronNP vs. demAdvNP). We demonstrate that the choice betwee...

Arvioitu teos: Olga Gaitšenja: Venekeelsete eesti keele õppijate kirjutamisprotsess. Tallinn: Tallinna ülikool 2019. 254 s. isbn 978-9949-29- 466-4. Saatavilla verkossa osoitteessa http://www.digar.ee/id/nlib-digar:406495.

This study examines the usage of different anaphoric referential pronominal expressions in three areally close languages: Estonian, Finnish, and Russian. It focuses on the linguistic factors that influence the choice of referential pronominals in spoken narrative discourse, and the relative importance of these factors in languages. We used a pictur...

Katri Priiki: Hän, se, tää vai toi? Vuorovaikutussosiolingvistinen tutkimus henkilöviittauksistaKaakkois-Satakunnan nykypuhekielessä. Turun yliopiston julkaisuja, sarja C, osa 432. ScriptaLingua Fennica Edita. Turku 2017. 90 + 124 sivua.

In this paper, we compare the use and functions of definite and indefinite article-like determiners in Estonian and Finnish. Our main aim is to explore whether the factors that explain the choice of particular determiner forms are similar in Estonian and Finnish. We use a picture-sequence based elicitation experiment to collect spoken narratives fr...

On the basis of a set of discourse completion tasks, forms of making requests and asking for information in various contexts in five languages with various mutual contacts and areal affiliations are investigated. The study shows what young Estonian, Finnish, French, Lithuanian and Russian speakers consider to be appropriate forms of making requests...

Sõna taevas on peetud balti või veel vanemaks indoeuroopa laenuks eesti keeles. Selle laensõnaga väljendati peale taevaruumi ka taevasi ja üleloomulikke-jumalikke nähtusi. Artiklis avame sõna taevas etümoloogilist tausta ning seejärel analüüsime sõna tähendusi ja kasutusmustreid tänapäeva eesti kirjakeeles ja murretes. Näitame, kuidas ruumilises as...

Kokkuvõte. Siinses artiklis vaatleme modaalverbide ja neile funktsionaalselt lähedaste väljendite kasutust eesti ja soome palvetes ja küsimustes. Mõlemas keeles on palju sarnase algupäraga modaalkonstruktsioone, kuid nende funktsioneerimine palve ja küsimuse pehmendajatena on osaliselt erinev. Materjal pärineb diskursuse täiendamise ülesandest, mil...

The article focuses on semantics and the use of the word jumal ‘god’ in Estonian. At first, we give an overview of the etymology of jumal ‘god’ and its meanings in Standard Estonian and Estonian dialects. Then we examine jumal ‘god’ as a linguistic unit associated with different constructions and collocational patterns, bleaching of the meaning, an...

The paper deals with the changes occurring in the system of demonstratives and personal pronouns in the võro language, the present-day variety of the south estonian võru dialect. In the võro language the third person pronoun is timä/tä and there are three demonstrative pronouns (sjoo~seo, taa, and tuu) and threeseries of demonstrative adverbs (siin...

Preface to the special issue on referential devices in Uralic languages

This volume analyzes constructions with non-canonical subjects in individual languages and cross-linguistically, drawing on insights from cognitive and discourse-functional linguistics. Prototypical subjects have often been characterized in terms of their semantic, syntactic and discourse features, such as animacy, agentivity, topicality, referenti...

Artikkel käsitleb palvete ja küsimuste vormistamise stereotüüpe eesti, vene ja soome keeles. Materjal on kogutud küsitluste abil, milles vastajad pidid kirjutama, mida nad kirjeldatud situatsioonis ütleksid või kirjutaksid (nn diskursuse täiendamise ülesanne). Iga vaadeldava keele kohta loodi andmebaas, milles on 200 palvet. Nende alusel vaadeldaks...

Käesolev artikkel käsitleb konteksti ja viitamisvahendeid, mis loovad konteksti. Käsitlus põhineb eelkõige kolmel eraldi läbiviidud uurimusel, milles kõigis oli põhitähelepanu algselt suunatud viitamisvahenditele. Vaatleme kontekstualiseerimisvõtteid spontaansetes argivestlustes ja kahes katselises olukorras: katses legoklotsidega, milles üks katse...

Artiklis analüüsitakse kahte lugemistesti – sõnaloendi lugemise testi ja sõnade äratundmise testi – võrdlevalt eesti ja soome keeles. Uurimusel on kaks eesmärki: hinnata nimetatud testide eesti- ja soomekeelsete versioonide omavahelist vastavust ja arendada lugemistestide võrdlemise meetodeid. Testide võrdlemisel rakendatakse paralleelselt testide...

The chapter deals with the analysis of sentence structure on the layer where semantic role categories such as AGENT, PATIENT, OBJECT, etc. play a crucial role. The main objective is to find out which regularities prevail in categorization of spatial characteristics of motion events in Estonian in terms of these categories, and which morphosyntactic...

Artiklis käsitletakse vene emakeelega eesti keele õppijate (keeleoskustase B2) kirjalikes narratiivides esinenud liikumissündmusi. Materjaliks on M. Mayeri (1969) sõnadeta pildiraamatu “Frog, where are you?” järgi kirjutatud narratiivid. Põhimaterjal pärineb 21-lt vene emakeelega üliõpilaselt ning võrdlusmaterjal 21-lt eesti emakeelega üliõpilaselt...

Artikkel otsib vastust küsimusele, millised on laste narratiivide viitamisstrateegiaid, ja võrdleb neid täiskasvanute omadega. Eesmärgiks on leida, kuivõrd on vaadeldavas eas viitamisstrateegiad omandatud. Uurimuse andmestik pärineb 6–7-aastaste laste ja täiskasvanute ühe pildiseeria põhjal suuliselt jutustatud lugudest. Vaatleme seda, milliseid st...

The article provides an overview of the use of the Estonian particle ikka 'sure, still' in spoken Estonian and makes an attempt to explain why this particle is so common in proverbs and South Estonian folk songs. Etymologically, ikka is associated with a temporal meaning and stems from the word iga 'time, lifetime, full time'. In contemporary Eston...

Artiklis käsitletakse verbi konditsionaalivormide arengut eesti lapsekeeles. Kasutatakse kahte korpust: Andrease CHILDES-i korpust, milles leidub ühe lapse salvestisi vanusest 1;7 kuni 3;1, ja 3–5-aastaste laste mängude salvestisi. Esimesed preesensi konditsionaali vormid ilmuvad Andrease keelde 2 aasta vanuses, regulaarseks ja sagedaseks saab neid...

Käesolev artikkel vaatleb eesti keele konditsionaali ühte kasutuskonteksti: konditsionaalse verbivormiga relatiivlause rolli oma korrelaadi spetsiifilisuse/ebaspetsiifilisuse implitseerimisel. Materjal põhineb Tartu ülikooli morfoloogiliselt ühestatud korpusel, mis sisaldab nii suulist kui ka kirjalikku keelekasutust. Konditsionaalsel relatiivlause...

This paper examines linguistic politeness among Estonians and Russians in Estonia. We raise the question of how groups living in different conditions of societal bilingualism acknowledge different politeness norms and hence exhibit different politeness behavior. Our study focuses especially on the choice of the formal or informal second person pron...

The article explores oral narratives of 6−7 year old typically developing (TD) children (N = 162) and children with language impairment (LI) (N = 27). Narratives were elicited by three methods: generated stories without previous narrative model and with previous narrative model, and retold stories. The analysis comprises narrative microstructure (m...

This paper examines linguistic politeness in a bilingual society, focusing on forms of address among Estonian speakers and Russian speakers in Estonia. We ask in what ways groups living in different conditions of societal bilingualism acknowledge different norms of politeness and hence exhibit different politeness behavior. Our study focuses especi...

levaade. Artikli eesmärgiks on võrrelda Eestis elavate eestlaste ja venelaste suhtluskäitumist. Materjal põhineb sotsiolingvistilistel üliõpilaste küsitlustel. Eelkõige keskendutakse sina/teie valikule, kuid vaadeldakse ka muid suhtluse aspekte, näiteks suhtluskäitumise erinevuste teadvustamist ja kolmanda isiku nimetamisvormi valikut. Võtmesõnad:...

The article gives an overview of functions of Estonian frequent pronouns (demonstratives, personal, indefinite and quantificational pronouns) from typological point of view. Both deictic and anaphoric usages are discussed. The main purpose of the article is to present categories which influence the choice of a pronoun for the particular point of on...

Pronouns in Estonian Child Language

This article analyses the production and comprehension of Estonian impersonal and passive constructions by Estonian children. The analysis of production involves counting and analysing the occurrence of voice constructions in the interaction between a child (around 1 to 3 years old) and an adult. The material for analysis is drawn from recordings o...

This article analyses the production and comprehension of Estonian impersonal and passive constructions by Estonian children. The analysis of production involves counting and analysing the occurrence of voice constructions in the interaction between a child (around 1 to 3 years old) and an adult. The material for analysis is drawn from recordings o...

The present article examines the use of the word koik 'all' in Estonian everyday conversations. The article shows that the word, which generally has been regarded as a universal quantifier, actually functions as a pronoun carrying an additional meaning of pragmatic plenitude. In addition to examining the pragmatic functions of koik the article expl...

The contributions to this volume focus on what language and language use reveals about cognitive structure and underlying cognitive categories. Wide-ranging and thought-provoking essays from linguists and psychologists within this volume investigate the insights conceptual categorization can give into the organization and structure of the mind and...

The article discusses an elative wh-construction (mis NPnominative NPelative V?) in the Estonian language. Formally the construction is a question, but pragmatically it can be regarded as prohibition or negation of th e sense of the proposition. It is a mixed construction, which consists of lexical, morp hological, and pragmatic elements. The aim i...