Birute Klaas

University of Tartu · Faculty of Economics and Business Adminstration

Tämä juhlakirja koostuu neljästäkymmenestäkolmesta professori Riho Grünthalin (s. 22.5.1964) 60-vuotispäiväksi kirjoitetusta lahjasta. Opiskelu- ja työtoverit sekä oppilaat tarkastelevat artikkeleissaan uralilaisen kielikunnan eri haaroja sekä kielten ja puhujayhteisöjen esihistoriaa. Kirjoituksissa käsitellään Grünthalille läheisiä aiheita. Tutkit...

Tämä juhlakirja koostuu neljästäkymmenestäkolmesta professori Riho Grünthalin (s. 22.5.1964) 60-vuotispäiväksi kirjoitetusta lahjasta. Opiskelu- ja työtoverit sekä oppilaat tarkastelevat artikkeleissaan uralilaisen kielikunnan eri haaroja sekä kielten ja puhujayhteisöjen esihistoriaa. Kirjoituksissa käsitellään Grünthalille läheisiä aiheita. Tutkit...

Koostöös Tartu linnavalitsusega oleme toetanud alates 2022. aasta sügisest Tartus viit eesti-vene kakskeelset haridusasutust eestikeelsele õppele ülemineku ettevalmistuses. Artiklis tutvustame oma uuringut, mille eesmärk on selgitada välja Tartu kakskeelsete haridusasutuste vene dominantkeelega lastevanemate ootused ja võimalikud kartused seoses ee...

Tartu Ülikool oma mitmekeelse ja -kultuurilise liikmeskonnaga on suhtluskeskkond, kus kohtuvad erinevad rahvus- ja koolikultuurid. Mullu moodustasid kümnendiku Tartu Ülikooli tudengitest Eestis venekeelse põhikooli ja kakskeelse gümnaasiumi lõpetanud üliõpilased. Artiklis uurime, milliseid eesti keelekogukonnale omaseid sotsiaalseid norme ehk sotsi...

During the last decade, the universities in Estonia have internationalized their staff and student body to such an extent that the language environment in academia has undergone considerable changes. To react to the internationalization and Anglicisation of higher education and protect the use of Estonian in academia, the University of Tartu renewe...

This article explores state and university language policy (LP) agents in Estonia, Latvia, and Lithuania to illuminate their relationship and standpoints in higher education language management. Being interested in who stands for what and whose positions are legitimised, we study the higher education LPs of each state, language principles of univer...

Helena Metslangi käsiraamatu Juhend iseseisvaks keeleõppeks. Õpioskused ja keelekeskkond (2021) eesmärk on kujundada uut tüüpi keeleõppijat – aktiivset ja ennast juhtivat, vähendada alustavate keeleõppijate ärevust ja õpetada keeleõppijat motivatsiooni looma ja hoidma. Raamatust leiavad tuge mistahes keele õppijad, keda ahistavad hirmud, ebakindlus...

Artikkel keskendub Eestis seni käsitlemata valdkonnale täiskasvanute eesti keele teise keelena õppes – kogukondlikule keeleõppele kui keeleõppe motivatsiooni kasvatavale tugisüsteemile. Kogukondlik keeleõpe on uus paradigma, mis ühendab teoreetilise ja osaoskuste õppe ning kunstlikult kujundatud situatsioonid klassiruumis tegeliku keeleeluga, sotsi...

Demokraatlike riikide haridus- ja lõimumispoliitika üks keskseid küsimusi on muu emakeelega õpilaste riigikeeleõppe korraldus ja tulemuslikkus. Keeleoskus aitab mõista ja osaleda enamuskeelses kultuuri- ja meediaruumis, avab uksed õpinguteks, tööturule ning ühiskonnaellu. Artiklis võetakse vaatluse alla riigikeele õppega seotud küsimused põhikooliõ...

On the basis of a set of discourse completion tasks, forms of making requests and asking for information in various contexts in five languages with various mutual contacts and areal affiliations are investigated. The study shows what young Estonian, Finnish, French, Lithuanian and Russian speakers consider to be appropriate forms of making requests...

Kokkuvõte. Siinses artiklis vaatleme modaalverbide ja neile funktsionaalselt lähedaste väljendite kasutust eesti ja soome palvetes ja küsimustes. Mõlemas keeles on palju sarnase algupäraga modaalkonstruktsioone, kuid nende funktsioneerimine palve ja küsimuse pehmendajatena on osaliselt erinev. Materjal pärineb diskursuse täiendamise ülesandest, mil...

The aim of the article is to analyze the attitudes of 9th grade students at Russian- medium general education schools in Estonia toward the importance of competence in the official language. Semi-structured group interviews allow the voice of the language learner – in this case 15–16-year-old Russian school students – to be heard in the discussion...

The article discusses a couple of morphosyntactic issues of the Circum-Baltic languages, such as subject and object cases, expression of indirect command, and conveyance of indirect message, analysing their formal and functional differences and similarities. The main emphasis lies on the comparison of Estonian and Lithuanian, considering Livonian a...

This article presents the situation of Estonian as a state language from very different points of view. It gives an overview of the language domain’s legal regulations and strategic planning, especially of the last decade’s activities, in order to strengthen its positions in the different use domains. The Estonian language’s situation at the beginn...

This paper examines linguistic politeness among Estonians and Russians in Estonia. We raise the question of how groups living in different conditions of societal bilingualism acknowledge different politeness norms and hence exhibit different politeness behavior. Our study focuses especially on the choice of the formal or informal second person pron...

This paper examines linguistic politeness in a bilingual society, focusing on forms of address among Estonian speakers and Russian speakers in Estonia. We ask in what ways groups living in different conditions of societal bilingualism acknowledge different norms of politeness and hence exhibit different politeness behavior. Our study focuses especi...

levaade. Artikli eesmärgiks on võrrelda Eestis elavate eestlaste ja venelaste suhtluskäitumist. Materjal põhineb sotsiolingvistilistel üliõpilaste küsitlustel. Eelkõige keskendutakse sina/teie valikule, kuid vaadeldakse ka muid suhtluse aspekte, näiteks suhtluskäitumise erinevuste teadvustamist ja kolmanda isiku nimetamisvormi valikut. Võtmesõnad:...

Artiklis antakse ülevaade kõrgkooliõpingutele eelneva muukeelse kooli lõpetanud üliõpilastele mõeldud 800-tunnise eesti keele ja kultuuri ettevalmistusprogrammi (nn eesti keele aasta) korraldamisest Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides, keskendades peatähelepanu Tartu Ülikooli kogemusele antud valdkonnas. Jälgitakse ka aastase programmi lõpetanud ül...

The article provides an overview of the organization of the one-year Estonian Studies Programme at the Estonian public universities with a focus on the experience of the University of Tartu. The Estonian Studies Programme is an 800-hour preparatory course of the Estonian language and culture designed for the graduates of the Russian-medium schools...